Soojusvahetus
5. Sooja-erjuhtivust mõjutavad tegurid.
Sooja-erijuhtivuse sõltuvus materjali poorsusest
Mida kergem (poorsem) on materjal, seda väiksem on tema sooja-erijuhtivus.
Põhilised ehitusmaterjalid on poorse struktuuriga, ning koosnevad kõvast ainest, mis moodustab materjali skeleti, ja õhust, mis täidab materjali vahel olevad poorid. Poorides oleva õhu sooja-erijuhtivus ( λ2) sõltub pooride läbimõõdust. Poorse materjali sooja-erijuhtivuse (λ)väärtus on materjali ja õhu sooja-erijuhtivuse summa λ = λ 1 + λ2 (W/moK).
Sooja-erijuhtivuse sõltuvus materjali niiskusest
Materjali niiskumisel sooja-erijuhtivus suureneb. Materjali niiskumisel tõrjub vesi kas osaliselt või täielikult õhu materjalide pooridest välja. Vee sooja-erijuhtivus on aga ligikaudu 20 korda suurem kui õhul. Vee külmumisel täituvad poorid jääga, mille sooja-erijuhtivus ületab 4 korda vee ja kuni 100 korda õhu sooja erijuhtivust.
Sooja-erijuhtivuse sõltuvus materjali temperatuurist
Ehitusmaterjalide sooja-erijuhtivus sõltub ka materjali keskmisest temperatuurist, milles toimub sooja vool. Temperatuuri tõusuga suureneb materjali sooja-erijuhtivus.
Soojusjuhtivusteguri sõltuvus isolatsiooni keskmisest temperatuurist |
||||||||
Toode |
Soojusjuhtivustegur l(W/mK) isolatsiooni keskmisel temparatuuril |
Toode |
Soojusjuhtivustegur l(W/mK) isolatsiooni keskmisel temparatuuril |
|||||
10oC |
50oC |
100oC |
10oC |
50oC |
100oC |
300oC |
||
KIM-AL |
0,035 |
0,046 |
0,061 |
KK |
0,030 |
0,035 |
0,042 |
0,093 |
KVM-I |
0,035 |
0,046 |
0,061 |
KOK |
0,032 |
0,037 |
0,044 |
0,090 |
KLS-I |
0,035 |
0,045 |
0,055 |
KOVM-100 |
0,035 |
0,040 |
0,045 |
0,079 |
OL-E |
0,035 |
0,045 |
0,050 |
SKOL-80 |
0,035 |
0,037 |
0,044 |
0,089 |
OL-SÄ |
0,035 |
0,045 |
0,050 |
KLS |
0,031 |
0,037 |
0,045 |
0,106 |
|
|
|
|
VVM |
0,032 |
0,038 |
0,045 |
0,093 |
Sooja-erijuhtivuse sõltuvus materjali keemilisest ja mineraalsest koostisest
Kristalse struktuuriga materjalide sooja-erijuhtivus on mitu korda suurem kui see on keemilise koostisega amorfse struktuuriga materjalidel.