Geotekstiilid

Geotekstiilid võivad toimida ka filtritena, lastes endast läbi vajaliku hulga vedelikke, pidades seejuures kinni pinnaseosakesed, vastavalt tootja poolt määratud hulgale. Kangas laseb läbi vedeliku, vältides samas mullaosakeste rännet.

Kui tekstiil on asetatud aluse alla (pinnas mida oleks vaja filtreerida), siis kahe kihi seosetus tõuseb oluliselt. See võimaldab läbida kanga ainult osadel pinnaseosakestel, mis suudavad läbida tekstiili poorid. Et saavutada olukorda, kus geotekstiil käituks filtrina, on hädavajalik, et tasakaal (vaip peab olema võimalikult sileda pinna peal) pinnase ja geotekstiili vahel saavutatakse kohe peale kanga paigaldust. Sellega hoitakse ära pinnaseosakeste kogunemist ühte ja samadesse kohtadesse vaid need jagunevad kangal ühtlaselt. Pinnase tasakaalu võime põhimõtteliselt jagada kolmeks tsooniks (joonis):

• rahulik pinnas;
• „filtreeruv pinnas“, mida kõrgemal/kaugemal asub pinnas geotekstiilist, seda väiksemaks lähevad pinnaseosakesed;
• nn ületuskiht, mis on väga poorne ja avatud struktuuriga.

Kui kihistumisprotsess on lõppenud, võime kogu kihti nimetada pinnase filtriks, mis väga aktiivselt ja hästi täidab oma ülesannet.