Loeng 5. Kommunikatsioon/ Suhtlemine

5. Kommunikatsioonitõkked

Müra takistab suhtlemist ning seetõttu võib seda nimetada suhtlemistõkkeks
Müraks nimetatakse teabega liituvaid ning seda moonutavaid tegureid
Müra segab teate edasiandmist ja vastuvõtmist ning võib segada kogu suhtlemisprotsessi.

Müra allikateks(5) on:
Füüsilised takistused

• Suhtlemist segavad halb kuuldavus,
• suutmatus jälgida mittesõnalisi suhtlemisvahendeid,
• vajadus jaotada tähelepanu mitmele kaaslasele üheaegselt,
• suhtlemise taastamiseks kulutatakse energiat ning kuna tähelepanu on valiv, või osa infost ära kaduda,
• seda takistust aitab vähendada läbimõeldud töökorraldus ning ülesannete jaotus.

Nii juht kui ka alluv peaksid vastastikku respekteerima teineteise jõupingutusi kontaktide loomisel ning põhjalikult kaaluma suhtlemisse vahelesegamise otstarbekust.

Delikaatsete probleemide arutamiseks vajavad inimesed omaette paika.

Teate tähendus

• Tähendus kujuneb mõtetest, faktidest, arvamustest, hoiakutest ning tunnetest.
• Teate tähendus on igas inimeses.

Kultuuridevaheliste erinevuste mõju

• Paljud sõnad ja mittesõnalised märgid pole otseselt tõlgitavad teistesse keeltesse ega ka üheselt mõistetavad.
• Eri kultuuridest pärit inimeste suhtlemisel on vahel probleemide põhjustajaks etnotsentrism- see on kalduvus üht kultuuri teisest paremaks pidada.
• Kõrge ja madala kontekstuaalsusega kultuurid.
• jaapani, araabia, kreeka, hispaania, itaalia, inglise, prantsuse, ameerika, skandinaavia, saksa

Kõrge kontekstuaalsusega on kultuurid, mille põhiosa suhtlemisest on ainult sellesse kultuuri kuuluvatele liikmetele mõistetav, sest tähendus on kodeeritud teiste jaoks arusaamatutesse märkidesse.
Esindajad räägivad vähem ja eeldavad, et mitteverbaalne sõnum on mõistetav.
Nt teineteist hästi tundvad inimesed ei pea omavahel kõike pikalt lahti seletama.

Madala kontekstuaalsusega kultuurides on tähendused mõistetavad nii osalejatele kui ka kõrvalseisjatele.
Nt Jaapanis peetakse ärritust ja viha ning teiste emotsioonide näitamist nõrkuse tunnuseks.
Madalat kontekstuaalsust seostatakse indivalismiga ja kõrget kollektivismiga.

Tagasiside puudumine

• Ei saada teada, kas ja kuidas teine osapool mõistis talle lähetatud sõnumit.
• Kõige ilmekamalt avaldub see teise inimese ärakuulamisel, nt vestlusel.
• Juhi oskuste hulka peaks kuuluma vilumus kuulata ning seda ka vastaspoolele näidata.

Rolliootused ja staatus

• Mõjutavad suhtlust, sest teadete edastamine on kooskõlas organisatsioonisisese võimuhierarhiaga.
• Alluvad räägivad seda, mida neilt oodatakse, kartuses minna vastuollu endast kõrgemal positsioonil oleva inimesega.
• Juhil aitab sellistel puhkudel alluvatega suhtlemist hõlbustada see, kui ta suudab luua vahetu ja siira suhtlemisõhkkonna, mis vähendab müra tekke võimalusi.