Loeng 6. Motiveerimine

2.3. Kahe faktori teooria

Kahe faktori teooria looja oli Frederick Herzberg, kes uuris töötajate rahulolu tööga.
Vastavalt sellel teooriale on olema kaht liiki faktoreid: rahulolu ja rahulolematuse faktorid.
Rahulolu faktorid ehk motivaatorid on:

• edukus töös ehk saavutused,
• saavutuste tunnustamine,
• töö sisukus, vastutusrikkus ja tähtsus,
• ametialane tõus,
• arenguperspektiivid.

Rahulolu puudumine ei pruugi tähenda veel rahulolematust.
Kui juht rakendab motivatsioonifaktoreid, siis tõstab ta rahulolu taset.
Rahulolematuse faktorid ehk hügieenifaktorid ehk keskkonnategurid:

• töötingimused ja kindlustunne tööl,
• suhted kaastöötajatega,
• suhted ülemustega,
• juhi juhtimisstiil,
• palk,
• olmetingimused ja isiklik elu.

Herzberg on väitnud, et negatiivsete ilmingute kaotamine ei tähenda veel seda, et tekiks positiivseid faktoreid.

Kui töölise palk on väike, on tööline rahulolematatu, kui palka tõstetakse, siis see leevendab alluva rahulolematust, kuid selle asemele ei teki rahulolu. Ta lihtsalt ei ole enam rahulolematu.

Motivatsioonifaktorite abil saab suurendada rahulolu, hügieenifaktorite abil võib leevendada rahulolematust.

Juhtidele soovitatakse palga tõstmise ja muude hügieenifaktorite parandamise asemel pöörata rohkem tähelepanu sellistele asjadele nagu vastutus ja võimalus isiklikuks kasvuks ja arenguks.
Herzberg väitis, et rahulolu ja motivatsiooni pakkuva töökeskkonna saavutamiseks, tuleb töötajal saada kasu sisemistest tasudest(nt.arenguvõimalus, kuuluvustunne) ning vältida võimalikke rahulolematust tekitavaid mõjureid.
Herzbergi vertikaalse laadimise faktorid