Loeng 13. Ehituskorraldus 3

2.4. Tööstushoonete ehitustööde järgnevus ja seosed

Tööstushoonete puhul
lisandub probleem, kuidas ajastada (согласовывать, координировать) üksteise suhtes ehitustöid ja tehnoloogiliste seadmete ning tehnokommunikatsioonide montaaži.
Need ajastamistingimused on sõltuvalt tehnoloogia tüübist väga spetsiifilised.

Seega nii detailseid reegleid nagu tööde järjestamisel elamute või kontorihoonete puhul tööstusehitusel pole võimalik määrata.
Küll aga saab liigitada tööde ajalise ja ruumilise ühildamise viise üldtsüklite tasemel.

Lahtine meetod ehk lõpetatud maa-aluste tööde tsükliga meetod, mille korral
vundamendid ehitatakse hoone karkassi alla ühel ajal tehnoloogiliste seadmete, galeriide, teenindustreppide jne vundamentidega.
Samas tsüklis ehitatakse kõik kanalid, kaevud ja kommunikatsioonid.

Suletud meetod, mille korral
ehitatakse vundamendid seadmete, teenindustreppide jne alla pärast hoone maapealse osa katusega katmist.

Ühildatud meetod, mille puhul
ehituskonstruktsioonide montaaž toimub samal ajal tehnoloogiliste seadmete ja neid teenindavate treppide ning galeriide paigaldamisega.
Tööd teeb üks brigaad.
Seadmed monteeritakse vooluna (vool – поток).

Lahutatud meetod, mille puhul
ehituskonstruktsioone monteerib üks brigaad.
Tehnoloogilisi seadmeid monteerib teine brigaad juba valmis hoones.

Konkreetse skeemi valik sõltub seadmete iseloomust (gabariit, raskus), konstruktsiooni püsivusest, sildkraanade parameetritest, tsehhiraudteest, ehituse tähtaegadest, tööjõust jm.
Ühildatud meetod on lühema ehituskestusega. Võimsad montaažikraanad tõstavad suuremaid agregaate.

Aja säästmiseks korraldatakse seadmete eelmontaaž eraldi platsil.
Lahutatud meetodi puhul on suletud hoones montaažile loodud aga paremad tingimused.