Võimaluste tundmine 1. Õppimisvõimalused

Kuhu oled oma haridusteel jõudnud?

Haridussüsteemi saab kujutada puuna. Haridus ja sellesse suhtumine algab kodust ning hariduspuu toetub tugevale Eesti perele. Puu oksteks on erinevad hariduse saamise võimalused ning viljadeks väljundina tööturg.

 

Allikas: http://www.hm.ee/index.php?046408

 

Kui vaatame oma õpinguid kui kasvamist ja ronimist sellel puul, siis oled tänaseks päevaks ilmselt läbinud nii puutüve alushariduse, põhihariduse kui keskhariduse osa ja jõudnud kõrghariduse okstele. Et teha teadlikke valikuid ja leida endale sobiv tee, on oluline haridussüsteemi tunda ja selle valikuid teada.

 

Enne uutele sihtidele keskendumist on mõistlik vaadata, kust me tuleme ja kus oleme. Mõtle Kuidas on kulgenud Sinu haridustee? Millised tüveosad on tugevad ja toetavad Sinu pürgimist kõrgustesse? Kas mõni tüveosa on jäänud hapramaks kui sooviksid? Leia puul üles see punkt, kus oled praegu. Võid joonistada puule ka eelneva haridustee - olgu see siis sirge või oma keerdkäikudega. Kas oled täna punktis, kuhu oled tahtnud jõuda? Miks?

Kui keskharidus on omandatud, siis on võimalik valida kolme edasiõppimise võimaluse vahel:

• Kutseõppeasutus, kus omandatakse kutseharidus (0,5-3 aastat) või rakenduskõrgharidus (3-4,5 aastat)
• Rakenduskõrgkool, ülikooli kolledž, kus omandatakse rakenduskõrgharidus (3-4,5 aastat) → magistrikraad (1-2 aastat)
• Ülikool, kus omandatakse  bakalaureusekraad (3-4 aastat) → magistrikraad (1-2 aastat) → doktorikraad (3-4 aastat)

2011. aasta 30. juuli seisuga pakub Eestis kõrgharidust 33 õppeasutust, mille seas

6 avalik-õiguslikku ülikooli, 3 eraülikooli, 10 riig irakenduskõrgkooli, 12 erarakenduskõrgkooli, 2 riigi kutseõppeasutust. Nende loetelu leiad Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt. 

Eestis on võimalik õppida erinevatel õppekavadel: rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri-, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel ning doktoriõppe õppekavadel. Õpe võib toimuda ka mitme kõrgkooli koostöös läbiviidaval ühisõppekaval.

Rakenduskõrgharidusõppe eesmärgiks on kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalike pädevuste omandamine. Õppes kujundatakse teoreetilisi teadmisi eelkõige praktilistest vajadustest lähtudes ning õppekavad sisaldavad vähemalt 30% mahus praktilist tööd.. Õppe lõpetanutele antakse rakenduskõrgharidusõppe diplom.

Bakalaureuseõppe eesmärk on üldakadeemiliste teadmiste süvendamine, eriala alusteadmiste ja -oskuste omandamine õpingute jätkamiseks magistriastmes ja tööle asumiseks. Lõpetajale antakse bakalaureusekraad.

Magistriõppe kestel süvendatakse erialateadmisi ja -oskusi ning omandatakse iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi. Magistriõppe peamine eesmärk on koolitada õppija süvendatud teadmistega erialaspetsialistiks. Õppe alustamise üldtingimus on bakalaureusekraad, rakenduskõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon. Lõpetajale antakse magistrikraad.

Integreeritud bakalaureuse-magistriõpe sisaldab nii alusõpet kui ka süvendatud spetsialiseerumisega õpet. Integreeritud õpped on arsti-, loomaarsti-, proviisori-, hambaarsti-, arhitekti-,  ehitusinseneriõpe ning klassiõpetaja õpetajakoolitus.

Doktoriõppes õpitakse süvendatult tundma oma uurimistöö keskkonda ja omandatakse uurimistöö efektiivse läbiviimise tehnikad ning oskused. Doktoriõppe alustamise  üldtingimuseks on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Doktorikraad on teaduskraad, mille saamiseks koostatakse ja kaitstakse doktoritöö – iseseisev teaduslik uurimus või loometöö.

Mõtle Millises kõrgharidust andvas õppeasutuses ja millisel õppekaval õpid Sina? Milliseid õppeasutusi oskad nimetada iga kõrgharidust pakkuva õppeasutuse tüübi kohta? Milliseid erinevusi oskad välja tuua bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse vahel?

Põhjaliku ülevaate Eesti haridussüsteemist ja -võimalustest leiad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.