Võimaluste tundmine 1. Õppimisvõimalused

Kuhu oled oma haridusteel jõudnud?

Mille poolest erineb kõrgkooliõpe keskkooli omast?

Kindlasti oled kuulnud, et kõrgkoolis vastutad oma õpingute eest ainult Sina ise. Mida see tähendab? Kõige üldisemalt seda, et mida vabam oled oma valikutes, seda enam vastutad ka tagajärgede eest. Kõrgkoolis on vabadust (ja seega vastutust!) palju – suurel osal õppekavadel valid ise ained, milles kavatsed semestri jooksul osaleda; valid ise moodulid, millest kujuneb spetsialiseerumine õppekaval; võid valida kõrvaleriala jne. Igapäevase kooliskäimise osas on samuti suur valikuvabadus – kas valmistud loenguks, kas ja kui aktiivselt osaled loengutes, kas oled oma töödega järje peal jms.

Mõned erinevused kõrgkooli- ja keskkooli õppe vahel on toodud järgmises tabelis:

	KESKKOOL	KÕRGKOOL
Aeg	Õppetunni kestus 45 minutit	Mitu akadeemilist tundi järjest (akadeemiline tund: 45 minutit)
Kohalkäimine	Kohustuslik ja seda jälgitakse	Valikuline ja pisteline. Kohalkäimise jälgimine sõltub ainest
Õppija seisund rühmas	Üks vähestest Väikesed klassid Õpilasi tuntakse nimepidi Üks paljudest Suured rühmad (isegi sadu inimesi) Üliõpilasi üldjuhul ei tunta nimepidi	Üks paljudest Suured rühmad (isegi sadu inimesi) Üliõpilasi üldjuhul ei tunta nimepidi
Õppijalt nõutav ettevalmistus	Regulaarne. Kodutööde täitmist kontrollitakse. Koolis alustatu lõpetamine.	Eelnev teemaga tutvumine, iseseisev uurimistöö Üldiselt tudengi enda otsustada
Panus õppesse	Õpetaja vastutusel Tagasisidet antakse Loengus õppejõu vastutusel Vähem juhitud seminarides, praktikumides ja laboratoorsetel töödel Vähe tagasisidet	Loengus õppejõu vastutusel Vähem juhitud seminarides, praktikumides ja laboratoorsetel töödel Vähe tagasisidet
Õpetamisstrateegiad	Uut materjali esitatakse, kontrollitakse, parandatakse ja korratakse Järgnevates tundides korratakse ja kinnistatakse Tavapäraselt loengutes mõttevahetust ei ole Küsimuste esitamiseks vähe aega Seminarid ja laboratoorsed tööd vähem ametlikud ja rohkema mõttevahetusega	Tavapäraselt loengutes mõttevahetust ei ole Küsimuste esitamiseks vähe aega Seminarid ja laboratoorsed tööd vähem ametlikud ja rohkema mõttevahetusega
Nõuded õppimisele	Aeglane tempo Õpitu kinnistamine Lühivastused Õpetaja kinnitab õiget vastust Väga kiire tempo Iseseisev mõtlemine	Väga kiire tempo Iseseisev mõtlemine
Nõuded kirjatöödele	Korratakse tunnisõpitut Vähene vajadus iseseisva mõtlemise järele Tuleb üles näidata ainekavas esitatu teadmist ja mõistmist Eeldatakse sõltumatut analüütilist mõtlemist, eriti viimastel kursustel Oodatakse originaalseid mõtteid	Tuleb üles näidata ainekavas esitatu teadmist ja mõistmist Eeldatakse sõltumatut analüütilist mõtlemist, eriti viimastel kursustel Oodatakse originaalseid mõtteid
Materjalid	Värvilised, pildimaterjaliga Teksti julgustatakse kasutama sõna-sõnalt Raamatukogu on piiratud	Tavapärased kõrgkooliõpikud Teadusajakirjad Veebiressursid Slaidid/konspektid Suured raamatukogud
Hindamine	Lühivastused Õpetaja tagasisidet eeldatakse ja saadakse Eelnev kordamine vähene Töid esitatakse ainult üks kord Hinnet saab vaidlustada ja parandada	Eelnev kordamine vähene Töid esitatakse ainult üks kord Hinnet saab vaidlustada ja parandada
Eksamid	Riigieksamid: korrata ainetundides ainekava jägi õpetatut Vähene vajadus iseseisva mõtlemise järele Kooliväline kontroll Hindamisel võetakse arvesse tundides tehtud tööd Samal aastal järeleksami võimalust ei ole Pidev hindamine: võib kujundada lõpuhinnet Koolisisene kontroll Järeleksami võimalus	Pidev hindamine: võib kujundada lõpuhinnet Koolisisene kontroll Järeleksami võimalus

Tabeli aluseks on Kathleen McMillani ja Jonathan Weyersi raamat „Õppimine kõrgkoolis.Tudengi käsiraamat“
(SA Archimedes, programm Primus, 2011).

Mõtlemiseks

Milliseid erinevusi oskad välja tuua oma varasema õppimiskogemuse ja kõrgkooliõpingute võrdluses?

Millega on olnud kõige keerulisem kohaneda/harjuda?

Kas mõnele tabelis toodud erinevusele soovid oma kogemuse põhjal midagi lisada või millele tahaksid vastu vaielda?

Kas õppimist on võimalik õppida, saad järele uurida kursuse õpioskuste osast (vt Kas õppimist saab õppida?)