Õppimine ja õpioskuste arendamine

Kas õppimist saab õppida?

Jah, õppimist saab õppida. Õppima õppimine saab alguse tundmaõppimisest, kuidas õppija õpib ja milliseid võimalusi on õppimise parendamiseks. Nii tähendab õppima õppimine oma õppimise tugevate ja nõrkade külgede teadvustamist, tugevuste kasutamist oma eesmärkide saavutamisel ning nõrkuste arendamist. Õppimisoskus on nagu teisedki oskused – tuleb teada õigeid võtteid ja tehnikaid ning harjutada ja harjutada kuni saavutad vilumuse. Õppija oskusest õppida sõltubki õppimise edukus.

Õppima õppimine tähendab õppida oma õppimisse teadlikult suhtuma. Teadlik õppija teab

• Milline õppija ta on (mis on tema jaoks õppimine, hindab realistlikult oma võimeid ja eeldusi, teab mida ja kuidas talle meeldib õppida)
• Millised on õppimise tõhustamise võimalused (tunneb erinevaid õpitehnikaid ja -strateegiaid)
• Kuidas oma õpinguid korraldada (kuidas õppimist endale sobivalt planeerida ja tõhustada)

Õppimisoskus tähendab suutlikkust oma õppimist ise juhtida: seada eesmärke, õppimist kavandada, jälgida oma õppimisprotsessi, kontrollida ja hinnata oma õpitulemusi ning oma tegevust korrigeerida.

Nii on õppima õppimise esimene samm enda õppimise jälgimine. Kindlasti oskad välja tuua meetodeid, mida oled kasutanud ja millised neist mis tüüpi materjalide puhul on paremini toiminud. Milliseid erinevaid meetodeid oled katsetanud näiteks matemaatika valemite meeldejätmiseks või võõrkeelse teksti ümberjutustamiseks? See ongi juba oma õpioskuste parendamine kui jälgid oma õppimist, katsetad erinevaid võtteid ja valid välja tulemuslikumad, mida edaspidigi sarnases olukorras kasutada.

Selleks, et olla edukas õppija, tuleb endas arendada järgmisi omadusi:

1. Enesekindlus. Edukas õppija usub oma võimesse õpitavaga toime tulla. See uskumus kujuneb tavaliselt välja esimeste kooliaastate jooksul ja hiljem on seda arusaama muuta suhteliselt raske,kuigi mitte võimatu. Enesekindlus mõjutab inimest ka laiemalt – ta usub, et tuleb toime mitte ainult oma õppimisega, vaid ka eluga üldisemalt.

2. Vastutustunne. Edukas õppija võtab ise vastutuse oma õppimise eest. Ta on mõistnud, et õppimise tulemus sõltub temast endast. Sellega kaasneb ka sisemine motiveeritus – õpitakse eelkõige iseenda huvi pärast, mitte hinde või diplomi pärast.

3. Aktiivsus. Vastutuse võtmine oma õppimise eest on tihedalt seotud õppija aktiivsusega õppeprotsessis. Edukas õppija näeb ise vaeva teadmiste omandamiseks, seoste loomiseks, olulise eristamiseks, terviku moodustamiseks. Ta mitte ainult ei käi loengutes, seminarides ja praktikumides kohal, vaid küsib: kuidas ja mida võiksin sellest enda jaoks konkreetsemalt õppida. Nii on tegu nii välise kui sisemise õppimisaktiivsusega.

4. Loov hoiak. Mitte kõigis olukordades ei saa toimida harjumuspärase loogika järgi, mitte kõik materjalid pole kergelt kättesaadavad. Siis aitab loov lähenemine: milline tuttav võiks aidata, kust saab küsida, millised info- ja andmebaasid võiks vastaval alal kättesaadaval olla. Loov õppija ei tunnista võimatuid olukordi – kui ühtmoodi ei saa, proovib ta teistmoodi.

5. Julgus eksida. Mitte kellelgi ei tule asjad esimese korraga alati välja. Charles Handy on öeldnud: valestitegemine on õigesti tegemise osa. (Part of doing it right is doing it wrong). Õppimine tähendab suurema või väiksema riski võtmist ja iga riskiga kaasneb võimalus, et miskit läheb viltu. Edukas õppija teeb oma parima, kuid ei heitu ebaõnnestumistest. Ta õpib olukordadest ja ütleb endale: järgmisel korral proovin paremini.

Võrdle ennast eelpool toodud viie isiksuseomadusega. Millistes osades tunned end kindlana ja kus vajaksid arendamist?

 Allikas: Pilli, E. Õppimisoskused. 2008, lk 16

Enda paremaks mõistmiseks ning oma võimete ja oskuste analüüsimiseks vaata õppimise ja karjääri planeerimise osa materjale (vt Enesemõistmine. Hollandi test ja isksusetüübid ja Võimed ja oskused - Milles oled võimekas?).