Õppimine ja õpioskuste arendamine
Milline õppija sa oled?
Kui valmis oled iseseisvaks õppimiseks?
Kõrgkoolile on omane suur iseseisva töö osakaal – õpimaterjali tuleb omandada ise oma tööd planeerides ja korraldades, seades eri õpiülesandeid tähtsuse järjekorda ja hoolitsedes tähtaegadest kinnipidamise eest. Õppijad tulevad iseseisva õppimisega erinevalt toime.
Võib eristada sõltuvaid, huvitatud, kaasatud ja enesejuhitud õppijaid.
|
Sõltuvate õppijate iseseisvus on madal ja nendele ei sobi individuaalne õppimine. Nad vajavad õppejõudu kui autoriteeti, kes annab selgeid ja konkreetseid juhiseid, mida, kuidas ja millal õppida. Vajavad selgeid ja konkreetseid juhiseid mida, kuidas ja millal õppida |
|
Huvitatud õppijad on kõrgelt motiveeritud ja täidavad ülesandeid huviga, nad on avatud kommunikatsioonile ja iseseisvale tööle, kuid neil puuduvad sageli vajalikud oskused õppimiseks, mis võib nende enesekindlust ja motivatsiooni vähendada. Nad vajavad õppejõu-poolset motiveerimist |
|
Kaasatud õppijad on teatud mõttes valmis ennastjuhtivad õppijad, sest nad suudavad iseseisvalt ilma välise kontrollita õpitegevusi teostada, olles samaaegselt kriitilised ja refleksiivsed. Õppejõud on nende jaoks toetaja, kes on osaline õpikogemuses, ja õppijad suhtuvad temasse kui võrdväärsesse. |
|
Enesejuhitud õppijad juhivad oma õppimist täielikult ise. Õppejõud ja organiseeritud õppimisvõimalused on tema jaoks vahendid eesmärgi saavutamiseks. Õppejõu roll on olla eelkõige konsultant, kes osutab aeg-ajalt spetsiifilistes küsimustes abi. |
Õppijate valmisolek iseseisvalt õppida suureneb, mida enam õpitav valdkond neile omaseks saab. Nii on sissejuhatavates ainetes enam konkreetsete juhtnööridega lühikesi töid ning erialastes ainetes, mis toimuvad õpingute lõpus, enam iseseisvaid projekte, näiteks lõputöö kirjutamine.
Järgnev test võimaldab välja selgitada Sinu iseseisvaks õppimiseks vajalike oskuste taset. See info on oluline enda kui õppija arendamiseks.