|
TEGUTSEJA
|
|
Tugevad küljed
- Paindlik ja avatud.
- Õnnelik millegi katsetamise üle.
- Õnnelik uute olukordade üle.
- Optimistlik kõige uue suhtes ja seetõttu ei ole tõenäoliselt muutuste vastu.
|
Nõrgad küljed
- Kalduvus kohe, ilma mõtlemata ja piisava ettevalmistuseta tegutsema hakata.
- Sageli tarbetute riskide võtmine.
- Kalduvus liiga palju ise teha ja rambi-valguses olla.
- Elluviimisel tüdinevad
|
|
Tegutseja õpib kõige paremini:
- uutest kogemustest ja võimalustest,
- probleemide ja keeruliste ülesannete lahendamisest,
- lahendades ülesandeid teistega koos ja rollimängudes,
- juhtides koosolekuid ja diskussioone.
|
Tegutseja õpib kõige vähem:
- kuulates loenguid ja pikki selgitusi,
- lugedes, kirjutades ja omaette mõeldes,
- · järgides sõna-sõnalt instruktsioone.
|
|
MÕTISKLEJA
|
|
Tugevad küljed
- Ettevaatlik, põhjalik, metoodiline
- Tähelepanelik, hea kuulaja
- Harva järeldustega kiirustaja
|
Nõrgad küljed
- Kalduvus otsesest osalusest kõrvale hoida
- Aeglased otsustajad
- Kalduvus olla liiga ettevaatlik ja mitte võtta piisavalt riske.
- Ei ole pealetükkivad ega lobisejad
|
|
Mõtiskleja õpib kõige paremini:
- vaadeldes teisi isikuid ja gruppe enda ümber,
- analüüsides toimunut ning mõeldes, mida ta sellest õppis,
- koostades analüüse ja raporteid, kus ülesannete lahendamiseks on piisavalt aega.
|
Mõtiskleja õpib kõige vähem:
- esinedes teiste ees,
- tehes asju lühikese ettevalmistusajaga,
- kiirustades ja muretsedes tähtaegade pärast.
|
|
TEOREETIK
|
|
Tugevad küljed
- Loogilised, “vertikaalselt” mõtlejad
- Ratsionaalsed ja objektiivsed
- Head sondeerivate küsimuste esitajad
- Distsiplineeritud lähenemine
|
Nõrgad küljed
- Piiratud loov mõtlemine
- Vähene sallivus ebamäärasuse, korratuse ja mitmetähenduslikkuse suhtes
- Sallimatus kõige subjektiivse ja intuitiivse suhtes
- Kasutab imperatiive: “peaksime, oleme kohustatud ja tuleb teha”
|
|
Teoreetik õpib kõige paremini:
- olukordades, mis pakuvad selget loogikat ja mudeleid,
- keerulistes olukordades, kus ta peab kasutama oma oskusi ja teadmisi,
- struktureeritud situatsioonides, millel on selge eesmärk,
- kui talle pakutakse huvitavaid ideid, kuigi need ei ole koheselt antud situatsiooniga seotud,
- kui tal on võimalus esitada küsimusi ning uurida ideede tagamaid.
|
Teoreetik õpib kõige vähem:
- situatsioonides, mis rõhutavad emotsioone ja tundeid,
- kui tegevus on struktureerimata,
- tehes asju, kui nad ei tea põhimõtteid ja kontseptsiooni,
- olukordades, kus ta ei sobi kokku teiste osalejatega, nt koos inimestega, kellel on väga erinevad õpistiilid.
|
|
PRAGMAATIK
|
|
Tugevad küljed
- Innukad asju praktiliselt järele proovima
- Praktilised, “kahe jalaga maa peal” realistlikud.
- Asjalikud, lähevad asjaga kaasa
- Tehnikale orienteeritud
|
Nõrgad küljed
- Kalduvus kõrvale heita kõik, millel puudub silmnähtav rakendus
- Ei huvitu teooriast või põhimõtetest
- Kalduvus haarata esimesest vastuvõetavast probleemilahendusest
- Sallimatud lobisemise suhtes
- Orienteeruvad ülesandele, mitte inimesele.
|
|
Pragmaatik õpib kõige paremini:
- arenguvõimalustest, millel on praktiline väljund tema tööle,
- läbi harjutuste ja ülesannete, kus saab tagasisidet,
- kasutades tehnikaid ja mudeleid, mis toovad kindlat kasu ning mida saab rakendada praktikasse (nt prioriteetide seadmine, aja säästmine jne).
|
Pragmaatik õpib kõige vähem:
- kui ei ole näha kohest ja selget kasu tema tegevusele,
- kui puudub praktiline juhend või käsiraamat, kuidas midagi rakendada,
- toetudes ainult teooriale.
|