Õppetööle häälestumine ja õppimisviisid

Kuidas häälestuda õppetööle?

Mõtlemine

Mõtlemine kuulub igasuguse vaimse tegevuse juurde, mis aitab probleeme lahendada, otsuseid langetada, milleski arusaamisele jõuda jne Mõteldes inimene tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid, loob uusi mõisteid ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. Mõtlemine on osa õppimisprotsessist. Inimesed kasutavad järgmisi mõtlemise võtteid:

analüüs — eseme või nähtuse jaotamine osadeks, koostisest arusaamine (näiteks lauseanalüüs, kus terviklikku lauset uuritakse üksikute sõnade kaupa);
süntees — üksikute osade mõtteline ühendamine uueks tervikuks (näiteks inimese iseloomu üle otsustamine, tehes järeldusi temaga kohtumisel tehtud üksikutest tähelepanekutest);
võrdlemine — esemete ja nähtuste kõrvutamisel nende sarnasuste ja erinevuste esiletoomine;
üldistamine — esemete ja nähtuste ühendamine nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel (näiteks teades, et vask, raud, elavhõbe, alumiinium ja kuld juhivad elektrit otsustatakse, et kõik metallid juhivad elektrit);
abstraheerimine — esemest või nähtusest eraldatakse mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama (näiteks paljud inimesed on ilusad ning ilu mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata).

Mõtlemise teeb võimalikuks aju füsioloogia. Aju on jaotatud kaheks omavahel ühendatud poolkeraks. Inimesed erinevad selle poolest, kumb ajupoolkera mõtlemisel domineerib. Lähtuvalt sellest, kumb see on, eelistad õppimisel teatud tegevusi ja ülesandeid:

Vasaku ajupoolkera valdkonda kuuluvad keeled, arvutamine, sümbolid-koodid, faktid, detailid, järjestikused protsessid, positiivsed emotsioonid, tunnete väljendamine ja organiseerimine.

See on loogiline, ratsionaalne, analüüsiv, objektiivne, täpne, korrapärane ja metoodiline aju pool.

Parem ajupoolkera valdkonda kuuluvad kujundid, pildid, loovus, unistamine, üldpilt, tähelepanu, negatiivsed emotsioonid, sündmuste emotsionaalne tähendus.

See on juhuslik, intuitiivne, sünteesiv ja subjektiivne aju pool.

Harjutus

Domineeriva ajupoolkera välja selgitamiseks tee järgmised kolm harjutust ning jälgi, kumb käsi sul nende harjutuste tegemisel domineeris.

1. Plaksuta! Kumb käsi domineerib ehk lööb teisele käele plaksu?

2. Pane sõrmed vaheliti! Kumba käe pöial on kõige pealmine?

3. Pane käed risti rinnale? Kumb käsi on pealmine?

Vaata üle, kumb käsi osutus Sul harjutuste tegemisel domineerivaks. Kui vastustes oli rohkem paremat kätt, siis domineerib Sul vasak ajupoolkera. Kui vastustes oli rohkem vasakut kätt, siis domineerib Sul parem ajupoolkera.

Edukaks õppimiseks on oluline, et kasutaksid mõtlemisel aktiivselt mõlemat ajupoolkerad. Et see oleks võimalik, on vaja materjali lisaks loogilisele ja struktureeritud esitamisele (töötab vasak poolkera) ka erinevate näidetega illustreerida (töötab parem poolkera). Näiteks on soovitav analüütilise tekstiga töötamisel mõelda juurde näiteid tegelikust elust, mis loetut illustreeriksid ja paremini meelde jätta aitaksid.