Õppetööle häälestumine ja õppimisviisid

Meeldejätmine

Pikka aega on peetud meeldejätmist õppimise olulisemaks osaks ning halbades õpitulemustes on süüdistatud oma halba mälu. Kõrgkoolis on olulisem asjade meeldejätmisest nende tähenduse mõistmine, rakendamine ja edasi arendamine. Siiski on ka tänapäeval mitmeid asju, mida tuleb meelde jätta ja meeldejätmine on mälu ülesanne.

Kuidas meelde jätta?

Uuringud näitavad, et 70% täna õpitud materjalist unustatakse 24 tunni jooksul, kui selle meeldejätmiseks ei tehta midagi. Unustamine algab kohe koos meeldejäämisega. Esimestel minutitel ja tundidel on unustamine eriti kiire. Hiljem unustamine aeglustub. Unustamise vastu aitab hästi kordamine. Kordamine tõstab teadmised uuesti 100%-ni, kuid edasine unustamine on juba aeglasem ja nii jääbki lõpuks rohkem meelde (vt järgnevat joonist).

Seega on meeldejätmise esimeseks reegliks kordamine ja harjutamine. Siin tasub arvesse võtta oma juhtivat tunnetuskanalit (vt VAK-meetodi kohta), et kujundada endale sobiva meeldejätmise stiil, näiteks auditiivse õpistiiliga inimene kordab õpitavat valjusti lugedes, visuaalse õpistiiliga inimene võib proovida peale märkmete silmitsemist need käega katta ja kontrollida kui selgelt “pilt” meeles on.

Veel soovitusi meeldejätmiseks:

• Meeldejätmise võtmetegevus on ka visualiseerimine. Üks võte kirjaliku materjali meenutamise parandamiseks seisneb materjali sisu ja struktuuri organiseerimises mälus. Vaata üle  sisukord, peatükkide põhiprobleemid, pealkirjad. Materjali struktuurist pildi loomine ajus aitab seda hiljem hõlpsamini meenutafa. Me suudame mitu korda paremini meelde jätta pilte kui sõnu! Ega asjata öelda, et üks pilt on väärt tuhat sõna!
• Õpi natuke kauem kui esialgseks meeldejätmiseks vaja. Õppimispsühholoogias tuntakse seda võtet üleõppimise nime all. Põhimõte on järgmine: kui midagi on vaja pähe õppida, tuleks pärast seda, kui materjali on suudetud esimest korda peast esitada, seda veel harjutada umbes pool sellest ajast, kui kulus esmakordse meeldejätmiseni. Pikem kordamisaeg ei anna paremat tulemust. Nii paraneb õpitud materjali meelespidamise aeg kuni kümnekordselt. See seletab, miks mõned lapsepõlves õpitud luuletused või laulud on meeles siiani.
• Ära korda liiga palju. Kordamine pole alati tarkuse ema. Materjali mehhaaniline kordamine on ainult siis tulemusrikas, kui õpitavas materjalis on iga kordamiskorra juures midagi uut või tuleb teha seda kuidagi paremini. Kordamine ilma täiustamispüüdeta pole efektiivne. Samade muljete kordumine tekitab õppimisel pidurduse, mida inimene tajub tüdimusena. Kordamisel võib tulemus isegi halveneda. Näiteks kirjutades üht ja sama lauset sada korda, pole sajas kord enam kindlasti parem kui esimene.
• Jaota kordamine pikemale ajaperioodile ja tee vaheaegu. Katsetega on kindlaks tehtud, et kui kogu materjali üritada meelde jätta korraga, siis on tulemus nõrgem kui vaheaegu tehes. See ei kehti ainult mahuka materjali korral, vaid näiteks ka võõrkeele sõnade päheõppimisel. Kui kolm korda järjest loetakse ette viisteist sõna või tehakse kolme lugemiskorra järel paus, mille ajal räägitakse teile paar minutit anekdooti, siis kontrollimisel selgub, et teisel juhul on tulemus (ehk meelde jäetud sõnade arv) poole suurem. Vaheajad ei tohi aga liiga pikaks muutuda, siis mõju väheneb. Milline on optimaalne aeg, tuleks ise katse-eksituse meetodil kindlaks teha.
• Piisavalt tuleks jätta aega õpitu juurdumiseks. Inimene mäletab teisel-kolmandal päeval pärast õppimist materjali paremini kui vahetult pärast seda. Sellepärast pole väga ratsionaalne viimasel minutil õppimine. Tavaliselt ei jää vahetult eksamiks õppides materjali kinnistamisele ka hiljem aega, kuna kohe tuleb hakata tegelema mingi uue asjaga (nt järgmise eksamiga).
• Loe ja vasta vaheldumisi või ürita kedagi teist õpetada. Loe materjale üks kord ja seejärel ürita õpitut ümber jutustada. Reprodutseerides leiad oma nõrgad kohad ning saad vahetu tagasiside. Püüa loetud materjali kohta iseendale küsimusi esitada ja seejärel neile vastata. Küsimusi esitades luuakse erinevate faktide vahel seoseid ja soodustatakse materjali sügavamat töötlemist, mis edaspidi peaks meenutamist abistama. Väga hea on ka materjali seletamine kellelegi teisele, siis ei jää oskamine kindlasti vaid taastundmise tasemele.
• Pööra rohkem tähelepanu materjali keskmisele osale. Mahukat materjali lugema asudes või loengus olles on tähelepanu kõige parem alguses, kui ei olda veel väsinud. Ka viimases järjekorras loetud või kuuldud asjad jäävad paremini meelde, kuna nendega lihtsalt tegeleti kõige hiljem. Vahepealse materjaliga on tähelepanu kontsentreerimise mõttes kõige halvem olukord, seega tuleks üritada põhjalikumalt just sellele keskenduda. See eeldab oma tähelepanu teadlikku jälgimist ja suunamist. Mahuka materjali puhul tekita ise algusi ja lõppe juurde – jaota materjal osadeks ja/või tee iga poole tunni tagant õppimises väike paus..
• Loe ja tutvu mahukama materjaliga, kui õppimiseks tegelikult vaja. Kui eesmärgiks on omandada õpiku materjal, pole mõtet lugeda õpikut kümme korda, vaid lugeda midagi õpikule lisaks. See ei pruugi võtta kauem aega, kui õpiku või konspekti mitmekordne lugemine, millest tekib tüdimus. Lisamaterjali lugemine annab lisateadmisi, mis aitavad seda valdkonda terviklikumalt näha ja mõista.
• Paaril päeval pärast vastamist või eksamit ürita endale jutustades õpitud teemat veelkord korrata. Unustamine on kõige kiirem esimesel ja teisel päeval pärast õppimist. Kuna aga siis on olemas veel võime materjali peast reprodutseerida (mis on kordamisel oluliselt tõhusam, kui uuesti lugemine), siis tuleb unustamise vastu võidelda just sel ajal. Hiljem unustamine väheneb. Seega, mida kauem on materjal juba meeles püsinud, seda tõenäolisem, et see püsib ka edaspidi.
• Üks lihtsamaid mäluparandamise tehnikaid on informatsiooni osadeks jaotamine ehk tükeldamine, Näiteks numbreid 5 2 3 6 5 1 2 3 1 3 0 2 8 2 4 6 0 6 0 2 0 0 2 on lihtsam meelde jätta grupeeritult: 52 365 12  31  30  28  24  60  60  2002

• Meeldejätmist soodustab seoste loomine. Kui loed teksti, siis samal ajal analüüsi, milliseid eelnevaid teadmisi, kogemusi, emotsioone loetu puudutab. Seda võib harjutada vabalt järjest teksti lugedes. Kirjuta seosed  teksti valgele äärele või kleebi märkmepaberitele kirjutatud märksõnad teksti kõrvale. Võib teha ka niipidi, et jooni oluline info kõigepealt alla ja siis hakka otsima seoseid eelnevate teadmiste ja kogemustega.

Kui soovid leida täiendavaid tehnikaid ja soovitusi meeldejätmise oskuse tõhustamiseks, siis tudengi käsiraamatus “Õppimine kõrgkoolis” on mälutehnikatele pühendatud peatükk 63.

Lisaks vaata huvi ja vajaduse korral järgmisi allikaid:

• Arden, J.B Mälutreening võhikutele. Ersen, 2009
• Burnett, G. Õpime õppima. Studium, 2005
• Bragdon, A.D., Fellows, L. Harjutusi kogu ajule. Tammerraamat, 2010
• Christiani, A,  Scheelen, F.M. Arenda võimeid. Ilo, 2004
• Grüning, C. Kiirlugemine. Eduka õppimise ja töötamise käsiraamat. Tea, 2011