Kirjalikud tööd ja suulised esinemised, hindamine

Kuidas ette valmistada ja pidada ettekannet?

Suulise ettekande koostamisel eristuvad järgmised etapid:

	1. Esitluse planeerimine		2. Esitluse koostamine		3. Esitluse läbiviimine

 

 

 

1. Esitluse planeerimine.

Planeerimisel on oluline läbi mõelda vastused mitmetele küsimustele:

    Mis on minu ettekande eesmärk, milline on minu kõne põhisõnum?
    Kui palju on mul aega?
    Kui palju ma teemat valdan?
    Kes moodustavad auditooriumi?
    Milliseid abivahendeid ma kasutan?
    Kas minu ettekanne on ka ilma abivahenditeta hea ja arusaadav?
    Millist kujundust kasutada?
    Millised on tellija/organisatsiooni nõudmised?

Esitluse planeerimine ja ettevalmistumine on võtmetähtsusega etapp. Kui oled piisavalt ettevalmistunud, siis oled ka enesekindlam ning esinemisärevusega on lihtsam toime tulla.

Esitluse planeerimisel on tähtis läbi mõelda ettekande ülesehitus, mis koosneb üldjuhul järgmistest osadest:

• Sissejuhatavas etapis on oluline tutvustada käsitletava teemat, selle aktuaalsust ja tausta. Sissejuhatus moodustab ca 10 - 15% kogumahust.
• Teemaarenduses toimub arutelu võtmeideede ümber ja tuuakse nende tõestuseks näiteid ja argumente.
• Kokkuvõttes too välja olulisemad järeldused. Lõppsõna moodustab ca 5-10% kogumahust.

Ettekande planeerimisel mõtle läbi ka see, kuidas köidad kuulajate tähelepanu kasutades sobivaid metafoore, illustreerides näidete või lugudega oma esitlust. Akadeemilises keskkonnas peetav ettekanne ei pea olema tingimata kuiv ja abstraktne; oskuslik kuulajate tähelepanu võitmine on hinnatud ka akadeemilises maailmas.

 

2. Esitlusmaterjalide ettevalmistamine

Enamasti tuleb kõrgkoolis ettekande mõni põhjalikum kirjalik töö, kuid üldjuhul pole aega, et kogu tööd suuliselt tutvustada, vaid ettekande jaoks tuleb kirjalikust tööst koostada iseseisev tervik. Selle koostamisel on oluline teha valik töö olulisematest seisukohtadest. Suulisele ettekandele esitatakse teistsuguseid ootusi kui kirjalikule tööle. Ettekantav tekst on oluliselt lihtsam, kui kirjalikuna tööna esitatud tekst. Soovitused teksti lihtsustamiseks on järgmised:

• Väldi võõrsõnu
• Kasuta lühemaid sõnu
• Kasuta täpseid väljendeid
• Ära sõnasta liiga palju kõrvallauseid
• Kasuta rohkem tegusõnu
• Liigenda teksti

Ettekande eesmärkide paremaks saavutamiseks on mõistlik koostada kuulajaid toetavad esitlusmaterjalid. Nii ei pea kuulajad pingutama märkmete tegemisega, vaid saavad keskenduda kaasa mõtlemisele. Esitlusmaterjalide tekst peab olema:

• lühike ja selge
• pilt või joonis lihtne ja ilmekas
• kiri piisavalt suur (tähekõrgus vähemalt 20)
• ühes reas võib olla kuni 7 sõna
• optimaalne ridade arv samuti 7
• oluline vajab esiletõstmist (raam ümber,  joon alla vms)

Mõistlik on kasutada MS PowerPoint programmi, kus on automaatselt seaded, mis aitavad koostada kergesti jälgitavat esitlust.

Kui seminaris on erinevaid esitluste näidismaterjale, siis analüüsige paarilisega või grupis nende                asjakohasust – milline on materjalide üldmulje, millised on tugevused ja nõrkused?                (näidismaterjalid või viited neile võib panna ka e-õppesse ja arutada neid foorumis)

3. Esitluse läbiviimine

Mis teeb inimesest hea kõneleja? Asjatundlikkus, usaldusväärsus, meeldivus, loomulikkus, … Aruta paarilisega või väiksemas grupis, milline on teie arvates hea esinemine! Loe läbi Lemmi Kanni artikkel “Kuidas presentatsioonil raudkindlalt põruda” (avaldatud www.bioneer.ee, 08.09.2009) Koostage nende esinemisvigade põhjal esinemissoovitusi, lisage omalt poolt soovitusi, mis veel asjakohased tunduvad!

Esitluse läbiviimise võib jaotada 3 ossa: kõne alustamine, sisu arendus ja kõne lõpetamine.

Kehvemapoolsed esinejad ei teadvusta või alahindavad valdavalt esimest ja viimast osa. Tegelikult on kõne alguses määrava tähtsusega kontakti loomine (silmsideme saavutamine, pöördumine, enda tutvustamine) ja kõne avang (huvi äratamine, teema väljatoomine ja ettekande ülesehituse tutvustus). Samamoodi on oluline kõne lõetamine – tähelepanu juhtimine põhieesmärgile või järeldusele, kokkuvõte ja küsimustele vastamine, kuulajate tänamine).

Esitluse läbiviimisel üheks väga levinud veaks on teksti maha lugemine. Sageli on see üliõpilase valitud tehnika, et toime tulla esinemisärevusega. Nii saab küll ettekanne tehtud, kuid ettekande tegelikud eesmärgid – info edastamine, kuulajate teavitamine, veenmine – saavutamata. Ära loe teksti maha paberilt ega slaididelt. Maha lugeda võib tsitaate või statistikat.

Mõned soovitused suulise ettekande esitamiseks:

• Väldi esinemispalavikku põhjalike ettevalmistuste abil. Mitmekordne kõne läbiharjutamine annab enesekindlust.
• Jälgi aega. Ettekande sõnum jõuab kuulajateni, kui jõuad esitada kogu oma ettekande. Sellepärast on oluline, et juba ettekande ettevalmistamisel arvestaksid ajaliste piirangutega. Räägi kodus eelnevalt läbi ja mõõda aega.
• Seisa püsti. Nii on Su hääl kuulda ka viimastes ridades istuvatel kuulajatel ning Sul on parem ülevaade, kuidas auditoorium Su ettekannet vastu võtab.
• Alusta viisaka pöördumisega ja lõpeta tänamisega. Lugupidav suhtumine oma kuulajaskonda häälestab ka kuulajaid Sinusse positiivselt suhtuma. Ole sõbralik ja avatud, ära demonstreeri oma hoiakuid või negatiivset suhtumist auditooriumisse. Ära tee ennast ka ise maha ega püüa end ette välja vabandada.
• Räägi selge ja kõlava häälega. Ole teadlik oma hääle tugevusest ning vastavalt vajadusele harjuta sobivat tugevust ja diktsiooni. Hääl on treenitav.
• Ole valmis vastama kõikidele tööd otseselt ja kaudselt puudutavatele küsimustele. Küsimused peegeldavad kuulajate huvi. Jää rahulikuks, püüa anda võimalikult täpsed vastused ja ära lasku vaidlustesse