Geomembraanid

3. Geomembraanide tootmine

Geomembraanid on valmistatud ühest või enamast polümeerist koos erinevate lisanditega (nt. pigmendid vähendamaks UV kahjustusi, vananemist takistavad lisandid, polümeeri kiudude omavahelist naket parandavad lisandid).

Soovitatav miinimumpaksus geomembraanidele on 0,75 mm välja arvatud suurema tihedusega polüetüleeni (HDPE) korral, mille min paksus võib olla 1,5 mm (alla selle väärtuse pole võimalik HDPE materjale enam piisavalt kvaliteetselt objektil ühendada). [2 : 86-87]

Saamaks geomembraane, mis on vastupidavamad tõmbele ja vigastustele, pannakse mõnede toodete sisse geovõrk või geotekstiil.

Pilt3
Geomembraani vahel olev tekstiil [6]

Maanteeameti geosünteetide kasutamise juhendis on tootmine välja toodud järgnevalt: [1: 8-9]

Geomembraanide tootmisel kasutatakse kahte põhilist meetodit:
• lameda lehe ekstrudeerimine ehk pressimine;
• puhutud lehe ekstrudeerimine.

Geomembraanide tootmisel lameda lehe ekstrudeerimismeetodil liigub sulatatud polümeerimass mööda tigukonveierit matriitsi, millega pressitakse surve all ühtlane kuum polümeeri leht. Matriitsile järgnevad rullid, mida läbides ühtlustatakse geomembraani omadusi. Saadud materjal on ilma voltimisjälgedeta, peegelsileda tekstuuri ja ühtlaste tugevusomadustega.

Geomembraanide tootmisel puhutud lehe ekstrudeerimismeetodil puhutakse tigukonveierist tulev sulatatud polümeer ühtlase seinaläbimõõduga membraanballooniks, mis edaspidises töötlemises lõikamise teel muudetakse leheks. Viimases etapis läbib toodetav materjal rullvaltsid, millega ühtlustatakse tema omadusi. Antud meetodil toodetud geomembraanid on ebaühtlaste tugevusomadustega (membraani paksus varieerub 7-15%), iseloomulikud on voltimisjäljed membraani pinnal.

Eeltoodud geomembraanide tootmisviiside tulemusel saadakse sileda pinnafaktuuriga materjalid. Membraanidele kareda pinnastruktuuri andmiseks kasutatakse kolme meetodit:

reljeefi pressimine: reljeef pressitakse geomembraani pinda sisse ja seetõttu on tegemist ühe ja sama materjaliga, millel on homogeensed omadused. Antud juhul on võimalik anda membraani mõlemale poolele erinev reljeef, et vähendada geomembraanis tekkivaid pingeid;
lisakihi peale pihustamine: membraani peale pihustatakse karestamiseks mõnest muust materjalist lisakiht. Tulemuseks on kareda pinnatekstuuriga geomembraan;
koosekstrudeerimismeetod: koos põhilise membraanikihi materjaliga surutakse (viimasele kareda pinna saamiseks) matriitsi ka lisamaterjali kiht, mis sisaldab gaasi. Koheselt peale materjali matriitsist väljasurumist eraldub pealmisest kihist gaas, tekitades membraani pinnale kareda tekstuuri. Antud meetodi puhul on ohuks, et kuumast pinnamaterjalist eralduvad gaasid võivad kahjustada ka peamist membraanikihti.