Loeng 5. Kommunikatsioon/ Suhtlemine

2. Kommunikatsioon/Suhtlemine

Organisatsiooni efektiivse juhtimise esmane eeldus on efektiivne kommunikatsioon – ilma selleta muutub juhtimine raskeks või isegi võimatuks. Enama kui ühetasandilise juhatusega organisatsioonid kannatavad kommunikatsiooniprobleemide tõttu, mis võivad raskendada organisatsiooni peaaegu iga tegevust, sealhulgas korrektiivseid meetmeid.

Kommunikatsioonijuhtimise eesmärk on tagada juurdepääs informatsioonile nii juhtidele kui ka töötajatele. Teoreetiliselt on kõik osapooled võimelised organisatsiooni edendamise ülesannetes kokku leppima ning kõik saavad teha koordineeritult koostööd, praktikas peavad samad ajendid mõjutama nii juhte kui ka töötajaid, vastasel juhul arendavad erinevate ajenditega grupid välja erinevad eesmärgid, kaotades jagatud informatsiooni efekti.

Lihtsaim ja praktilisim kommunikatsioonijuhtimise meetod on otsene, hierarhiline, kahesuunaline ja selgete motiividega kommunikatsioon.

Kommunikatsioonijuhtimine on kõikide organisatsioonisiseste ja organisatsioonide omavaheliste suhtluskanalite süstemaatiline planeerimine, rakendamine, jälgimine ja revideerimine. See sisaldab ka organisatsiooni, võrgustiku või kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud uute kommunikatsioonidirektiivide organiseerimist ja levitamist. Kommunikatsioonijuhtimisse kuuluvad korporatiivsete kommunikatsioonistrateegiate arendamine, sisemiste ja välimiste kommunikatsioonidirektiivide kavandamine ning informatsioonivoolu haldamine, sealhulgas reaalajas arvutisuhtlus. Uus tehnoloogia nõuab kommunikatsioonijuhtidelt pidevat innovaatilisust.

Kommunikatsioonijuht:
* kavandab organisatsiooni kommunikatsioonistruktuuri
* defineerib kommunikatsiooni printsiibid ja standardid
* formuleerib organisatsiooni kommunikatsioonieesmärgid
* juhib ja jälgib infovooge
* organiseerib kriisikommunikatsiooni
* rakendab kommunikatsioonistrateegiaid
* uurib kommunikatsiooni konteksti
* annab infot meeskondade koostöö analüüsi kohta
* organiseerib töötajate kommunikatsioonikoolitusi
* valmistab ette organisatsiooni esitlusi avalikkusele, meediale ja küberruumile

Iganädalase aruande meetod

Üks lihtne ja populaarne kommunikatsioonimeetod on iganädalase aruandmise meetod: iga töötaja koostab kord nädalas e-kirjana aruande, mis sisaldab infot tema tegevuse kohta eelnenud nädalal, plaane järgnevaks nädalaks ning muud organisatsioonile olulisena näivat informatsiooni, järgides ettekande pikkuse nõudeid. Need ettekanded saadetakse juhtidele, kes koostavad nendest kokkuvõtte ning edastavad selle oma ülemustele. Lõpptulemuseks on tegevdirektori koostatud üldine kokkuvõte, mis edastatakse juhatusele. Tegevdirektor saadab juhatuse kokkuvõtte seejärel organisatsiooniredelil alla ning igal juhil on võimalik lisada sellele märkusi või kokkuvõtteid, enne kui ta selle oma alluvatele edastab.
Lõpuks saab iga töötaja pika e-kirja, mis sisaldab kas kõik kokkuvõtted või osa nendest, kuid kogu vastuse lugemine on harva kohustuslik. Arvatakse, et huvitatud ja ambitsioonikad töötajad pigem loevad seda tulemust, mingile konkreetsele ülesandele orienteeritud töötajad pigem mitte.