Loeng 13. Ehituskorraldus 3

1. Autori andmed ja kasutatud kirjandus

Käesoleva õppematerjali koostaja on Anneli Ramjalg (Alt), Tallinna Tehnikakõrgkooli
ehitusteaduskonna ehituskorralduse ja juhtimise aluste lektor.

Õppematerjali koostamisel kasutatud allikad:

* Sutt, J. (1997). Ehituskorraldus. Tln: TTÜ kirjastus
* Liias, R. Ehituskorraldus ja juhtimine. Loengukonspekt, TTK
* Sutt, J. (2009). Ehituskorraldus. Loengukonspekt, TTÜ
* Oras, R. (2009). Omanikujärelevalve roll ehitusprotsessis. Tln: Ettekanne Projektijuhi päeval TTK-s


See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsiga.

2. Ehituskorraldus

Käsitledes ehituskorraldus nii ajaliselt kui ruumiliselt, peame silmas tööde seoseid ja järgnevusi, mida on vaja järgida nii töö tegemisel kui ka nende seoste ja järgnevuse kirjeldamisel, s.t. ehituskorralduse projekteerimisel.

Selleks et tagada minimaalsed ehituskulud, minimaalne (ratsionaalne) ehituskestus ja nõutav kvaliteet, on vaja koostada ehituskorralduse kavand.

2.1. Ehitustöö parameetrid

Ehituse juhtimiseks peab iga töö olema iseloomustavad järgmiste parameetritega:

1. Töö nimetus, milleks on kasutada Eesti Standardit “Ehituskulude liigitamine”.
2. Töö seos teiste töödega.
3. Töö füüsiline maht koos mõõtühikuga.
4. Töö maksumus, mille võib anda otsekulu komponentide kaupa: töötasu, materjalide maksumus, ehitusmasinate maksumus/allettevõtja töö maksumus.
5. Töö täitja – tööliseriala, mis peaks kajastuma plaanis.
6. Töö täitjate arv.

Töö täitjate arvust sõltub töö kestus. Töö täitjate arv konkreetse plaani koostamisel oleneb vaba ressursi olemasolust, tähtaja pingelisusest, tööfrondi suurusest jm.
Konkreetsel tööl on olemas tööliste arvu piirmäär, mille ületamine viib tööviljakuse (производительность труда) langusele või omahinna kasvule.

Samuti on olemas miinimumpiir, millest vähema tööliste arvuga ei saa tööd teha või satub ohtu töötaja tervis.
Näiteks suuremõõtmeliste konstruktsioonide montaažitöödel on minimaalne töölüli (lüli – звено) koosseis 5 töölist, maksimaalne tööliste arv sõltub aga sellest, mitu montaažikraanat korraga töötab.

7. Töö kestus, nagu juba öeldud, sõltub tööliste arvust. Töö kestust saab määrata juba ettevalmistuse faasis, fikseerides sellega kaudselt ka tööliste arvu.

8. Tööjõumahukus (трудоёмкость) kui töö parameeter võimaldab plaanimise käigus varieerida tööliste arvuga ja ehituskestusega.
Tööjõumahukust saab määrata ühikhinna töö ressursinormatiivi alusel (tööjõukulu-трудозатраты inimpäevades) hinna eelarvestamise käigus.

Seejuures ei tohi unustada, et konkreetses firmas võib tööjõukulu (трудозатраты) erineda ühikhinna normatiivsest väärtusest.
Teisalt on tööjõumahukust võimalik määrata ka töö füüsilise mahu või töö maksumuse alusel. See eeldab, et ehitusettevõttes on olemas tööjõudluse normatiivid tööliikide kaupa (нормативы производительности труда по видам работ).
Töö tehnoloogiliselt minimaalne võimalik kestus (t min) on sel juhul
t min = P/(R*nmax),
kus P on töömaht kas m3, m2 või kroonides, R on tööjõudluse normatiiv (норматив производительности труда), mille mõõtühikuks (единица измерения) on vastavalt m3/inimpäev, m2/inimpäev või kr/inimpäev ja nmax on maksimaalne tööliste arv tööl.

9. Vahetuste arv päevas.
Tavaliselt töötatakse ehitusel ühes vahetuses.
Eksperthinnangute alusel on tööjõudlus teises vahetuses 8-10% ja kolmandas 15-20% madalam kui esimeses vahetuses, rääkimata ebamugavustest töökorralduses.
Samal ajal on mitmevahetuseline ehitusmasinate kasutamine majanduslikult efektiivsem.
Lüheneb ka ehituskestus, kuna mitmevahetusel režiimil on ööpäevas võimalik suurendada ehitusel tööfrondi tõttu piiratud inimeste arvu.
Mitmevahetuseline režiim võib olla tingitud ka vajadusest teha katkestamatult mingit tööd, näiteks betoneerida õhukeseseinalist (õhuke – тонкий) konstruktsiooni.

10. Tehnoloogilised kitsendused (технологические ограничения, стеснения).
Näiteks võimatus teha töid talvel, katkestusega jm.

2.2. Ehitustööde järgnevus ja seosed

Ehitustööde tehnoloogiline järgnevus sõltub konkreetsetest projektlahendustest. Näiteks elektritööde ja krohvitööde järjekord oleneb sellest, kas juhtmed (juhe – провод) on krohvi all või peal.

Teiseks sõltub järjekord ka aastaajast, millal tööd tehakse. Näiteks nõuab viimistlemine külmal ajal, et enne oleksid avad suletud ja küttesüsteem valmis ehitatud.

Samal ajal võib hoonete ehitusel sõnastada üldisi reegleid, mida tuleks tööde järgnevuse ja seoste määramisel (kirjeldamisel) arvestada. Hoone ehitust on otstarbekas kirjeldada kolme tsüklina:

• hoone maa-alused tööd, sh üldehitustööd ja hoonevälised tööd,
• hoone maapealse osa ehitustööd ja eritööd,
• viimistlustööd.

Järgnevalt vaatleme töötsükleid eraldi.

Hoone maa-aluse osa ehitamise töö – keldri ehitus.
Süvendi mullatööd jagatakse piisava tööfrondi puhul haardealadeks (haardeala – захватка).
Süvendi põhja silumine (siluma – ровнять) ja vajadusel liivapadja rajamine tehakse vahetult enne vundamenditaldmike paigaldamist.

Vaiaaluste ehitamisel jagatakse tööfront kuueks haardealaks:

Järgmine töö on keldri välis- ja vaheseina ehitamine, millega koos tehakse horisontaalne hüdroisolatsioon, keldritrepid, kaevud jm.

Süvendi uurete (uure – паз) täitmine seestpoolt ja põrandaalune puiste (засыпка) tehakse pärast keldri seinaplokkide esimese rea paigaldamist (graafikus paralleelselt seinte ehitamisega).

Tehnovõrkude (vesi, kanalisatsioon, elekter jne) sisendid (sisend - вход) ja väljundid (väljund - выход) ehitatakse enne pinnase tagasitäidet väljastpoolt.

Torustikud paigaldatakse keldris enne põranda valamist (valama – лить).
Seina hüdroisolatsioon tehakse pärast seina lõpetamist ja enne pinnase tagasitäitmist.

Keldrilagi monteeritakse pärast keldripõrandate betoneerimist. Pinnase tagasitäitmine väljastpoolt toimub peale keldrilae montaaži ja vertikaalset hüdroisolatsiooni.

Välised tehnovõrgud ehitatakse paralleelselt teiste töödega, arvestades sesoonsust (sesoon - сезон). Nende lõpetamine võib sõltuda vajadusest anda sooja ja elektrit juba ehitamise ajal. Võimaluse korral tuleb ajutised tehnovõrgud ühildada alaliste rajatavate võrkudega.

Enne maa-aluseid töid ja/või paralleelselt nendega valmistatakse ehitusplats ette: tehakse vajalikud lammutused, planeeritakse territoorium, rajatakse ajutised teed, hooned jm.

2.3. Ehitustööde järgnevus ja seosed

Hoone maapealse osa ehitamisel on juhtiv töö hoonekarbi püstitamine.
Piisavalt suure töömahu puhul jagatakse tööfront haardealadeks.

Elamu puhul on minimaalne haardeala korrussektsioon.

Üldehitus- ja eritöid on võimalik teha ühel ajal, kuid eri korrustel ja eelistatavalt eri vertikaalidel.

Montaažitöödega ühel ajal tõstetakse korrustele üldehitustöödeks vajalikud materjalid: puusepatooted, liiv, torud jm.
Koos seintega ehitatakse trepid, rõdud, lodžad, piirded jne.

Enne elektri- ja santehniliste tööde algust täidetakse (suletakse, klaasitakse) avad, tehakse süvised (углубление), vaod (vagu – борозда) ja augud, krohvitakse radiaatoritagused.

Sanitaartehnilised tööd tehakse kahes järgus.
Kõigepealt monteeritakse torud ja seadmed haardealade kaupa, järgides montaažitööde rütmi. Järk lõpeb torustiku survestamisega (surve – давление), mille kohta koostatakse akt.
Teiste järgu santehniliste töödega alustatakse peale maalritööde esimese järgu lõppu. Paigaldatakse kraanikausid (раковины, умывальники), loputuskastid (смывные бачки), köögi sisseseade (оборудование кухни).

Elektritööde esimesel etapil paigaldatakse torud, juhtmed, jaotuskarbid (распределительная коробка), lülitite (выключатель) ja pistikupesade (розетка) karbid. Skeemi töötamist kontrollitakse ja selle kohta koostatakse akt.
Elektritööde teisel etapil, mis algab pärast lagede värvimist ja lõpeb pärast seinte värvimist (tapeetimist), paigaldatakse valgustid, lülitid, pistikupesad.

Viimistlustsükli alguseks
peavad olema lõpetatud üldehitustööd, kaasa arvatud katusekatte-, elektri- ja santehniliste tööde esimene järk, suletud akna- ja ukseavad, monteeritud tõstukid (лифт, подъёмник) inimeste ja materjalide jaoks.

Krohvi- ja plaatimistööde järjekord elamus on järgmine:
sansõlmed,
köögid,
toad,
trepikojad,
et avada front eritöödele.

Maalritööd tehakse kahes etapis.
Esimesse etappi kuulub
lagede, rõdude, lodža aknaavade välispõskede värvimine,
tapeetimise ettevalmistus,
seinte ja laudsepatoodete esimene värvimine.
Parkett ja linoleum paigaldatakse pärast viimase märja (märg – мокрый) protsessi lõpetamist.

Teises maalritööde etapis pannakse tapeedid ja värvitakse viimast korda seinu ning laudsepatooteid.
Trepikoja viimistlus lõpetatakse, kui tööd korterites on lõppenud.

2.4. Tööstushoonete ehitustööde järgnevus ja seosed

Tööstushoonete puhul
lisandub probleem, kuidas ajastada (согласовывать, координировать) üksteise suhtes ehitustöid ja tehnoloogiliste seadmete ning tehnokommunikatsioonide montaaži.
Need ajastamistingimused on sõltuvalt tehnoloogia tüübist väga spetsiifilised.

Seega nii detailseid reegleid nagu tööde järjestamisel elamute või kontorihoonete puhul tööstusehitusel pole võimalik määrata.
Küll aga saab liigitada tööde ajalise ja ruumilise ühildamise viise üldtsüklite tasemel.

Lahtine meetod ehk lõpetatud maa-aluste tööde tsükliga meetod, mille korral
vundamendid ehitatakse hoone karkassi alla ühel ajal tehnoloogiliste seadmete, galeriide, teenindustreppide jne vundamentidega.
Samas tsüklis ehitatakse kõik kanalid, kaevud ja kommunikatsioonid.

Suletud meetod, mille korral
ehitatakse vundamendid seadmete, teenindustreppide jne alla pärast hoone maapealse osa katusega katmist.

Ühildatud meetod, mille puhul
ehituskonstruktsioonide montaaž toimub samal ajal tehnoloogiliste seadmete ja neid teenindavate treppide ning galeriide paigaldamisega.
Tööd teeb üks brigaad.
Seadmed monteeritakse vooluna (vool – поток).

Lahutatud meetod, mille puhul
ehituskonstruktsioone monteerib üks brigaad.
Tehnoloogilisi seadmeid monteerib teine brigaad juba valmis hoones.

Konkreetse skeemi valik sõltub seadmete iseloomust (gabariit, raskus), konstruktsiooni püsivusest, sildkraanade parameetritest, tsehhiraudteest, ehituse tähtaegadest, tööjõust jm.
Ühildatud meetod on lühema ehituskestusega. Võimsad montaažikraanad tõstavad suuremaid agregaate.

Aja säästmiseks korraldatakse seadmete eelmontaaž eraldi platsil.
Lahutatud meetodi puhul on suletud hoones montaažile loodud aga paremad tingimused.

3. Ehitustöö korralduse mudelid

Ehitustööde järgnevuse ja seoste ning tööde parameetrite fikseerimiseks koostatakse ehituse insenerliku ettevalmistuse käigus ehitustöö korralduse mudelid

• Joongraafikutena (линейными графиками),
• Võrkgraafikutena (сетевыми графиками),
  
• Tsüklogrammidena (циклограммами).

Graafiliselt kujutakse voolu kas joongraafikuna, tsüklogrammina või võrkgraafikuna.
Nii joongraafikul kui ka tsüklogrammil esitatakse aja kulg horisontaalteljel valitud intervallidena (vahetus, päev, nädal).
Ehitusprotsesse näidatakse joongraafikul horisontaaljoontena, mis on liigendatud ja nummerdatud haardeala kaupa
Tsüklogrammis esitatakse haardealade jaotus vertikaalteljel ja ehitusprotsessid näidatakse nummerdatud kaldjoonena.

Joongraafikud on lihtsad koostada ja ülevaatlikud, kui neid käsitada (применять) täitmiseeskirjana (kalenderplaanina).

Võrkgraafik võimaldab fikseerida nii tööde tehnoloogilisi kui organisatsioonilisi sõltuvusi.
Tööde kõrvalekaldumisel plaanist ei ole vaja ehituse organisatsioonilis-tehnoloogilist mudelit (võrkgraafikut) ümber teha.
Võrkgraafiku kirjeldamiseks on vaja defineerida (определить) tema elemendid ja põhimõisted.

Võrkgraafiku põhielementideks on

• töö,
• ootus (ожидание),
• sõltuvus (зависимость) ja
• sündmus,
• tee.

Ehitustööde ja ressursside kalenderplaanid seovad ajas kõigi ehitusprotsessis osalejate toimingud.
Kalenderplaanid koostakse:
1. tervele ehitusele enne ehitustööde algust. Taoline plaan hõlmab kogu ehitusaega ja sisaldab tavaliselt paarkümmend või rohkem töönimetust, ajaintervalliks on kuu või nädal;

2. ehitusetapile, konstruktiivelemendile või tööliigile. Taoline plaan hõlmab ühte või paari kuud. Töönimetusi on plaanis tavaliselt mõnikümmend, ajaintervalliks on nädal või päev;

3. nädalaks, mis aga haaravad tegelikult kaks nädalat (esimene direktiivne, teine orienteeriv), ajaintervalliks on päev (vahetus).

Kalenderplaani vasakpoolses tabeli osas võidakse esitada järgmised andmed:

• töönimetus,
• mõõtühik,
• töö hulk,
• töömahukus (inimpäeva või masinvahetust),
• tööliste arv (vahel ka lüli koosseis),
• vahetuste arv,
• töö kestus.

Tööde kalenderplaani alusel koostatakse:
tööjõu koormusepüürid,
finantseerimisgraafikud,
varustusgraafikud (tellimisinfo ettevalmistamine, tellimise ja kohaletoimetamise tähtajad ressursside kaupa),
ehitusmasinate ja inventari vajaduse graafikud.

4. Järelevalve

• Ehitusjärelevalve–(soome keeles -rakennusvalvonta) ametkondlik, ühiskonna huve kaitsev. Eestis on ülesandeks kontrollida protsessi ja selle dokumenteerimise vastavust mingitele reeglitele. Sisuline tehniline kontroll on siirdatud omanikujärelevalvele.

• Omanikujärelevalve (edaspidi OJ) (soome keeles –työmaavalvonta; inglise keeles site supervision) –peamiselt omaniku, osaliselt ka ühiskonna huve kaitsev.

Omanikujärelevalve töömahtu mõjutavad tegurid
•Rajatava ehitise omadused (keerukus, suurus, nõuded)
•Tellija ootused, sh. lisateenuste vajalikkus
•Tellijal olemasolevad teadmised ja kogemus
•Ajalised mõjud (edasilükkumised, tehnoloogiliselt ebasoodsad ehitusajad)
•Projektorganisatsiooni struktuur
•Projekteerijate ja ehitajate töö (kvaliteedijuhtimise tase, personali pädevus, piisavus ja motiveeritus)

• Autorijärelevalve(õigusaktid ei määratle) –projekti autori huve kaitsev, tema koostatud projektlahenduse elluviimise üldjärelevalve ning kavandi kohta täiendavate ja täpsustavate juhiste ja tõlgenduste andmine

Omanikupoolne järelevalve ehituse üle on kohustuslik.
Järelevalvet teostab üksikisik või firma.
Järelevalve peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses väljastatava ehitusloa kaudu.
Järelevalveinsener peab omama vastava litsentsi.

Järelevalve kohustused ja vastutus:

• võrdleb lepingu dokumente kavandi dokumentidega,
• osaleb hoonete mahamärkimisel*,
• esitab loendi töödest ja sõlmedest, mille kohta ehitaja peab tegema tööjoonised,
• võrdleb tööjooniseid kavandi dokumentidega ja annab neile heakskiidu*,
• esitab loetelu konstruktsioonidest, mille kohta tuleb koostada kaetud tööde aktid,
• jälgib tööd ja kannab tulemused platsi päevikusse:

• kuupäev
• ilm
• tehtud töö, inimeste arv tööl
• tööohutus (instruktaažid, õnnetused)
• defektid
• muudatused ja hilinemised koos kommentaaridega

• nõuab materjalide vastavusavalduse esitamist,
• keelab mittevastavate materjalide kasutamise,
• kontrollib ettenähtud testimiste läbiviimist (kvaliteediplaan),
• kontrollib ladustamiseeskirjade täitmist,
• tagab täitedokumentatsiooni vormistamise,

• kontrollib inspektorite ettekirjutiste täitmist,
• osaleb tellija koosolekutel,
• tõendab* kaetud tööde vastavust,
• annab makseloa tehtud tööde osas,
• osaleb vastuvõtukomisjoni töös,
• järelevalve vastutuse ülempiir on järelevalve lepingu hind.