Võimaluste tundmine 1. Õppimisvõimalused

Kuhu oled oma haridusteel jõudnud?

Haridussüsteemi saab kujutada puuna. Haridus ja sellesse suhtumine algab kodust ning hariduspuu toetub tugevale Eesti perele. Puu oksteks on erinevad hariduse saamise võimalused ning viljadeks väljundina tööturg.

Allikas: http://www.hm.ee/index.php?046408

Kui vaatame oma õpinguid kui kasvamist ja ronimist sellel puul, siis oled tänaseks päevaks ilmselt läbinud nii puutüve alushariduse, põhihariduse kui keskhariduse osa ja jõudnud kõrghariduse okstele. Et teha teadlikke valikuid ja leida endale sobiv tee, on oluline haridussüsteemi tunda ja selle valikuid teada.

Enne uutele sihtidele keskendumist on mõistlik vaadata, kust me tuleme ja kus oleme. Mõtle Kuidas on kulgenud Sinu haridustee? Millised tüveosad on tugevad ja toetavad Sinu pürgimist kõrgustesse? Kas mõni tüveosa on jäänud hapramaks kui sooviksid? Leia puul üles see punkt, kus oled praegu. Võid joonistada puule ka eelneva haridustee - olgu see siis sirge või oma keerdkäikudega. Kas oled täna punktis, kuhu oled tahtnud jõuda? Miks?

Kui keskharidus on omandatud, siis on võimalik valida kolme edasiõppimise võimaluse vahel:

• Kutseõppeasutus, kus omandatakse kutseharidus (0,5-3 aastat) või rakenduskõrgharidus (3-4,5 aastat)
• Rakenduskõrgkool, ülikooli kolledž, kus omandatakse rakenduskõrgharidus (3-4,5 aastat) → magistrikraad (1-2 aastat)
• Ülikool, kus omandatakse  bakalaureusekraad (3-4 aastat) → magistrikraad (1-2 aastat) → doktorikraad (3-4 aastat)

2011. aasta 30. juuli seisuga pakub Eestis kõrgharidust 33 õppeasutust, mille seas

6 avalik-õiguslikku ülikooli, 3 eraülikooli, 10 riig irakenduskõrgkooli, 12 erarakenduskõrgkooli, 2 riigi kutseõppeasutust. Nende loetelu leiad Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt. 

Eestis on võimalik õppida erinevatel õppekavadel: rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri-, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel ning doktoriõppe õppekavadel. Õpe võib toimuda ka mitme kõrgkooli koostöös läbiviidaval ühisõppekaval.

Rakenduskõrgharidusõppe eesmärgiks on kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalike pädevuste omandamine. Õppes kujundatakse teoreetilisi teadmisi eelkõige praktilistest vajadustest lähtudes ning õppekavad sisaldavad vähemalt 30% mahus praktilist tööd.. Õppe lõpetanutele antakse rakenduskõrgharidusõppe diplom.

Bakalaureuseõppe eesmärk on üldakadeemiliste teadmiste süvendamine, eriala alusteadmiste ja -oskuste omandamine õpingute jätkamiseks magistriastmes ja tööle asumiseks. Lõpetajale antakse bakalaureusekraad.

Magistriõppe kestel süvendatakse erialateadmisi ja -oskusi ning omandatakse iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi. Magistriõppe peamine eesmärk on koolitada õppija süvendatud teadmistega erialaspetsialistiks. Õppe alustamise üldtingimus on bakalaureusekraad, rakenduskõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon. Lõpetajale antakse magistrikraad.

Integreeritud bakalaureuse-magistriõpe sisaldab nii alusõpet kui ka süvendatud spetsialiseerumisega õpet. Integreeritud õpped on arsti-, loomaarsti-, proviisori-, hambaarsti-, arhitekti-,  ehitusinseneriõpe ning klassiõpetaja õpetajakoolitus.

Doktoriõppes õpitakse süvendatult tundma oma uurimistöö keskkonda ja omandatakse uurimistöö efektiivse läbiviimise tehnikad ning oskused. Doktoriõppe alustamise  üldtingimuseks on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Doktorikraad on teaduskraad, mille saamiseks koostatakse ja kaitstakse doktoritöö – iseseisev teaduslik uurimus või loometöö.

Mõtle Millises kõrgharidust andvas õppeasutuses ja millisel õppekaval õpid Sina? Milliseid õppeasutusi oskad nimetada iga kõrgharidust pakkuva õppeasutuse tüübi kohta? Milliseid erinevusi oskad välja tuua bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse vahel?

Põhjaliku ülevaate Eesti haridussüsteemist ja -võimalustest leiad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.

Mille poolest erineb kõrgkooliõpe keskkooli omast?

Kindlasti oled kuulnud, et kõrgkoolis vastutad oma õpingute eest ainult Sina ise. Mida see tähendab? Kõige üldisemalt seda, et mida vabam oled oma valikutes, seda enam vastutad ka tagajärgede eest. Kõrgkoolis on vabadust (ja seega vastutust!) palju – suurel osal õppekavadel valid ise ained, milles kavatsed semestri jooksul osaleda; valid ise moodulid, millest kujuneb spetsialiseerumine õppekaval; võid valida kõrvaleriala jne. Igapäevase kooliskäimise osas on samuti suur valikuvabadus – kas valmistud loenguks, kas ja kui aktiivselt osaled loengutes, kas oled oma töödega järje peal jms.

Mõned erinevused kõrgkooli- ja keskkooli õppe vahel on toodud järgmises tabelis:

 Tabeli aluseks on Kathleen McMillani ja Jonathan Weyersi raamat „Õppimine kõrgkoolis.Tudengi käsiraamat“
(SA Archimedes, programm Primus, 2011).

Mõtlemiseks Milliseid erinevusi oskad välja tuua oma varasema õppimiskogemuse ja  kõrgkooliõpingute võrdluses? Millega on olnud kõige keerulisem kohaneda/harjuda? Kas mõnele tabelis toodud erinevusele soovid oma kogemuse põhjal midagi lisada või millele tahaksid vastu vaielda?

Kas õppimist on võimalik õppida, saad järele uurida kursuse õpioskuste osast (vt Kas õppimist saab õppida?)

Mida on eriala valikul oluline silmas pidada?

Mis on Sinu jaoks olnud erialavalikul oluline? Ka juba tehtud valikud võib allolevate soovituste valguses üle vaadata ja mõelda, kuidas need valikud toetavad Sinu kaugemate sihtideni jõudmist.

Mõtle siinjuures ka oma väärtustele, ootustele, eesmärkidele (vt Väärtused: Mida tähtsaks pead?) ja võimetele (vt Milline mõju on võimetel õppimise edukusele?)

Kas õppida rakenduslikul või akadeemilisel suunal?

Valikut tehes tasub teada, et nende õpete eesmärgid erinevad.

Rakenduslikul suunal toimub rakenduskõrgharidusõpe, mille lõpetajad saavad suures mahus praktilised oskused kindlal kutsealal töötamiseks ja suunduvad tööturule kesktaseme spetsialistidena.

Akadeemilisel suunal toimuv spetsialistiõpe on kaheastmeline ja teooriapõhine.
Bakalaureuseõppe lõpetajad saavad laialdased teoreetilised valdkonna alusteadmised. See võimaldab teha õigeid kitsama eriala valikuid magistriõppes, aga ka kohe tööturule minna. ´
Magistriõpe on eriala asjatundja ehk kõrgtaseme spetsialistiõpe. Lõpetajad omandavad erialateadmised ja -oskused tööks iseseisva spetsialistina. Teooria on suures mahus praktikaga seostatud arsti-, hambaarsti-, proviisori- ja loomaarstiõppes ning õpetaja erialal.
Akadeemiline suund tuleks valida neil, kes on huvitatud edasiõppimisest doktoriõppes, teadustööst, teaduspõhise majanduse arendamisest ja õppejõu tööst.

Koole, kus toimub õpe rakenduslikul või akadeemilisel suunal saab otsida EHISe (Eesti Hariduse Infosüsteem) koolide alamregistrist, kui valid vastava õppeasutuse liigi.

Millised erialad on Eestis prioriteetsed?

Haridus- ja Teadusministeerium esitab kõrghariduses tegutsevatele õppeasutustele igal aastal riikliku koolitustellimuse, lähtudes prognoositavast kõrgharidusega spetsialistide vajadusest tööturul, ministeeriumide, omavalitsusüksuste liitude, registreeritud kutse- ja erialaliitude ning õppeasutuste ettepanekutest, samuti riiklikuks koolitustellimuseks riigieelarves ette nähtud vahenditest.

Riiklikult prioriteetsed ja kasvava tööhõivega õppesuunad on
• tehnikaalad (materjalitehnoloogia)
• tootmine ja töötlemine (erinevad tööstustehnoloogiad ja tooted – tekstiil, puit ja puittooted, paber- ja plasttooted, toiduained, metalltooted, elektri- ja optikaseadmed)
• arvutiteadused (infotehnoloogia)
• keskkonnakaitse (keskkonna- ja geotehnoloogiad)
• bioteadused (biotehnoloogia, biomeditsiin)
• teenindus (hotelli- ja turismiteenindus rakenduskõrghariduses)
Riik peab samuti oluliseks pädevate õpetajate koolitamist, kes on motiveeritud koolis töötama.

Õppesuunad, kus riiklikult rahastatud õppekohtade arv on väike või väheneb
• ärindus ja haldus (tööjõuvajaduse prognoos kasvab kinnisvara- ja äritegevuses, finantsvahenduses, hulgi- ja jaekaubanduses; vajadus täidetakse tasulises õppes õppijatega)
• õigus (vajadus täidetakse tasulises õppes õppijatega)

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium 

Valiku tegemiseks on vaja teada võimalikult paljusid võimalusi. Terviklikku infot selle kohta, millistes valdkondades ja millistel kõrghariduse õppekavadel Eestis on võimalik õppida, leiad karjääriplaneerimisalase veebilehe Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist.

Mis on kõrgkooli ja õppekava valikul oluline?

Kontrolli, kas huvipakkuv õppekava on akrediteeritud
Miks akrediteering on oluline? Akrediteering on hinnang, mis annab teavet õppekava ja selle alusel toimuva õppe ning õppetingimuste kvaliteedi kohta. Akrediteerimist viib läbi Kõrghariduse Hindamise Nõukogu, kaasates väliseksperte.

Positiivsed akrediteerimisotsused on:
• akrediteeritud (kehtivusaeg seitse aastat)
• tingimisi akrediteeritud (kehtivusaeg kolm aastat)

Positiivselt akrediteeritud õppekava lõpetamisel antakse lõpetajale riiklik diplom. Akrediteerimata (akrediteerimisprotseduuri läbimata) õppekava alusel lõpetajale antakse õppeasutuse diplom, mida riiklikult ei tunnustata.

Riiklikult tunnustatud diplomi saamise õigus on lõpetajal / lõpetanul ka siis, kui õpingute aluseks olnud õppekava on saanud positiivse akrediteeringu õpingute ajal või hiljemalt 2 aasta jooksul pärast õpingute lõpetamist.

Teavet kõrgkoolide ja õppekavade akrediteeringute kohta leiad EHISest (Eesti Hariduse Infosüsteemist).

Kontrolli, kas erakoolil on koolitusluba õppekavale, mille alusel kavatsed õppima asuda
Mis on koolitusluba? Koolitusluba on tähtajaline riiklik tegevusluba, mis annab eraõppeasutusele koolitusõiguse. Koolitusluba on tunnistus sellest, et õppetöö läbiviimine koolis vastab kehtestatud miinimumnõuetele, eelkõige koolitustegevuse alustamiseks kehtestatud nõuetele.

Koolitusluba antakse mitte koolile tervikuna, vaid igale õppekavale eraldi. Koolitusluba ei anna aga akrediteeringuga võrdväärset kinnitust õppekava, õppetöö ja õppetingimuste kvaliteedi kohta. Õppekava saab akrediteerida pärast seda, kui esimesed üliõpilased on läbinud kaks kolmandikku õppekavaga määratud õppe mahust. Positiivne akrediteering asendab koolitusluba.

Riikliku koolitusloa alusel läbiviidud koolituse eest tasutud summast (õppemaks) tagastab riik eraisikule tulumaksu.

Teave koolituslubade kohta EHISes.

Kontrolli erakooli finantsolukorda
Vt Krediidiinfo kodulehekülg > Ametlik maksehäireregister > Päring ettevõtte kohta (sisesta kooli omaniku nimi, seda saad teada näiteks koolist) > Maksehäireregistri raport. Makseraskuste korral kajastab raport kooli omaniku võlgnevust Maksuametile.

Miks on maksevõlgnevuse informatsioon oluline? Kooli omaniku võlgnevused Maksuametile näitavad kooli finantsmajandusliku olukorra ebakindlust, millega kaasneb oht, et kool ei ole tulevikus elujõuline.

Tasulisele õppekohale õppima asudes sõlmi leping
Erakooli õppima asudes sõlmi leping omanikuga, mitte kooliga. Kuna kool ei ole iseseisev juriidiline asutus, vaid kooli omaniku (kooli pidaja) asutus, ei anna kooliga sõlmitud leping piisavalt garantiisid näiteks lepingupoolte vahelises kohtuvaidluses.

Pööra tähelepanu ka lepingu sisule - kooli kohustustele haridusteenuse pakkujana ning haridusteenuse saaja õigustele ja kohustustele.

Erakooli pidaja ja õppuri vahelises lepingus peab olema määratud: õpingute alustamise aeg; õppetöö maht või kestus; õppetöö läbiviimise koht ja aadress; õppemaksu suurus (summa) ja selle arvestamise meetod; õppemaksu tasumise kord ja tähtaeg; õppemaksu tagastamise alused ja kord; lepingute muutmise ja lõpetamise alused ja kord; vaidluste lahendamise kord; erakooli kohustused üliõpilaste jätkamise tagamise kohta, kui koolitusluba vastava õppekava järgi õppe läbiviimiseks tunnistatakse kehtetuks, koolitusloa kehtivusaeg lõpeb, erakooli või õppekava kohta tehakse negatiivne akrediteerimisotsus või erakooli tegevus lõpetatakse. Jälgi, et lepingus oleks fikseeritud õpingute aluseks olev õppekava. Erakooliseaduse kohaselt on õppekava lepingu kohustuslik lisa.

Riigi rakenduskõrgkoolis ja avalik-õiguslikus ülikoolis tasulisel õppekohal õppimist alustades tuleb samuti sõlmida leping. Jälgi, et lepingu sisu kajastaks eelpool nimetatud punkte, mis selgitavad lepingupoolte õigusi ja kohustusi.

Õppima kandideerimisel tunne huvi, kui suure õppegrupi kavatseb õppeasutus avada ning kas õppegrupp täitub. Kui õppegrupp ei täitu, on võimalik, et õppeasutus ei alusta antud õppekaval õppetööd.

Pööra tähelepanu õppurite arvule õppeasutuses
Kui õppeasutuse õppurite arv on kriitiliselt väike, on see ohumärk õppekvaliteedile. Kvaliteetse õppetöö läbiviimiseks on vajalik teatav arv õppejõude ja õppevahendeid, tõenäoliselt mõnekümne õppuriga erakoolid ei suuda pakkuda kõrghariduse kvaliteedi miinimumnõuetele vastavat haridust.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Millised õigusaktid kõrgkoolis õppimist reguleerivad?

Kõrgharidussüsteemi olulisemad õigusaktid on Eesti Vabariigi haridusseadus, ülikooliseadus, rakenduskõrgkooli seadus, erakooliseadus ja Vabariigi Valitsuse 18.12.2008 määrus nr 178 „Kõrgharidusstandard”. 

„Kõrgharidusstandardis” on sõnastatud õppe, õppekavade ja õppejõudude üldnõuded. Õppe nominaalkestust mõõdetakse õppeaastates, õppekava mahtu ainepunktides. Alates 2009/10. õppeaastast kasutame Eestis Euroopa ainepunktisüsteemi. Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti eestikeelne lühend on EAP ning 1 EAP vastab 26 tunnile tööle, mille üliõpilane on õppetööks kulutanud (kokku 1560 tundi ehk 60 EAP-d õppeaastas). 

Kõrgharidussüsteemi reguleerivaid sätteid on lisaks järgmistes õigusaktides:teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, kutseõppeasutuse seadus, õppetoetuste ja õppelaenu seadus, täiskasvanute koolituse seadus, välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus. 

Lisaks eelpool loetletud seadustele ja määrustele on üheks oluliseks raamdokumendiks Riigikogu otsusega 8. novembril 2006 heaks kiidetud kõrgharidusstrateegia aastateks 2006–2015, kus määratletakse Eesti kõrghariduse arengusuunad aastani 2015. Strateegia eesmärk on kindlustada Eestis pakutava kõrghariduse rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline kvaliteet, Eesti vajadustele vastav kõrgkooliõppe maht ning eestikeelse haridus- ja kultuuriruumi areng. Strateegiaga soovitakse kujundada Eesti kõrghariduse otstarbekas struktuur ja edendada kõrghariduse sotsiaalset mõõdet ning tagada, et kõrgharidus teeniks Eesti arenguhuve ja innovatsiooni. 

Kõigi valdkonna seaduste ja määrustega on võimalik tutvuda elektroonilise Riigi Teataja vahendusel, samuti on ülevaade Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel.

Mida tasub teada õppides kõrgkoolis?

Kui üldnõuded õppele, õppekavadele ja õppejõududele kehtestatakse riiklikult kõrgharidusstandardiga, siis igal kõrgkoolil on ka oma õppekorralduse eeskiri. Otsi õppekorralduseeskirja (ÕKE) oma kõrgkooli kodulehelt!

Paljud koolid annavad välja tudengiteatmikku, milles on Sulle vajalikku infot. Kas oled teatmiku saanud ja sellega juba tutvunud?

Millised on õppurile mõeldud toetuse-, stipendiumi- ja laenuvõimalused?

Kõrgharidust omandaval üliõpilasel on õigus taotleda mitmeid toetusi.

Toetust saab taotleda, kui üliõpilane:

• on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa alusel;
• omandab kõrgharidust õppekaval, kus on riikliku koolitustellimusel alusel moodustatud õppekohti;
• omandab kõrgharidust täiskoormusega õppides ega ole ületanud õppekava nominaalkestust.

Põhitoetust saab taotleda viieks kuuks 2 korda aastas - septembris ja veebruaris. Esimese aasta üliõpilane saab põhitoetust taotleda 1 kord aastas - veebruaris.

Põhitoetuse taotlemiseks tuleb õppeasutusele  esitada õppeasutuse määratud vormi kohane avaldus ning nõutud dokumendid. Taotluse esitanud üliõpilaste kohta koostatakse paremusjärjestused õppekavati. Põhitoetus määratakse õppeasutusele eraldatud vahendite piires vastavalt paremusjärjestusele.

Lisainfot uuri oma kõrgkoolist!

Täiendavate toetuste kohta saad infot Rajaleidja kodulehelt ja oma kõrgkooli kodulehelt!

Kuida oma õpinguid planeerida?

Oma õpingute planeerimiseks on vaja hästi kursis olla õppekava ülesehitusega.

Õppekava ülesehituse põhimõtted kõrgharidusstandardis:

• Õppekava koosneb moodulitest, mille ülesehitus võimaldab kõrghariduse esimese ja teise astme õppes üliõpilasel spetsialiseeruda peaerialale ja võib võimaldada valida oma õppekavasse kõrvaleriala või spetsialiseeruda õppekava eesmärgi ja õpiväljundite saavutamiseks peaerialaga sarnases mahus mitmele erialale. Õppekava ülesehitus loob eeldused üliõpilaste mobiilsuse toetamiseks ning varasemate õpingute ja erialase töökogemuse arvestamiseks.
• Peaerialale spetsialiseerudes omandab üliõpilane õppeastmele vastavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on eelduseks õppekavas kirjeldatud erialal või erialadel tööle asumiseks ning õpingute jätkamiseks järgmisel õppeastmel. Peaeriala (sealhulgas lõpetamise nõudeks olev eksam või töö) moodustab vähemalt 50 protsenti üliõpilasele õppekavaga määratud õppe mahust.
• Kõrvaleriala omandamisel valib üliõpilane teise eriala peaerialaga samalt või mõnelt teiselt õppesuunalt ning omandab täiendavaid teadmisi ja oskusi kõrvalerialal tööle asumiseks ja õpingute jätkamiseks järgmisel õppeastmel. Kõrvaleriala maht on vähemalt 45 ainepunkti, olenemata sellest, kas kõrvaleriala omandatakse ühe või mitme õppeastme läbimise jooksul.

Uuri õppekava ülesehitust lähemalt ka oma kõrgkooli kodulehelt!

Kui Sul tekib soov eriala vahetada, siis tasub see endale selgemaks mõelda ja uurida selle teostamise võimalusi oma kõrgkooli kodulehelt. Abiks võib olla karjääri- ja/või üliõpilasnõustaja/akadeemiline nõustaja.

Kellelt saad infot ja tuge?

Mida selgem on sul pilt sellest, kuidas ülikoolis asjad käivad ja millised on üliõpilase õigused ja kohustused, seda kindlamini õpingud sujuvad.

Hea on õppimisega seotud võimalustest (nt kõrvaleriala valik, stipendiumide taotlemine, välismaale õppimaminek jm) teadlik olla, kuid võimaluste paljusus võib ka kahtlusi ja otsustamisraskusi tekitada. Sel juhul tasub julgesti konsulteerida vastavalt vajadusele kas

• oma õppekava tuutoriga
• oma instituudi/teaduskonna õppekorraldusspetsialistiga
• oma õppekava programmijuhiga
• VÕTA nõustajaga
• üliõpilasnõustajaga
• karjäärinõustajaga
• psühholoogiga
• …

Kõrgkoolide karjäärikeskuste kontaktid leiad Rajaleidja kodulehelt.

Uuri, mõtle, aruta Tee kindlaks oma õppekava tuutori ja programmijuhi nimed ja kontaktid! Kes on Sinu instituudi ja teaduskonna õppekorraldusspetsialistid ja kus nad asuvad? Kus asub karjäärinõustaja? Kas Sinu kõrgkoolis on üliõpilaspsühholoog?

Kas varasemaid õpinguid ja töökogemust saab õppekava täitmisel arvesse võtta?

Teisele õppekavale üle läinuna või uuesti sisse astununa tekib küsimus, mis saab juba läbitud ainetest? Seda küsimust võid laiendada ja mõelda, kas Sul on varasemaid õpinguid või töökogemusi, mida saaks arvesse võtta Sinu praeguse õppekava täitmisel?

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) on protsess, millega pädev asutus kindlatest kriteeriumidest lähtudes hindab taotleja kompetentsust, st tema teadmiste, oskuste ja hoiakute vastavust haridusasutuse vastuvõtutingimustele, õppekava või selle osa(de) õpiväljunditele või kutsestandardi kompetentsusnõuetele. Selle abil on võimalik näiteks õpingud kiiremini läbida, vältida juba omandatu üleliigset kordamist ning õppetöös keskenduda ainult olulisele ja uute teadmiste-oskuste omandamisele.

VÕTA võimaldab arvestada
• varem õppeasutustes sooritatud õpinguid;
• täienduskoolituses või iseseisvalt õpitut;
• töökogemustest saadud teadmisi ja oskusi.

VÕTA portaalis saad tutvuda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtetega laiemalt ning leiad juhiseid taotluste täitmiseks.

Igas kõrgkoolis on vähemalt üks VÕTA nõustaja, kelle ülesandeks on nõustamine varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega seotud küsimustes. Uuri kontakte oma kõrgkooli kodulehelt!

Kas ja kuidas minna õppima välismaale?

Soov minna õpinguteks või siinsete õpingute raames lühemaks või pikemaks ajaks välismaale on noorte seas üha tavapärasemaks muutunud. Ka Euroopa Liidu haridus-, noorte- ja kultuurinõukogu on seisukohal, et igal noorel peaks olema võimalus osaleda õpirändes – kas siis õpingute ajal, praktika raames või vabatahtlikuna. Õpirändeks nimetataksegi ajutist teises riigis õppimist nii koolisüsteemis kui väljaspool seda. Vt videot

Kindlasti toob teises riigis elamine ja õppimine kaasa hulgaliselt lisaväärtusi, lisaks koolis õpitavale arened  ka teises keele- ja kultuuriruumis viibimise ning enese proovilepaneku kaudu. Saad uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi ning enda proovilepanek kasvatab eneseusaldust, arendab loovust ja ettevõtlikkust.

Põhjalikku infot selle kohta, mida pead teadma välismaale õppima asumisel: kuidas minna, kust saada rahastust, mida on vaja teha enne minekut? jne, vaata Rajaleidja veebilehelt. 

Välismaale vabatahtlikuks ja/või  töölemineku kohta vaata infot kursuse töötamisvõimalusi käsitlevast osast (vt Välismaale tööle - kuidas ja milleks?)

Välismaale – millised on võimalused?

• Keeleõpe või suvekursus

Sellist varianti võiks soovitada siis, kui Sa ei ole endas päris kindel, kas saad välismaal õppimise ja eelkõige üksi, ilma sõpradeta elamisega hakkama. Kuna suvekursused kestavad tavaliselt paarist nädalast ühe kuuni, siis on see just paras aeg enese tundma õppimiseks. Suvekursustel on sageli ühendatud vaba aja tegevused ja õppetöö.

• Vahetus- ja stipendiumiprogrammid

Need on võimalused rahastuse saamiseks välismaal õppimise toetuseks. Infoallikana saad kasutada peamiselt programme pakkuvate asutuste kodulehti.

• Omal käel

Omal käel minnes ei ole sul tugivõrgustikku nagu vahetusprogrammide puhul. Seda nii asjaajamisel enne sõitu kui kohapeal sotsiaalses mõttes. Eraviisiliselt minnes võivad õpingud minna kallimaks, kuid ei pruugi, kui otsida soodsamaid pakkumisi. Omal käel minnes nimetatakse Sind külalisüliõpilaseks, mitte vahetustudengiks.

Väga väärtuslikku abi saad siin juba välismaal käinud inimestelt, seepärast küsi nii oma koolist kui tutvusringkonnast välismaal õppinute kohta. Samuti korraldatakse sageli erinevaid välisriigis õppimist tutvustavaid infopäevi, kuhu mõnikord kaasatakse ka juba välismaal käinud inimesi oma mõtteid ja kogemusi jagama.

• Praktikale

Enamasti minnakse välismaale praktikale just mõne vahendusprogrammi või firma kaudu. Omal käel minnes on mitmeid ohtusid, näiteks praktika hilisem mitte tunnustamine kodukooli poolt. Siinkohal tuleks aga pöörata tähelepanu sellele, et nt Leonardo da Vinci programmi kaudu ei saa üksikisikud praktikale minna – selleks peab kool esitama projekti. Nt AIESEC ja IAESTE seevastu saadavad välisriiki ka üksikisikuid.

• Vabatahtlikuks

18-30aastastel noortel on võimalik minna mõnda teise Euroopa riiki vabatahtlikku teenistusse. Selle kestuseks on 2-12 kuud, mille vältel vabatahtlik tegutseb vastuvõtva organisatsiooni juures. Programmis Euroopa Noored kaetakse ettevalmistus-, reisi-, majutus-, toitlustus- ja koolituskulud ning täiendavalt makstakse igakuist taskuraha.

Allikas: Rajaleidja

Euroopa noorteportaalist leiad kontrollitud ja koondatud infot nii õppimis-, vabatahtlikuna tegutsemis- kui töötamisvõimaluste kohta. Samuti vaata Ploteus.net portaali, mis pakub informatsiooni õppimis- ja enesetäiendamisvõimalustest Euroopas nii tudengeile, kui tööotsijaile, töötavatele inimestele, lapsevanematele, karjäärinõustajatele ning õpetajatele.

Häid juhiseid välismaale õppimamineku võimaluste ja asjaajamise kohta leiad ka trükisest „Euroopasse õppima 2008“

Milliseid enesetäiendamise võimalusi veel on?

Tänapäeva igapäevaelu iseloomustavad kiired muutused ühiskonnas ning tehnoloogia pidev areng. Seetõttu on ka üha enam oluline, et inimeste teadmised ja oskused jõuaksid nende muutustega kaasas käia ja elukestev õpe on lausa paratamatu.

Üldiselt võib hariduse puhul eristada formaalset, mitteformaalset ning informaalset haridust. Kõik need erinevad õpped moodustavad osa elukestvast õppest ja nende tulemuseks on inimese  paremad teadmised, oskused ja pädevused isiklikus, ühiskondlikus, sotsiaalses ja/või tööelus.

Formaalharidus annab sulle raamteadmised ja oskused, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib (koolitunnistus ja eksamid). Formaalõpe toimub enamasti koolikeskkonnas ning on õppekavade alusel organiseeritud. Formaalõpe on eesmärgistatud ja seda viivad läbi spetsiaalse ettevalmistuse ja kvalifikatsiooniga õpetajad. Õpieesmärgid seatakse enamasti väljastpoolt, õppimisprotsessi jälgitakse ja hinnatakse. Formaalõpe on kuni teatud taseme või eani kohustuslik.

Mitteformaalne haridus on sisult ja vormilt vähem piiritletud ja osalemine selles on vabatahtlik. Mitteformaalses õppes pakutakse rohkesti sotsiaalsete oskuste arendamise võimalust, keele-, kunsti- ja muusikaõpet, psühholoogiaga seonduvat, arvuti- ja ettevõtluskursusi jne. Teatud juhtudel saab neid kursusi üle kanda formaalharidusse (põhiliselt kõrgharidusse) ja arvestada täiendkoolitusena tööelus. Mitteformaalset õpet pakuvad paljud erinevad koolitusasutused: rahvaülikoolid, kultuurikeskused, vabahariduskoolid, raamatukogud jne. Nende kohta leiad infot oma linna või maakonna kodulehelt, ajalehtedest, infostendidelt, koolitusportaalidest, enamasti märksõna täiskasvanuharidus alt.

Informaalne õppimise toimub täiesti koolivälises keskkonnas: huviklubides, sõpradega aega veetes, reisides, lugedes, internetis surfates jne. See ongi rohkem tegevus kui õppimine selle sõna klassikalises tähenduses.

Vaata 3 õppimise vormi kohta ka videot.

Mõtlemiseks Too oma elust näiteid kus ja mida oled õppinud formaalselt, mitteformaalselt ja informaalselt!

Noortele pakuvad mitteformaalset ja informaalset õpet paljud noorteorganisatsioonid, vabahariduslikud koolitusasutused, spordiklubid, kohalikud ja rahvusvahelised noorteprojektid jne. Osalemine nende tegevuses annab sulle tulevase tööandja poolt kõrgelt väärtustatud oskusi nagu hea suhtlemine, meeskonnatöö kogemus, enesekehtestamine, probleemide lahendamine, protsesside ja inimeste juhtimine .

Oma karjääri kujundamisel ja tööotsingutel on väljaspool tavakooli õpitu kindlasti sinu plussiks.

Allikas: Rajaleidja

Kust leida koolitusinfot?

Internetist on võimalik leida mitmeid koolitusportaale, mis sisaldavad hulganisti erivaldkonna-alaseid koolitusi ning kursusi, kust võib leida ka sobiliku täiendkoolituse.

• Koolitusinfo.ee omab suurimat koolitus-, konsulatsiooni-, täiendõppe ja konverentsi pakkumiste andmebaasi. Lisaks infot kõikvõimalike teenuste ja organisatsioonide kohta, mis tegelevad inimeste arendamisega.
• Koolitused.ee on haridusalane internetikeskkond, mis pakub informatsiooni Eesti koolitus- ja haridusmaailmas toimuva kohta. Koolitused on suunatud kahele sihtgrupile: igas vanuses õppijatele ja koolitajatele.
• Tark.ee.  Teadmised nupuvajutuse kaugusel – otsid väljakutseid, soovid muuta oma elu, liikuda edasi karjääriredelil, arendada oma töötajaid, õppida midagi uut ja põnevat? Siit leiad õppimise ja enesearendamise võimalusi, mis avavad sulle uusi uksi.

• Kooli.ee Inimene õpib kogu elu- seepärast leiavad just siin endale koha kõik asutused, mis väiksemalgi määral on seotud haridusega alustades beebikoolidest ja lasteaedadest kuni ülikoolide ja koolitusteni välja.  Siia oleme kogunud kõikvõimaliku info hariduse kohta. Olemas on ka foorum, kus on teretulnud küsimused, ettepanekud, probleemid jne. ning samuti ka turg, kus mõistagi saab osta-müüa-vahetada ja ka otsingumootor mille abil läheb otsitava info leidmine ilma suurema vaevata. Lisaks on olemas värske info ürituste, projektide ning konkursside kohta. Eraldi on välja toodud õpilastele, õpetajatele ning ka lastevanematele mõeldud info, et kõik leiaksid kiiresti üles neid puudutava ning vajaliku info.
  Ning loomulikult ei puudu meie lehelt ka kõige värskemad uudised haridusega seonduva koht
• Eesti Vabaharidusliit (EVHL) on üleriigiline valitsusväline katusorganisatsioon, mis ühendab haridusele suunatud mittetulundusühinguid, kodanikeühendusi ja vabahariduslikke koolitusasutusi.’

NB! Kõik erakoolitusasutused, kes pakuvad õpet enam kui 120 tundi või kuus kuud aastas, peavad Haridus- ja Teadusministeeriumist taotlema koolitusloa. Koolitusloa olemasolu on võimalik kontrollida Haridus-ja Teadusministeeriumi andmebaasist.

Allikas: Rajaleidja