Mis toimub majanduses?

Eesti majandus on sageli muutliku arenguga. See tähendab, et nii muutused lähinaabrite majanduses (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) kui ka  mujal maailmas aset leidvad olulisemad sündmused ja kriisid mõjutavad paratamatult ka meie majandust. Kuna vajadus tööjõu järele tuleneb vajadusest kaupade-teenuste järele, siis sõltuvad ka muutused tööjõuturul sellest, kuidas läheb meie peamistel kaubanduspartneritel.

Nii üksikisikul, ettevõttel kui valitsusel tuleb teha valikuid ja võtta vastu otsuseid, mis on ühel või teisel moel seotud majandusega. Tehtud valikud moodustavadki suure osa majandustegevusest. Tulude teenimine ning nende jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel on teemad, millega iga inimene paratamatult tegeleb.

Kuna majandus on pidevas muutumises, siis tuleb elus hakkama saada soovival inimesel end pidevalt täiendada ja vajadusel mitu korda ametit või valdkonda vahetada. See võib olla tingitud erinevatest põhjustest, sealhulgas ka majanduslikust ja tööturu olukorrast. Seetõttu tasub uurida ja kursis olla ka sellega, mis toimub laiemas mõttes kogu ühiskonnas. Majanduse arengu seisukohast on oluline, et inimeste teadmiste ja oskuste pagas täieneks ning see vastaks ühiskonna ja turu ootustele.  Sellest tuleneb ka elukestva õppe vajadus. Seoses majanduse ja tööturu pideva muutumisega muutub ka vajadus tööjõu järele.

Sageli on raske tulevikku ette ennustada, kuid siiski võib prognoosida mõningaid trende. Teatud tegevusaladel nõudlus väheneb, teistel kasvab, töö sisu muutub. Nende muutuste etteaimamine võib aidata kiiremini ja kergemini uute oludega kohaneda. Väljavaadetega kursis olek annab Sulle kindlustunnet oma valikute ja tuleviku võimaluste planeerimisel. Tutvu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt koostatud tööjõuvajaduse prognoosiga aastani 2017.

Eesti Panga kodulehelt leiab majandusprognoose ja ülevaateid (Eesti majandus > prognoos ja tööturuülevaade) ja majandusuuringuid (Eesti Panga olemus ja roll > Uuringud).

Kasulikku infot tööturu prognooside kohata leiad ka Rajaleidja kodulehelt.

Mis toimub tööturul?

Eestis tegelevad tööturu valdkonnaga riiklikul tasandil Sotsiaalministeerium ja Töötukassa.

Sotsiaalministeerium ja Töötukassa kajastavad ka täpsemalt infot tööturu olukorra kohta (vt http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11328 ja http://www.sm.ee/meie/statistika/toovaldkond/toohoive.html).

Tööturg ja muu majandussüsteem on omavahel väga tihedalt seotud. See tähendab, et muutused majanduses mõjutavad otseselt ka tööturgu.

Üldine olukord

Mis toimub tööturul:

• Suurenevad nõuded töötajate oskuste ja teadmiste osas, kuna tööprotsessides tuleb kasutada keerulisemaid seadmeid või suureneb vajadus „tee ära“ asemel „mõtle välja“ tüüpi tegevuste järele.
• Kasvab enesetäiendamise vajadus: oma oskusi tuleb lihvida pidevalt ning üha olulisemaks muutub ka uute täiendavate oskuste omandamine, nt. lisaks mingi ameti omandamisele omavad tähtsust ka IT, ettevõtlus- ja ärialaseid teadmised, head sotsiaalsed oskused, teadlikkus keskkonnaküsimustes.
• Rahvastiku vananemise tõttu kasvab vajadus hooldus- ja tervishoiu teenuste järele, pensionil olevate inimeste soovid ja tarbimisvajadused erinevad tööealiste omast.
• Tööpuuduse kasv tingib seda, et inimesel tuleb n.ö. ise töö juurde minna ja sellega sobituda.
• Töötamise vormid ja stiilid muutuvad ja avarduvad.

Mis mõjutab tööturgu:

• Muutused rahvaarvus ja rahvastiku struktuuris.
• Muutused haridussüsteemis ja hariduse kvaliteedis.
• Inimeste valmidus ja võimalused töö leidmiseks elukohta vahetada.
• Kui suur on valmidus osta Eestis toodetud kaupu ja teenuseid.
• Pankade valmisolek eraisikutele ja ettevõtetele laenu anda.
• Inimeste valmisolek ettevõtlusega tegelemiseks.

Eesti tööturul on majandussurutise tõttu kõige enam kannatanud noored, kelle töötus on viimase kahe aastaga kasvanud üle viie korra: kui 2008. aasta esimeses kvartalis oli noorte töötuse määr 7,5%, siis 2010. aasta esimeseks kvartaliks oli see tõusnud 40,6%-ni. Seega kujutab noorte tööpuudus endast suurt probleemi, millele tuleb tähelepanu pöörata ja millega tuleb tegelda. Sotsiaalministeeriumi koduleht annab ülevaate noortest töötutest kui tööturu ühest riskirühmast ning kirjeldab peamisi tegureid, mis noorte töötust mõjutavad, selgitades sealjuures, mis muudab tööturule sisenemise ja seal töö leidmise noorte jaoks keeruliseks. Samuti leiab sealt lühiülevaate Töötukassa teenustest, mida kasutatakse noorte töötute tööleaitamiseks.

Töötukassa kodulehelt saab infot ka registreeritud töötuse kohta ametialade järgi.

Lisaks tasub uurida erinevate ametite ja kutsealade kohta ehk millist rakendust võib leida tööturul. Sellest annab hea ülevaate Rajaleidja ametite ja kutsealade andmebaas.

Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga. Seetõttu on kasulik tutvuda ka kutsestandarditega.

Siiski statistika annab Sulle vaid arvulised näitajad ja ainult selle põhjal ei saa ka oma elu planeerida. Elu ei koosne vaid arvudest, oma tööelu planeerimisel tuleb arvesse võtta  mitmeid tegureid, nagu näiteks milline elustiil, töökeskkond ja töövorm Sulle paremini sobib.

Milleks ja millal pöörduda Töötukassasse?

Iga inimene võib elus sattuda olukorda, kus ta kaotab töö ja seetõttu on hea teadlik olla riigi poolt pakutavatest võimalustest. Töötukassa 2011. aasta peamisteks eesmärkideks on pakkuda rohkem koolitust, eelkõige just noortele ning pikka aega tööturult eemal olnud inimestele - peatähelepanu suunatakse inimeste oskuste tõstmisele. Kaalutakse tööproovi teenuse kasutusele võtmist. Tööproov võimaldab nii töötul kui ka tööandjal veenduda töö või töötaja sobivuses. Seejuures on eriti oluline, et töö järeleproovimise ajal säilib inimesel õigus saada töötushüvitisi.

Riiklike tööturuteenuste pakkumist ja tööturutoetuste maksmist korraldab Eesti Töötukassa oma igas maakonnas asuvate kohalike osakondade kaudu.

Eesti Töötukassa poolt pakutavad tööturuteenused:

• Töövahendus
• Karjäärinõustamine
• Tööturukoolitus
• Tööpraktika
• Ettevõtluse alustamise toetus
• Avalik töö
• Teenused puudega töötule
• Palgatoetus
• Tööharjutus
• Tööruumide ja –vahendite kohandamise teenus
• Töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine
• Abistamine tööintervjuul
• Tugiisikuga töötamise teenus

Täpsemalt saad uurida Töötukassa kodulehelt.

Inimesed, kes saavad töötuskindlustushüvitist või töötutoetust või on kasutanud mingit töötukassa teenust, on ravikindlustatud alates sellest päevast, mil nad hüvitist või toetust saama hakkasid või teenusel osalemist alustasid. Muudel juhtudel tekib ravikindlustus pärast seda, kui inimene on töötuna arvel olnud kuu aega. Ravikindlustus säilib kogu töötuna arveloleku aja vältel ning kehtib veel kuu aega pärast töötuna arveloleku lõppu. Kui töötuna arvelolek lõpetatakse koos töötuskindlustushüvitise lõppemisega,  kehtib ravikindlustus veel kaks kuud pärast seda (vt http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12774)

Ülikoolis õppimise ajal saab võtta end töötuna arvele kui täiskoormusega õppides oled viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või viibinud akadeemilisel puhkusel (vt http://www.tootukassa.ee/index.php?id=13061)

Kui ülikool on läbi ja töökohta veel ei ole ja ravikindlustus saab läbi, siis tasub pöörduda Töötukassasse. Üldjuhul kehtib ravikindlustus veel kolm kuud pärast ülikooli lõpetamist. Kui Sa (välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu) ei ole lõpetanud õppeasutust aasta möödumisel õppekava nominaalkestuse lõppemisest, siis lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel. Ka siis, kui Sind eksmatrikuleeritakse enne õppekava täitmist, lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel (vt http://www.ut.ee/et/oppimine/uliopilasele/abiks/ravikindlustus)

Millised on töötegemise vormid?

Oma töösoovide täpsustamisel on vajalik mõelda sellele, kas soovid töötada riigiasutuses, kellegi teise firmas või oma firmas (või vabakutselisena). Ehk kokkuvõtlikult öeldes – olla töövõtja või ettevõtja.

Töötegemiseks on mitmeid erinevaid võimalusi ning sõlmida võib mitut liiki lepinguid mitmes vormis ja mitmesuguse sisuga. Oluline on teadlik olla nendest võimalustest.

Kõige levinum ja tavapärasem töövorm on töötada töölepingu  alusel täistööajaga. See tähendab töötamist 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Ühe tööpäeva pikkuse eelduseks on 8 tundi. Tööandja korraldab töötegemiseks vajalikud tingimused ja määrab tööülesannete täitmiseks tegevuskoha. Töölepingu seaduse alusel on põhipuhkus 28 kalendripäeva, kuid töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ka pikema põhipuhkuse kui seadus ei sätesta teisiti.

Töölepingu kohta saad lisainfot Sotsiaalministeeriumi kodulehelt.

Lühendatud tööajaga töötavad haridustöötajad, kelle hulka kuuluvad:

1) koolieelse lasteasutuse õpetaja, logopeed ja eripedagoog;
2) lasteaed-põhikooli, põhikooli, gümnaasiumi (sh põhikooli ja gümnaasiumi, mis tegutsevad ühe asutusena) klassiõpetaja, aineõpetaja, logopeed, eripedagoog, kasvataja ja ringijuht;
3) kutseõppeasutuse õpetaja;
4) huvikooli õpetaja, treener, huvihariduse spetsialist, klaverisaatja, kontsertmeister, ballettmeister, dirigent ja õppemeister.

Vaata lähemalt Riigi Teatajast valitsuse määrust haridustöötajate tööaja kohta. 

Mittetavapärased töövormid

Osaajaga töö on võrreldes täis­ajaga tööga rohkem aega tööväliste tege­vuste tegemiseks, kohustuste täitmiseks ning isiklike vajaduste rahuldamiseks. Sellise väik­sema koormusega töötamine võimaldab näi­teks noortel ühildada ajamahukat õppetööd palgatööga, väikelaste vanematel pühendada rohkem aega lastele ja perele, eakatel ja puude või pikaajalise terviseprobleemiga inimestel teha tööd, mis on jõukohane ja mitte liialt koormav, jne.

Tähtajaline töö sobib töötajale juhul, kui ta isiklikel või perekondlikel põhjustel ei soovi või ei saa olla pikemat aega tööalases suhtes. Näiteks õppivatele noortele võib selline töö­korraldus sobida töötamiseks suvel õppetööst vabal ajal, väikelaste vanemad saavad lühiaja­lise tähtajalise töö korral leida laste ja koduga seotud kohustuste ja vajaduste kõrval aega tööalaseks tegevuseks, eakatel ja puude või terviseprobleemiga inimestel on võimalik ühitada isiklikud vajadused tööalase tegevusega.

Tavapärasest erineva ja muutuva tööajaga on võimalus töötajal töötada talle sobival ajal ning alustada ja lõpetada töötamist vasta­valt soovidele ja vajadustele erinevatel päeva­del erineval ajal võib töötajatel samuti aidata tööelu era- ja pereeluga ühildada. Võimalus ajastada töötamine vastavalt õppimise, las­tega seotud kohustuste ja tervisest tulenevate vajadustega aitab töötajal osaleda tööelus ilma konfliktideta erinevate elusfääride vahel.

Kaugtöö sobib juhul, kui töökoht on elukohast kaugel ning kodus töö­tamine võimaldab vältida kulukat ja koor­mavat liikumist elu- ja töökoha vahel, või kui töötaja tunneb, et oskab ja suudab paremini ja tulemuslikumalt töötada pigem kodus kui tavapärastes tööandja tööruumides. Samuti võimaldab kaugtöö koos töötaja või­malusega kujundada tööaega (hulka ja ajas­tamist) ühildada tööalaseid tegevusi era- ja pereeluliste tegevustega, näiteks lastehoidmi­sega.

Rohkem infot leiad Sotsiaalministeeriumi kogumikust "Mittetavapärane töökorraldus Eesti ettevõtetes". 

Mõtlemiseks Milline on Sinu valdkonnas tavapärane töötegemise vorm? Milline töötegemise vorm Sulle meelepärane oleks?

Millised on erinevad töökorraldused?

Lisaks töövormidele võib erinevates valdkondades ja sektorites töökorraldus erineda.

Avalik teenistus tähendab töötamist riigi või kohaliku omavalitsuse (KOV) ametiasutuse koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal.  Iga avalik teenistuja on osa suuremast süsteemist, mille ühine eesmärk on ühiskondliku huvi teenimine. Ühelt poolt on ametnikutöö otseselt seotud avaliku võimu teostamisega, paljude inimeste elu puudutavate otsuste langetamise ning elluviimisega, teiselt poolt annab see täiendavad sotsiaalsed garantiid ning soodustused. Loe täpsemalt avaliku teenistuse veebist.

Avaliku teenistuse eriliigid – tegevteenistus, piirivalveteenistus ja päästeteenistus
Teenistus kaitseväes, piirivalves ja päästeasutuses on kõik avaliku teenistuse eriliigid, milles on väikesed erisused (nt. teised palgaastmed, auastmed ja auastmetasu jms), mis on reguleeritud eriseadustega: kaitseväeteenistuse seadus, piirivalveteenistuse seadus ja päästeteenistuse seadus.

Kaadrikaitseväelased töötavad ja treenivad erinevates klimaatilistes ja geograafilistes tingimustes nii kodu- kui välismaal. Sõdurite tegevus on peamiselt seotud füüsilise ette­valmistusega nii sise- kui välistingimustes. Õppuste ajal elatakse sageli välistingimustes, st töötatakse, süüakse ja magatakse väljas või telgis. Töökeskkond erineb väeliigiti – võidakse töötada nii maal, meres kui õhus. Kaitse­väelased peavad olema valmis töötamiseks rasketes tingimustes, kriisi- ja sõjaolukorrad on ohtlikud tervisele ja elule. Kaadrikaitseväelase tööaeg on 40 tundi nädalas, ühes päevas ei või tööaeg olla pikem kui 12 tundi. Tööaja piirang ei kehti ajal, kui kaadrikaitseväelane osaleb õppusel või rahvusvahelises sõjalises operatsioonis ning kui riigis on välja kuulutatud erakorraline seisukord või sõja­seisukord. Loe lähemalt Riigi Teatajast kaitseväeteenuse seadust. 

Piirivalveametnike töökoht on kas siseruumides või vabas õhus. Juhtivat, administreerivat ja korraldavat tööd tegevad piirivalveametnikud töötavad tööpäevadel kl 8 - 17. Piiripunktis, kordonis või laeval teeniv piirivalveametnik töötab vahetustega (summeeritud tööaja arvestuse periood 4 kuud). Töövahetus võib olla päevasel või öisel ajal, nädalavahetustel või riiklikel pühadel. 

Päästeala operatiivtöötajad töötavad 24 tunnises valvevahetuses. Häirekeskustes töötavatel päästekorraldajatel ja demineerijatel on 12tunnised valvevahetused. Kriisireguleerijad, ennetajad ja tuleohutusinspektorid töötavad tavapärase töögraafiku alusel. Päästeasutus võib päästeteenistujalt nõuda teenistusülesannete täitmist väljaspool tööaega, kui teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja need tuleb täita viivitamata. Päästeteenistujate tööd reguleerib päästeteenistuse seadus.

Arstide töökeskkond nii perearstikeskustes kui ka polikliinikutes ja haiglates peab väga täpselt vastama tervisekaitse poolt määratletud nõuetele (vt http://www.tervisekaitse.ee).  Haiglates töötavatel arstidel on lisaks kohustuslikud valved, mis kestavad 12 tundi, sh ka öösiti, nädalavahetustel ja riigipühadel. Arstide puhkuse pikkus on 35 kalendripäeva aastas.

Enne töömaailma siirdumist tasub uurida milline on töökorraldus Sinu valdkonnas. Uuri lähemalt töökorralduste kohta Rajaleidja ameti- ja kutsealakirjeldusi.

Mõtlemiseks   Uuri ja tutvu millised on Sinu valdkonna võimalikud  töökorraldused?

Millised on töötegemise lepingud?

Töösuhete reguleerimiseks on olemas erinevad lepingud. Lepingute sisuga tasub kursis olla kuna nende õiguslikud tagajärjed on väga erinevad. Allpool saad tutvuda erinevate lepingute sisuga.

Tööleping on suunatud tööprotsessile, töö tegemisele. See on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, mida õigusaktina reguleerib peamiselt Eesti Vabariigi Töölepingu seadus. Lepingu kohaselt  kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale tasu töö eest tasu ning kindlustama talle töötingimused. Risk töötegemise eest lasub tööandjal – tema peab töötajat tööga kindlustama, tagama ohutud töötingimused, regulaarse palga, ettenähtud tööpäeva pikkuse, puhkuse jne. Töölepingu kohta saad lisainfot Sotsiaalministeeriumi kodulehelt.

Töövõtuleping on suunatud tulemusele, millel puudub töövõtja ja töö tellija vaheline  alluvusvahekord. Töövõtja kohustub tegema mingi töö, tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtavat tööd, määratakse tasu ja töö tähtaeg. Töövõtja võib tööd teha vabalt valitud ajal, kuid kokkulepitud tähtajaks. Seda reguleerib õigusaktina võlaõigusseadus (36. peatükk).

Käsundusleping on suunatud käsundiandja kasu saamisele, kus puudub töösuhtele sarnane alluvusvahekord. Käsunduslepingu puhul kohustub üks lepingupooltest osutama teisele isikule teenuseid ja teine lepingupool kohustub maksma selle eest tasu. Puudub käsundiandja poolne otsene juhtimine ja kontroll ning eeldatakse käsundisaaja iseseisvust käsundi täitmisel (näiteks, käsundiks on matkaraja pidev korrashoid kuni matkahooaja lõpuni). Üldjuhul tähtajaline, võib olla ka tähtajatu Seda reguleerib õigusaktina võlaõigusseadus (35. peatükk).

Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Maakleri ülesandeks on tutvustada käsundiandjale erinevaid lepingu sõlmimise võimalusi, viia kokku lepingu sõlmimisest huvitatud isikud ja olla neile abiks lepingu sõlmimisel. Oma iseloomust tulenevalt ei kasutata maaklerilepingut eriti toodete edasimüümisel, pigem on ta levinud vaid teatud tegevusvaldkondades – näiteks kindlustus ja kinnisvara, kus on oluline just erinevate lepingupoolte kokkuviimine. Üldreeglina on maakleril õigus tasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Maaklerilepingut reguleerib õigusaktina võlaõigusseadus (37. peatükk).

Agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. Agendil on õigus agenditasule niipea, kui agendi vahendatud või sõlmitud lepingu teine pool on oma lepingust tulenevad kohustused täitnud. Agendilepingut reguleerib õigusaktina võlaõigusseadus (38. peatükk).

Komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu). Komisjonilepingut reguleerib õigusaktina võlaõigusseadus (39. peatükk).

Millised on töötaja õigused ja kohustused?

Töösuhteid reguleerib töölepingu seadus.

Kui Sa allkirjastad lepingu, siis see tähendab ka nõustumist kõigi lepingutingimustega. Seega on väga oluline olla oma õigustest ja kohustustest teadlik ning lugeda leping enne allakirjutamist korralikult läbi. Kui mõni punkt jääb Sulle arusaamatuks või tehakse selles viide õigusaktile, mida parajasti käepärast ei ole, peaksid paluma selgitust kohe või võtma lepingu teksti enne allakirjutamist kaasa, et lasta see kasvõi juristil üle vaadata ja lahti seletada.

Igasugune töölepingu muutmine ja lõpetamine peab toimuma kooskõlas kehtivate seadustega. Seetõttu tuleb oma õigusi ja kohustusi teada. Tööandja ei tohi sundida lahkumisavaldust kirjutama. Avalduse töölt lahkumiseks võid teha vaid siis, kui  tõesti ise seda soovid. Töölepingu lõpetamiseks on alati vaja selget põhjust. Kui tunned, et ei tea, kuidas käituda, otsi nõu (vt http://www.sm.ee/sinule/toootsijale/too-kaotamise-oht/tooalastest-vaidlustest.html)

Üldist juriidilist abi igapäevaelu õigusküsimustele ning ka dokumendinäidiseid leiad veebilehelt "Jurist aitab".

Tasuta juriidilist abi pakuvad nii Tartus kui ka Tallinnas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilased. Õigusnõu annavad TÜ õigusteaduse bakalaureuseastme viimase aasta üliõpilased ja magistrandid. Uuri Tartus pakutava abi kohta täpsemalt: http://www.oi.ut.ee/et/uldinfo/uliopilaste-oigusburoo/uliopilaste-oigusburoo-tartus ja Tallinnas pakutava abi kohta: http://www.oi.ut.ee/et/1058878  Kõigil soovijail tuleks end eelnevalt registreerida. Tartu büroo taasavatakse 03.11. 2011. 

Kui Sul tekib töövaidlus, s.t. töötaja ja tööandja vaheline lahkarvamus, mida ei ole võimalik lahendada kokkuleppe teel, siis võib pöörduda:

• Tööinspektsiooni poole, mille juures asub töövaidluskomisjon
• kohtusse

Ettevõtjaks – kas olla tööandjaks iseendale?

Oma töösoovide täpsustamisel on vajalik mõelda ka sellele, kas soovid töötada riigiasutuses, kellegi teise firmas või oma firmas (või vabakutselisena). Ehk kokkuvõtlikult öeldes – olla töövõtja või ettevõtja.

Palgatöö pole mitte ainus võimalus tööd teha, sest eneseteostuse ja rakenduse võib ka leida ettevõtlusega tegeledes. Ise endale töökoha loomine ei pruugi alati kergelt minna. Oma äri alustamiseks ei piisa vaid heast äriideest, kindlasti tuleks ka analüüsida kõiki teisi sellega kaasnevaid aspekte alustades isikuomadustest lõpetades äriprojekti rahastamisvõimalustega.

Uurimustulemused on näidanud, et eestlaste soov olla endale tööandjaks on väiksem kui Euroopa riikides keskmiselt, s.t alla poolte inimestest on valmis olema iseendale tööandjaks (vt http://ec.europa.eu/public_opinion/flash/fl_192_en.pdf)
Siiski tasub uurida ja kaaluda ka ettevõtjana tegutsemise võimalusi.

Mõtlemiseks - Kas Sinust võiks saada ettevõtja? Sellele küsimusele vastuse leidmiseks mõtle sellele, kas Sul on olemas omadused nagu: algatus- ja otsustusvõime visadus, sihikindlus riskivalmidus oskus oma tegevuse võimalikke tagajärgi prognoosida oskus hinnata olukorda ning selle alusel otsuseid langetada Ettevõtja omaduste hindamisel tasub kindlasti mõelda ka ärilistele oskustele, mis seonduvad ennekõike selliste valdkondadega nagu: raamatupidamine reklaam turundus klienditeenindus Kui Sa oled kindlalt otsustanud alustada ettevõtlusega, siis pead tõenäoliselt arvestama: pikkade tööpäevadega suure vastutusega reeglite, eeskirjade, juhenditega rahaliste probleemidega.

Vaata ka enesemõistmise peatükki ning mõtle, milles oled eriti võimekas (vt Võimed ja oskused - Milles oled võimekas?)

Kasulikku infot ja abi saad järgnevatest allikatest:

Ettevõtlusega seonduvaid kursusi ja nõustamist pakuvad suuremate ülikoolide ettevõtluskeskused.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) pakub vajalikku infot  ettevõtlusest nii alustavale  kui ka tegutsevale ettevõttele (vt http://www.aktiva.ee/)

Töötukassa pakub ka ettevõtluse alustamise toetust, mis on töötule antav rahaline abi (hetkel kuni 4474 eurot), mille eesmärgiks  on  töötu motiveerimine ning toetamine ettevõtlusega alustamisel (vt http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12502)

Uurida tasub ka Karjääriteenuste Arenduskeskuse poolt välja antud trükiseid.

• Vihik abiks valikutel. Õppima? Tööle? Ettevõtjaks?
• Koolist tööle. Haridus ja tööturg 2007
• Minu esimesed …
• Lõpetan kooli ära!

Kuidas leida tööd?

Töö otsimise võimalusi on mitmeid alates tööpakkumiste otsimisest ajalehtedest kuni otse tööandja poole pöördumiseni. Kõige levinum on oma CV saatmine pakutavatele töökohtadele. See tähendab töökuulutuste  uurimist töövahendusportaalidest, trükimeediast või poeseinalt. Kindlasti tasub uurida ka otse huvipakkuvate firmade/organisatsioonide kodulehti – kas seal on olemas vabade töökohtade rubriik. Nii on lootust saada ligi huvipakkuvamatele pakkumistele. Uurimisele järgneb CV saatmine ja vastuse ootamine. See on üsna passiivne viis. Me ei saa toimuvat kuigivõrd mõjutada, saame vaid oodata. Vahel juhtubki nii, et kandideerijatele isegi ei vastata, kas nad pääsesid edasi või mõtte. Vahel pääsetakse intervjuule, kuid pärast seda on vaikus. Siis oleks mõistlik ka ise huvi tunda, et mis konkursist sai ja kui ma valituks ei osutunud, mis mul sellest protsessist ja kandideerimisest õppida oleks.

Aktiivsem viis töö leidmiseks on, et inimene mõtleb, mis valdkonnad, aga siis juba ka täpsemalt, millised firmad/organisatsioonid talle huvi pakuvad. Ta saadab neile nii CV kui ka motivatsioonikirja, kus saab põhjendada, mille pärast ta on sellest töökohast huvitatud ja kuidas see töö talle sobib. Eelnevalt võib ka personalijuhile helistada. Sellise sihiteadliku otsinguga võib kiiremini tööd leida. Vahel aga lihtsalt ei ole piisavalt taustateavet, milline see unelmate töökoht siis ikkagi on ja kuhu helistada. Sellisel juhul küsi nõu ja võta julgelt ühendust oma kooli või Rajaleidja karjäärinõustajaga!

Üks võimalus on koostada korralikud kandideerimisdokumendid töövahendusfirmade jaoks ning reklaamida ennast parimal moel. Siin on abi turundusteadmistest. Miks mitte saata ringkiri oma tuttavatele, et otsin selliseid ja selliseid väljakutseid, kui keegi teab. Võimalusel tasub kasutada enda reklaamimiseks ka personalijuhtide meililisti. Kui tegemist on asutusega, kus olemas ka infostend (nt ülikoolid), võib jätta teate sinnagi.

Veel üks võimalus on saada oma ametis nii heaks, et sind jahitakse ja tehakse sulle pidevalt pakkumisi, nii et sa ei pea ise enam tööd otsima. See eeldab ka seda, et sinu tutvusringkond on kursis, millega tegeled ja soovitab sind.

Olenemata erinevatest tööotsimise viisidest, tasub ikkagi hoida pilk peal ka avalikel infokanalitel, mis kajastavad vabu töökohti:

 1. Töövahendusportaalid:

• CV Keskus
• CV-Online 
• Töötukassa
• EHRA (Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur)
• Ekspressjob
• Firstjob.ee
• Kirka
• Job
• JobGo
• Vakants

2. Töökuulutused ajalehtedes: näiteks Hyppelaud ja Töökuulutused Äripäevalt

3. Töötukassa osakonnad

4. Töötukassa iseteeninduse keskkond: ID-kaardiga sisenedes saab nii tööpakkumistega tutvuda kui ka otse kandideerida.

5. Ettevõtete ja organisatsioonide koduleheküljed

6. Personaliotsingufirmad

7. Ülikoolide karjääriteenistused ja teaduskondade teadetetahvlid

8. Raadio, televisioon

Rohkem infot ja näpunäiteid, k.a. kandideerimisdokumentide koostamise kohta leiad Rajaleidja täiskasvanu osast.

Vabatahtlik tegevus – milleks see kasulik on?

Kas oled mõelnud, milline on sinu tulevane töö? Kas oskad töövestlusel vastata, millised on su tugevad ja nõrgad küljed? Kas tead, kuidas saada esimesi töökogemusi, sest sageli võetakse tööle ainult neid, kellel on juba kogemused olemas?
Vabatahtlikuna mõne organisatsiooni juures tegutsemine võib olla abiks sellistele küsimustele vastuste leidmisel.

Vabatahtlik töö on üks töötamise liike, mille käigus omandad nii elukogemust kui noortele vajalikku töökogemust, uusi teadmisi, kohtud uute ja aktiivsete inimestega ning enamasti saad kustumatuid mälestusi. Enamasti pakub ühine tegutsemine ikka tegemislusti ja rõõmu saavutustest.

Kui on vähene töökogemus, siis vabatahtlik töö on üks võimalustest täiendada oma CV-d just töökogemustega. Oma CV-d koostades ei piisa lihtsalt kui märgid, et olid mõne organisatsiooni juures vabatahtlik. Tööandja saab sinu kohta palju rohkem väärtuslikku teada kui kirjeldad oma tegevusi, vaja läinud oskusi ja saadud kogemusi. Rohkem sellest saab lugeda noorteportaalist NIP ja Vabatahtlike Väravast.

Vabatahtlikuks või praktikale võid minna erinevate organisatsioonide kaudu:

Euroopa Noored – Euroopa Vabatahtlik Teenistus 

Euroopa vabatahtlik teenistus on võimalus 18-30 a noortele, kes soovivad 2-12 kuud teha välisriigis vabatahtlikku tööd ja sealjuures tutvuda selle riigi keele, inimeste ja kultuuriga. Sellelt lehelt leiad ka mitmeid muid huvitavaid noortele suunatud viiteid.

Evmar

Suveprogrammid 18 - 30 aastastele kooli - ja üliõpilastele või lihtsalt noortele inimestele, kelle eesmärk on oma suvevaheaeg, akadeemiline puhkus või muu suhteliselt vaba aeg aktiivselt ning kasuga veeta, teenides raha, saades väärtuslikku (töö)kogemus

t, elades maailma parimates kuurortpaikades, täiendades oma keeleoskust ning leides uusi sõpru erinevatest maailmanurkadest. Vabatahtlike projektid on ülemaailmsed ja rahvusvahelised. Lisaks Euroopa maadele on võimalik vabatahtlikuna tööd leida ka Aasias, Austraalias ja Aafrikas.

Humana Estonia  

Võimalus minna vabatahtlikuks Aafrikasse ja saada infot ka erinevate kohalike ning rahvusvaheliste projektide kohta. Vaata ka Humana maailmaorganisatsiooni kodulehte, kust saad infot  Humana tegemiste kohta rahvusvahelisel tasandil.

GLEN  

GLEN on Euroopa noortele suunatud maailmahariduslik koolitus- ja praktikaprogramm, mille raames lähetatakse vabatahtlikud lühiajaliseks tööks (3 kuud) Aafrika ja Aasia riikidesse. GLEN vabatahtlik ei lähe kedagi aitama, vaid ikka partnerina tööle ja pigem õppima. Oluline osa projektis on pärast 3-kuulist vabatahtlikku tööd tagasi Eestis olles oma kogemuse jagamine.

AIESEC 

AIESECi praktikavõrgustik on suurim maailmas, pakkudes praktikaid enam kui sajas riigis ning väga erinevatel elualadel. Nii leiab endale sobiva praktikakoha nii tugevat professionaalset kogemust otsiv tudeng kui ka noor, kes soovib mõned kuud töötada vabatahtlikuna mõnes sotsiaalprojektis. Aiesec on esindatud Euroopas, Aasias, Lõuna- ja Põhja Ameerikas ning Austraalias.

EstYES

EstYES tegeleb rahvusvaheliste ja kohalike vabatahtlike töölaagrite ja muude ürituste organiseerimisega Eestis, Eesti noorte vahendamisega erineva pikkusega vabatahtlike projektidesse välismaale ja  kokkutulekute, seminaride, treeningute korraldamisega vabatahtlikele ja koostöövõrgustikele. Üritused ei ole ainult noortele, on läbi viidud ka projekte, mis on spetsiaalselt eakatele mõeldud.

Eesti People to People 

MTÜ eesmärk on rahvastevahelise rahu tugevdamine, sõltumata rahvuslikust ja usulisest kuuluvusest, nahavärvist ja kodakondsusest. Eesti People to People ametlikke liikmeid on 40, lisaks üle 100 vabatahtliku, kes osalevad erinevates programmides ning mitmetel People to People Internationali Euroopa ja ülemaailmsetel üritustel, sh noorukite iga-aastases suvelaagris Narva-Jõesuus.

Heateo sihtasutus

Võimalus osaleda erinevates projektides, otsida pakkumisi vabatahtlikuks tegevuseks. Heateo Sihtasutuse missioon on toetada oluliste ühiskondlike probleemide lahendamist Eestis läbi sotsiaalse ettevõtluse.

Continuous Action 

MTÜ tegevuse eesmärk on elukestva õppe võimaldamine, võrdsete võimaluste pakkumine ning vabatahtliku tegevuse arendamine ja korraldamine nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Organisatsioon on seotud erinevate programmide ja projektidega, näiteks Euroopa Noored, Eesti Toidupank jne.

Talgureisid – lühiajalisem võimalus aidata  

Eestimaa Looduse Fondi talgureisid kutsuvad osalema kõiki huvilisi. Suvised talgud on hea võimalus saada linnast välja, nautida suvemõnusid ning teha sealjuures midagi kasulikku Eestimaa looduse heaks. Üritused toimuvad Eesti erinevatel kaitsealadel 3-6 päevaste talgulaagritena. Talgutele on oodatud nii noored kui vanad (alaealised vaid koos vanemaga).

Kasulikku infot saad ka vabatahtlikega tegelevatelt ühendustelt:  

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus 

Erinevad vabatahtlike tööga seotud viited nii Eesti kui ka välismaa organisatsioonide kohta. Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse missiooniks on luua ühendustele parimad võimalused vabatahtlike kaasamiseks. 

Vabatahtlike Värav 

Vabatahtliku tegevuse tutvustamine, uudised, nõuanded, analüüsid, vabatahtlike muljed ning võimalused vabatahtlikuna tegutsemiseks. 

Eurodesk  

Euroopa noorte infovõrgustik, mis mõeldud noortele ja noorsootöötajatele eelkõige Euroopa info andmiseks. Vastused küsimustele, mis seonduvad rahastamisvõimaluste ja noorte liikuvusega - st. töötamise, õppimise, vabatahtlikuks minemise, reisimise või muuga, samuti on võimalik leida partnereid välisriikides näiteks noorsoovahetuse korraldamiseks või ühiste projektide elluviimiseks.

Euroopa Noorteportaal 

Info Euroopas õppimise, töötamise, vabatahtliku tegevuse, noorsoovahetuse ja muu kohta.

World Volunteer Web  

World Volunteer Web toetab vabatahtlike kogukonda olles globaalne info ja ressursside vahetuspunkt.

Välismaale tööle – kuidas ja milleks?

Mujal õppimine ja töötamine võib rikastada mitmekülgselt.  Võib-olla ei paku teises kultuuris elamine kohe suurt pilti kõigest, mis maailmas toimub, kuid see annab võimaluse asju teise pilguga näha ning enda jagu miskit ära teha. Tööandja seisukohalt arendab välismaa kogemus enesekehtestamis-, keelte- ja suhtlemisoskust, vastutustunnet ja meeskonnatööoskusi.

Lisaks töötamisele võib välismaale minna ka õppima ja praktikale. Uuri täpsemalt teemat "Kas ja kuidas minna õppima välismaale?)

Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti kodanikel võimalus vabalt valida töökohta kõigis liikmesriikides. Seda õigust võib piirata vaid avaliku korra, julgeoleku ja rahvatervise kaalutlustel, samuti riigivõimu otsese teostamisega seotud töökohtade puhul avalikus teenistuses. Lisaks on lubatud esitada nõudmisi keeleoskuse suhtes, kui see on antud töökohal vajalik. Töötajate vaba liikumine puudutab lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele ka Euroopa Majanduspiirkonna riike (Norra, Island, Liechtenstein) ja Šveitsi. Täpsem info sellest kuidas tööd otsida ja mida meeles pidada on Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 

Vabad töökohad 31 Euroopa riigis, tööotsijate CV-d, teave välismaal elamise ja töötamise kohta ning palju muud – seda kõike pakub EURESe võrgustik. EURESe eesmärk on pakkuda teavet, nõu ja tööjõu värbamise (töökoha leidmise) teenuseid nii töötajate ja tööandjate kui ka iga kodaniku jaoks, kes soovib saada kasu inimeste vaba liikumise põhimõttest.  

Kui Sul on soov osaleda haridus- või koolitusprogrammis, otsida tööd või saada kogemusi välismaal, siis on oluline, et Sinu oskused oleksid selgelt mõistetavad. Siin on abiks Europass.

Enne otsuse tegemist tasub kindlasti silmas pidada turvalisuse põhimõtteid. Kui on soov minna välismaale tööle, õppima, reisima vms, siis tasuta nõustamist pakub LFT Hotline.

Kuidas planeerida oma tööelu?

Isikliku tööelu planeerimiseks on kasulik olla teadlik nii tööturu võimalustest praegu kui ka tulevikutrendidest. Selle kohta saad/said rohkem teavet eelnevatest punktidest. Sageli takerdub oma tööelu planeerimine info puuduse taha, et pole ettekujutust kellena ja kus võiks töötada. Seetõttu on oluline lähemalt uurida erinevaid ameteid ning olla kursis kutsetesüsteemiga. See annab parema pildi sellest, millised ameteid leidub töömaailmas, milline on töö iseloom, nõuded ja tingimused.

Kui oled oma teed töömaailmas alles alustav või otsid uusi võimalusi, siis uurides Rajaleidja ametite ja kutsealade andmebaasi,  võid leida sealt nii võimalikke suundi kui ka vajalikku teavet! Ameti- ja kutsealakirjeldusest leiad teavet töö iseloomu, töötingimuste, kutseoskusnõuete, vastava hariduse omandamise võimaluste, tööväljavaadete, palgatingimuste jm kohta. Lisaks leiad viiteid ametiga seotud kutsealadele, artiklitele, kutsestandardeile, erialaliitude kodulehtedele.

Amet on sarnaste eesmärkide, ülesannete ja vastutusega tööde kogum. Näiteks: advokaat, hambaarst.

Kutseala koondab kutseid, mida ühendavad samalaadsed tööeesmärgid ja -ülesanded.
Kutse on tööülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja hoiakute kogum, mis omandatakse õppides ja vastaval alal töötades.
Näiteks: bioloogid, keskkonnaspetsialistid. Uuri erinevate ametite ja kutsealade kohta lähemalt Rajaleidja ametite andmebaasist.

Kutsekoda korraldab kutsestandardite koostamist ja koordineerib kutseeksamite korraldamist. Kutsekoja tegevusala on kutsesüsteemi kui hariduse ja töömaailma liidese arendamine ning selle toimimise tagamine. Eestis on olemas kutsesüsteem, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele. Kutsesüsteem on vajalik, et õppe- ja koolitusasutused teaksid, milliste oskuste ja teadmistega töötajaid tööturul vajatakse ning mida on vaja õpetada. Tööandjal on aga võimalus kutsesüsteemi abil oma töötajate oskusi hinnata ja arendada. Rohkem sellest saab lugeda Kutsekoja veebilehelt.

Iga töö tegemiseks on vajalik teatud kompetentsus - oskused, teadmised, sobivad isikuomadused, hoiakud ning vastav kogemus. Kutsestandard ütleb, milline kompetentsus Sul peaks olema, et oma kutsealal edukalt tegutseda. Kui oled leidnud Sinu tööle või huvidele vastava kutsestandardi, siis võid lasta oma kompetentsust hinnata. Hindamise tulemusena otsustab vastav kutset andev organ, kas Sul on olemas vajalik kompetentsus, mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis. Kompetentsuse tõendamisel võetakse arvesse ka läbitud koolitusi ning edukat tegutsemist kutsealal. Positiivse otsuse järel väljastatakse sulle kutsetunnistus. Koolilõpetajate ja töötajate kompetentsuse vastavusse viimiseks tööturul nõutavaga selgitab kutsesüsteem välja kutsealal erinevates rollides edukaks töötamiseks vajaliku kompetentsuse ja igale neist koostatakse vastav kutsestandard. Kutsestandardite abil luuakse võimalused kompetentsuse hindamiseks, mida nimetatakse kutse andmiseks ning vastav välja-, täiend- ja ümberõppe süsteem. Loe täpsemalt Kutsekoja veebilehelt.

Kokkuvõttes võib väita, et tänapäeval omab hariduse ja erialase ettevalmistuse tase suurt tähtsust nii üksikisikule tema karjääri mõttes kui ka seeläbi laiemalt kogu ühiskonnale majanduse arengut soosiva tegurina. Lisaks on määrav tähtsus oskustel kuidas teadlikult karjääri planeerida, mille ühe olulise osana ongi hariduse ja sellele vastavate töövõimaluste seoste tundmine ja kokku sobitamine.

Tänast ühiskonda iseloomustavad kiired tehnoloogilised muutused. Globaliseerumine on saanud reaalsuseks ja eluaegsed töökohad on minevik. Inimesed peavad arvestama sellega, et elu jooksul tuleb mitu korda karjääri vahetada. Kui selles kiires ja muutusi täis maailmas hätta jääd, pöördu oma kõrgkooli karjäärinõustaja poole, kes abistab ja toetab Sind karjääriplaneerimisel ja arendamisel, elukutse-, haridustee ja töövalikuga seotud otsuste tegemisel.