Suhtlemisoskused

Kuidas lahendada konflikte?

Minatasandid

Mõtlemiseks

Kujuta ette, et tuled pärast väsitavat koolipäeva tagasi ühiselamusse ning avastad, et vaatamata lubadusele pole toakaaslane musti nõusid ära pesnud. Tunned, kuidas olukord sind ärritab, ning palud, et ta seda nüüd teeks. Sinu palvele vastab toakaaslane, et teda mustad nõud ei häiri, ta võib ka ühekordsetest nõudest süüa ning soovitab sul ise need ära pesta. Kuidas sa selle olukorra lahendad, kuidas sellele reageerid? Milliseid mõtteid ja tundeid toakaaslane sinus tekitab? Kas ja mil moel see mõjutab teie edasisi suhteid?

Eric Berne väidab, et igal inimesel on 3 minatasandit: lapsevanem, täiskasvanu ja laps. Iga päev oled sa mõnda aega igal minatasandil ja kõik kolm mõjutavad sinu käitumist. Sinu reaktsioonid ja edasine käitumine probleemsetes olukordades sõltuvad sellest, kas räägid parajasti lapsevanema, täiskasvanu või lapse tasandilt.

Lapsevanem: siia kuulub suur hulk reegleid, moraalinõudeid ja juhtnööre, mis on pärit sinu enda vanematelt. Need reeglid ja juhtnöörid on sinu sisse salvestatud arvatavasti 5 esimese eluaasta jooksul. Näiteks õpetavad vanemad lastele, kuidas käituda seltskonnas, süüa viisakalt või koduümbruses orienteeruda. Kõik need reeglid andsid sulle enesekindlust teha esimesed sammud seltskonnas. Lapsevanema tasandi "sõnumid" on mitmes mõttes head ja kasulikud. Nad paigutavad sinu elu raamistikku, andes nõuandeid ilma sundimata või ründamata. Lapsevanema positsioonilt rääkides kasutatakse aga ka mitmeid suhtlemistõkkeid (moraali lugemine, hinnangute andmine, absolutiseerimine). Samuti kipud lapsevanema tasandilt endale andma „peab - tuleb" käsklusi (sisekõnena), mis automaatselt toovad kaasa vastumeelsuse kohustuste suhtes.

Laps: sinu sisemine laps koosneb tungist tundma õppida, katsuda, puudutada ja kogeda uut maailma. Teisalt kuuluvad lapse maailma ka hukkamõist, karistused ja negatiivsed tunded, mille tekitas vanemate käskudega vastuollu minek. Sisemises lapses peituvad sinu tunded: armastus, rõõm, aga ka hirm, viha ja kasvamispainetest kripeldama jäänud rahulolematus iseendaga. Kõrvuti on iha elu nautida ning haavad, mille on jätnud vanemate hukkamõist ja ükskõiksus. Lapse positsioonilt vallanduvad eelkõige emotsioonid: pisarad, mossitamine, tujutsemine, elurõõm ja seksuaalne erutus. Lapse tasandilt suheldes kasutad selliseid väljendeid nagu: „ma vihkan!", „miks mina pean seda tegema?".

Täiskasvanu: see osa sinust püüab tasakaalu seada lapse ägedad tunded ja vajadused ning lapsevanema käsud ja keelud. Täiskasvanu peab tegema otsuseid, mistõttu ta analüüsib välismaailma ning ennustab, milline tagajärg igal teol võib olla. Efektiivse suhtlemise eesmärk on täiskasvanut tugevamaks muuta - õppida suhtlema otsekoheselt,sirgjooneliselt ja kehtestavalt, kirjeldama olukordi adekvaatselt, küsima küsimusi, kaaluma võimalikke variante jne.

 

Konflikte ja probleeme lahendatakse täiskasvanu tasandil!

Püüa järgnevas harjutuses ära tunda, kes räägib - lapsevanem, laps või täiskasvanu?


  •     Ma ei kavatsegi sinu nõmedatele reeglitele alluda.
  •     Kuidas sa võid teiste suhtes nii hoolimatu olla?
  •     Palun pane endale normaalsed riided selga, ma ei julge sinuga niimoodi klubisse minna.
  •     Sa ütlesid, et valmistusid väga tõsiselt eksamiks, aga ikkagi kukkusid läbi. Kuidas on see võimalik, aru ma ei saa?
  •     Kas sa laenaksid mulle oma konspekti, sest ma olin viimase loengu ajal haige.
  •     Miks mina pean alati sinu tagant koristama, sul endal ei ole ebamugav niimoodi elada?
  •     Ära põe, küll sa leiad endale uue ja parema noormehe/neiu.
  •     Läheks täna kuhugi välja sööma, mul tõesti pole tahtmist ühikas jälle makarone süüa.
  •     Kuidas sul tuli üldse pähe selle õppejõu töö ajal spikerdada?
  •     Ma arvan, et nii mahuka eksami puhul tasuks meil kordamisküsimused omavahel ära jagada, neile vastata ja pärast
        neid grupiga jagada.