Rahaline toimetulek
| Õpikeskkond: | Tallinna Tehnikakõrgkooli Moodle |
| Kursus: | Õppimine kõrgkoolis |
| Raamat: | Rahaline toimetulek |
| Printija: | Külaliskasutaja |
| Kuupäev: | pühapäev, 22. detsember 2024, 04.06 AM |
Kirjeldus
Rahaline toimetulek
Rahaline toimetulek
On mõned olulised küsimused, mida peaks endalt ülikooli astudes küsima.
|
|
Millised väljaminekud ootavad sind ülikoolis ees?
|
Väljaminek |
Näide |
|
Maksud |
Õppemaks |
|
Majutusega seotud kulud |
Üür, elekter, gaas, internet |
|
Igapäevased kulutused ja meelelahutus |
Söök-jook, piletid jne |
|
Transpordikulud |
Piletid, kuukaart, nädala sees koolis ja nädalalõppudel kodus käimiseks (sõiduks); autoomanikel kütusekulu, kindlustus, parkimine jne |
|
Õppimisega seotud kulud |
Raamatud, kirjatarbed |
|
Isiklikud kulud |
Mobiiltelefon |
|
Muu |
Pühad |
Kuidas koostada eelarvet?
Eelarve sisaldab prognoosi sinu sisstulekute ning väljaminekute kohta teatud ajaperioodi jooksul (nt nädal, kuu). Peamised põhjused, miks sa peaksid eelarvet koostama, on:
- Sul on realistlik ülevaade oma kulutustest õpingute perioodil
- Sul ei ole ohtu üle võimete elada ega oma rahalist seisu miinustesse ajada
- Kui sul on võimalik ette ennustada olulisemaid/põhilisi väljaminekuid, saad otsustada, kas sul on võimalik teha lisakulutusi (osta endale midagi, mis pole olulisuse pingereas just esimeste hulgas vms)
- Sul on võimalik panna rahasumma ette ennustatavateks kuludeks kõrvale/hoiule (nt kingituseks, raamatu ostuks)
- Kui pead võtma õppelaenu, siis on sul võimalik arvestada, millist summat toimetulekuks vajad (ning millist kokkulepet on pangas laenu tagasi maksmiseks kõige mõttekam sõlmida)
- See annab palju sisemist kindlust ja vähendab stressi, kui su rahaasjad on kontrolli all.
Oma rahalise olukorra jälgimine
Oma rahalist olukorda võid jälgida järgmise tabeli abil
Eelarve periood: ............................
|
Ennustatavad sissetulekud |
Aastas kokku |
Kuus kokku |
Nädalas kokku |
|
Vanematelt saadav raha/perekonna sissetulek |
|
|
|
|
Töötamine (osalise või täiskoormusega) |
|
|
|
|
Toetused (lapsetoetus, muud toetused) |
|
|
|
|
Säästud/hoiused |
|
|
|
|
Stipendiumid/uurimistoetused |
|
|
|
|
Õppelaen |
|
|
|
|
Laen mujalt |
|
|
|
|
Muu |
|
|
|
|
Ennustatavad sissetulekud kokku |
|
|
|
|
Ennustatavad kulutused |
Aastas kokku |
Kuus kokku |
Nädalas kokku |
|
Õppemaks |
|
|
|
|
Majutus (üür, eluasemelaen) |
|
|
|
|
Kommunaalkulud (elekter, gaas, internet, sat TV) |
|
|
|
|
Toit |
|
|
|
|
Vaba aeg, meelelahutus |
|
|
|
|
Liikmemaksud (seltsides, ühingutes), spordiklubi tasu |
|
|
|
|
Raamatud ja kontoritarbed |
|
|
|
|
Telefoniarved (mobiil, lauatelefon) |
|
|
|
|
Transpordikulud (piletid, kuukaardid; auto puhul kütusekulule lisaks kindlustus jm) |
|
|
|
|
Riided ja jalatsid / keemiline puhastus, pesumaja |
|
|
|
|
Hügieeni- ja majapidamistarbed (seep, pesupulber jm) |
|
|
|
|
Lasteaiamaksud/ tasu lapsehoidjale |
|
|
|
|
Tervishoid (hambaravi, prillid, ravimid) |
|
|
|
|
Krediitkaardi maksed/laenu tagasimakse |
|
|
|
|
Muud kulutused (juuksur jne) |
|
|
|
|
Kingitused |
|
|
|
|
Kulutused pühadeks |
|
|
|
|
Ettenägematuteks kuludeks (nt auto parandamine vms) |
|
|
|
|
Muu |
|
|
|
|
Ennustatavad kulutused kokku |
|||
|
Ennustatavad sissetulekud miinus ennustatavad kulutused |
Selleks, et ennustada oma kulutusi, peaksid sa
- kasutama eelmist kulutust (samale teenusele vms) orientiirina ning lisama sellele hinnangulise elukalliduse tõusu
- uurima võimalike hindade kohta kaasüliõpilastelt, pereliikmetelt, internetist jne.
Kui su väljaminekud on ebaregulaarsed ning sulle tundub, et eelarve tegemine lühema ajaperioodi peale ei oma erilist mõtet, siis püüa koostada terve aasta eelarve, jaotades harvad ent suuremad kulutused 12 kuu peale ära. Sel moel on sul võimalik koostada eelarve iga kuu kohta eraldi. Kui sul jääb kuu arvestuses rahasid üle, siis pigem kanna jääk järgmisesse kuusse, kui kulutad ära. Sa võid kasutada tasumisel ka püsimaksekorraldust või otsekorraldust, et hajutada kulusid terve aasta peale.
Kuidas avada pangaarvet ja võtta laenu?
Paljud inimesed alustavad „tõsisemat" pangaga suhtlemist alles tudengina. Isegi, kui sul on juba pangaarve olemas, võid sa soovida panka vahetada mugavuse (pangaautomaate rohkem, asuvad lähemal jne) või soodsamate pakkumiste tõttu. Mõnikord on oluline, näiteks õppelaenu võtmist kaalutledes, minna panka nõustajaga silmast-silma rääkima.
Pangad on huvitatud tudengite klientideks värbamisest, kuna nende näol on tegemist suhteliselt stabiilse karjääri ja potentsiaalse keskmisest kõrgema teenistusega sihtrühmaga. Seetõttu ongi oluline leida enda jaoks sobivaimate pakkumistega pank.
Mõned olulised märksõnad, mida panga valikul võiks arvesse võtta:
- Mugavus ja teenused. Kas minu lähedal on sularahaautomaati või pangakontorit, milliseid teenuseid pakub internetipank? Missuguseid deebet- ja krediitkaarte pank pakub?
- Kulud ja võimalikud tulud. Millised kulud kaasnevad konto loomisega? Kas see on tasuta? Millised on hilisemad kulud? Millised on deebet- või krediitkaardi kasutamisega kaasnevad tulud/kulud?
- Soodustused, pakkumised. Mida pank pakub tudengist liitujale?
- Laenu võtmine ja intressimäär. Kui suures summas pank õppelaenu annab? Milline on laenu intress ja kas see on ajas muutuv? Kui pikaks ajaks pank laenu annab? Mis juhul peab hakkama laenu varem tagasi maksma? Kui kiiresti teeb pank laenuotsuse ja millal laenusumma arvele laekub? Jne
Õpplaenuks vajalikud dokumendid
Uuri panga kodulehelt, milliseid dokumente või tõendeid on vaja õppelaenu taotlemiseks, käendajatele kehtestatud nõudmised jne.
Kuidas teenida lisaraha?
Loomulikult oodatakse sinult ülikoolis, et õpiksid usinalt ning saaksid ettenähtud õpiaja jooksul lõpudiplomi. Enamasti eeldatakse, et üliõpilane panustab õpingutele 40 tundi nädalas. Kuna loengutes, seminarides ja praktikumides ei töötata läbi kõiki vajalikke materjale, siis peaks õppija ülejäänud aja jooksul lugema iseseisvalt lisaks artikleid, tekste läbi töötama ning kirjatöid koostama. Kui oled osalise koormusega tööle asunud, siis võib see otsus mõjutada sinu õppimist, sest see vähendab aega, mida sa muidu kasutaksid sõpradega suhtlemiseks, sportimiseks, meelelahutuseks või hobidega tegelemiseks. Mitmed tudengite jaoks koostatud käsiraamatud ei soovita üle 15 tunni palgatööd nädalas.
Suvevaheaeg annab sulle võimaluse töötada kauem ja suurema koormusega, ilma et see mõjutaks sinu õpinguid. Paljud suvel pakutavad tööd on hooajalised ja nii mõnedki neist on seotud tööpraktikaga, mis ei pruugi olla rahaliselt just eriti tulutoov, ent mõlemad võivad pakkuda vägagi olulist töökogemust, mida saad hiljem ka oma CV-s ära mainida.
Siin on põhjust vaadata ka karjääriplaneerimise enesemõistmise teema peatükki "Võimed ja oskused - Milles olen võimekas?" ning mõelda oma võimete ja oskuste üle.
Tööotsimise ideid vaata karjääriplaneerimise töövõimaluste teema peatükist "Kuidas leida tööd?"
Kuidas kärpida kulusid ja koostada eelarvet?
Hoia oma kontoseis kontrolli all. Sellega hoiad sa ära olukorra, et oled oma rahadega miinustes. Võta pangaautomaadist väljavõte ning kanna seda oma rahakoti vahel, et näeksid kui palju sularaha sa oled välja võtnud ja milline on kontojääk. Püüa alati maksta ennustatavad (teadaolevad) arved püsikorralduse või otsekorraldusega ära, nii on sul parem ülevaade oma väljaminekutest ja ei teki „üllatusarveid". NB! Kontrolli, et sul on korralduses kokkulepitud kuupäeval alati piisavalt raha arvel ning ära unusta korraldust tühistada, kui sa enam teenust ei vaja.
Jäta endale raha tagavaraks. Kui su stipendiumi- või laenusumma laekub arvele, siis pane osa sellest summast kõrvale ennustatavate kulutuste ning „hädaolukordade" jaoks. Kasuta ainult ülejäänud osa igapäevasteks kulutusteks.
Kasuta oma raha targalt. Laenu võtmisel võrdle erinevaid võimalusi. Jaga laen osadeks, et vältida kiusatust kogu summa kiirelt ja korraga ära kulutada. Tee oste siis, kui selleks on vajadus ning jälgi sooduspakkumisi. Kasuta rahvusvahelise üliõpilaskaardi (ISIC) soodustusi nii Eestis kui välismaal. Kui oled otsustanud võtta krediitkaardi, kaalu erinevate pankade pakkumisi (nt millist kaarti on välismaal reisides kõige hõlpsam kasutada või millise kaardiga saab internetis broneeringuid teha vms).
Stipendiumid, toetused. Uuri, milliseid stipendiume ja toetusi sul on võimalik taotleda. Need on kõrgkooliti erinevad (nt toetused erivajadustega üliõpilastele jne). Nende kohta tuleks küsida oma kõrgkooli nõustajatelt.
Igapäevased ostud. Toidukaupu ostes selgita välja, milline kauplusekett pakub sinu jaoks kõige soodsamalt igapäevaseid toiduaineid. Tee oste sooduskampaaniate ajal (nt 2 ühe hinnaga). Kasuta toidukaupu ostes toidunimekirja, sellega väldid impulsiivseid oste. Ära mine tühja kõhuga toidukaupu ostma - see soovitus võib tunduda napakas, kuid see toimib - sul ei ole kiusatust liiga palju kaupa kokku osta.
Kärbi oma kulutusi
- Õpi süüa tegema. Võid leida palju lihtsaid kokaraamatuid (ka internetist), mis aitavad sul valmistada kiire ning tervisliku toidu.
- Võta endale lõunaeine kaasa. Lõuna ajal väljas söögikohas einestades võivad kulutused olla märksa suuremad.
- Kui liikled linnas palju bussiga, osta endale kuupilet. Või sõida jalgrattaga.
- Osta suurematest kauplustest nende kauplusekettide poolt pakendatud toidukaupu (nt Selveris), kuna need on odavamad.
- Mõned tudengid on leidnud, et kasulik on jagada oma raha nädalate peale ära. Nii on võimalik jälgida, kui palju raha sul veel on ja kas sa saad lubada endale lisakulutusi.
- Väldi krediitkaartide kasutamist või kasuta neid vaid nn hädaolukorras.
- Kui sul on vaja lugeda kohustuslikku õppekirjandust, siis kui vähegi võimalik, ära osta uut raamatut, vaid laena see raamatukogust või osta kasutatud raamat. See annab jälle väikese rahalise võidu.
- Piira oma õhtusi väljaskäimisi (tasulistel üritustel, pubis, ööklubis vms) - nii on lihtsam vältida kiusatust sel moel kulutada.
- Kasuta kliendikaarte - kogu punkte ja säästa soodustuste pealt raha (nt Partnerkaart, Säästukaart).
- Kasuta tudengisoodustusi kampaaniate ajal. Nt arvuti ostul, hambaravil, prillide ostmisel jne.
- Kanna endaga ISIC-kaarti igal pool kaasas. Üliõpilaskaardiga on võimalik saada paljudelt kaupadelt ning teenustelt allahindlust (nii Eestis kui ka välismaal). Uuri täpsemalt http://www.isic.ee/student/
Kasulikke linke:
Minu raha (> Lähen edasi õppima)
Perekonna eelarve (tasuta veebipõhine programm)
Kasulikku lugemist ja kasutatud kirjandus
- Feldman, R. S. Power Learning. Strategies for Success in College and Life. McGraw-Hill, 2003
- McMillan, K., Weyers, J. Tudengi käsiraamat. SA Archimedes, programm Primus, 2010
- Palmer, S., Puri, A. Coping with Stress at University. A Survival Guide. SAGE Publications, 2006
- Starke, M. C. Strategies for College Success. Prentice Hall, 1993
- Minu raha (> Lähen edasi õppima)
- Perekonna eelarve (tasuta veebipõhine programm)