Õppimine ja õpioskuste arendamine

Milline õppija sa oled?

Õppijatüübid

Ükski õppijatüüp ei ole parem kui teine. Igal tüübil on oma tugevad ja nõrgad küljed ning eelistatavad õppimisviisid.

TEGUTSEJA

Tugevad küljed

  • Paindlik ja avatud.
  • Õnnelik millegi katsetamise üle.
  • Õnnelik uute olukordade üle.
  • Optimistlik kõige uue suhtes ja seetõttu ei ole tõenäoliselt muutuste vastu.

Nõrgad küljed

  • Kalduvus kohe, ilma mõtlemata ja  piisava ettevalmistuseta tegutsema hakata.
  • Sageli tarbetute riskide võtmine.
  • Kalduvus liiga palju ise teha ja rambi-valguses olla.
  • Elluviimisel  tüdinevad

Tegutseja õpib kõige paremini:

  • uutest kogemustest ja võimalustest,
  • probleemide ja keeruliste ülesannete lahendamisest,
  • lahendades ülesandeid teistega koos ja rollimängudes,
  • juhtides koosolekuid ja diskussioone.

Tegutseja õpib kõige vähem:

  • kuulates loenguid ja pikki selgitusi,
  • lugedes, kirjutades ja omaette mõeldes,
  • ·          järgides sõna-sõnalt instruktsioone. 

 

MÕTISKLEJA

Tugevad küljed

  • Ettevaatlik, põhjalik, metoodiline
  • Tähelepanelik, hea kuulaja
  • Harva järeldustega kiirustaja

Nõrgad küljed

  • Kalduvus otsesest osalusest kõrvale hoida
  • Aeglased otsustajad
  • Kalduvus olla liiga ettevaatlik ja mitte võtta piisavalt riske.
  • Ei ole pealetükkivad ega lobisejad

Mõtiskleja õpib kõige paremini:

  • vaadeldes teisi isikuid ja gruppe enda ümber,
  • analüüsides toimunut ning mõeldes, mida ta sellest õppis,
  • koostades analüüse ja raporteid, kus ülesannete lahendamiseks on piisavalt aega.

Mõtiskleja õpib kõige vähem:

  • esinedes teiste ees,
  • tehes asju lühikese ettevalmistusajaga,
  • kiirustades ja muretsedes tähtaegade pärast.

 

TEOREETIK

Tugevad küljed

  • Loogilised, “vertikaalselt” mõtlejad
  • Ratsionaalsed ja objektiivsed
  • Head sondeerivate küsimuste esitajad
  • Distsiplineeritud lähenemine

Nõrgad küljed

  • Piiratud loov mõtlemine
  • Vähene sallivus ebamäärasuse, korratuse ja mitmetähenduslikkuse suhtes
  • Sallimatus kõige subjektiivse ja intuitiivse suhtes
  • Kasutab imperatiive: “peaksime, oleme kohustatud ja tuleb teha”

Teoreetik õpib kõige paremini:

  • olukordades, mis pakuvad selget loogikat ja mudeleid,
  • keerulistes olukordades, kus ta peab kasutama oma oskusi ja teadmisi,
  • struktureeritud situatsioonides, millel on selge eesmärk,
  • kui talle pakutakse huvitavaid ideid, kuigi need ei ole koheselt antud situatsiooniga seotud,
  • kui tal on võimalus esitada küsimusi ning uurida ideede tagamaid.

Teoreetik õpib kõige vähem:

  • situatsioonides, mis rõhutavad emotsioone ja tundeid,
  • kui tegevus on struktureerimata,
  • tehes asju, kui nad ei tea põhimõtteid ja kontseptsiooni,
  • olukordades, kus ta ei sobi kokku teiste osalejatega, nt koos inimestega, kellel on väga erinevad õpistiilid.

 

 PRAGMAATIK

Tugevad küljed

  • Innukad asju praktiliselt järele proovima
  • Praktilised, “kahe jalaga maa peal” realistlikud.
  • Asjalikud, lähevad asjaga kaasa
  • Tehnikale orienteeritud

Nõrgad küljed

  • Kalduvus kõrvale heita kõik, millel puudub silmnähtav rakendus
  • Ei huvitu teooriast või põhimõtetest
  • Kalduvus haarata esimesest vastuvõetavast probleemilahendusest
  • Sallimatud lobisemise suhtes
  • Orienteeruvad ülesandele, mitte inimesele.

Pragmaatik õpib kõige paremini:

  • arenguvõimalustest, millel on praktiline väljund tema tööle,
  • läbi harjutuste ja ülesannete, kus saab tagasisidet,
  • kasutades tehnikaid ja mudeleid, mis toovad kindlat kasu ning mida saab rakendada praktikasse (nt prioriteetide seadmine, aja säästmine jne).

Pragmaatik õpib kõige vähem:

  • kui ei ole näha kohest ja selget kasu tema tegevusele,
  • kui puudub praktiline juhend või käsiraamat, kuidas midagi rakendada,
  • toetudes ainult teooriale.