Teadusteksti lugemine
Site: | Tallinna Tehnikakõrgkooli Moodle |
Course: | Õppimine kõrgkoolis |
Book: | Teadusteksti lugemine |
Printed by: | Guest user |
Date: | Saturday, 14 December 2024, 5:44 AM |
Description
lugemisoskus
Lugemisoskus - kuidas tõhusalt ja mõttega lugeda?
Kuigi inimesed loevad vähem raamatuid, on suurenenud vajadus lugemise ning loetust arusaamise järgi. Klassikalistele tekstitüüpidele nagu ajalehed, ajakirjad, ilukirjandus, teadustekstid on lisandunud mitmeid uusi tekstitüüpe nagu tootejuhendid, dokumendid, internet, tekstisõnumid jms. Tööturg vajab inimesi, kes oskaksid lugeda erinevat tüüpi tekste. Kuigi lugemisoskus omandatakse juba lapsepõlves, kujuneb tekstist arusaamine vastavalt sellele, kuidas uute, järjest keerulisema sisu ja ülesehitusega tekstidega kokku puututakse. Kõrgkoolis õppimise esimesel aastal on oluline tegeleda teadusteksti lugemisoskuse arendamisega, mis võimaldab iseseisvalt teaduslikke teadmisi hankida ja akadeemilise kirjutamise oskust tõhustada.
Mis on teadustekst ja kuida seda lugeda?
Kõrgkoolis tegeletakse eelkõige teadustekstidega. Teadusteksti eristab teistest teksti vormidest autori(te) arusaamu väljendavate väidete loogiline esitamine ja põhjendamine ning nende eristamine teiste autorite arusaamadest. Teadusteksti erinevateks liikideks on näiteks väitekiri, monograafia, teadusartikkel, (teadus)õpik, konverentsiettekanne, teadusaruanne.
Teadusliku teksti struktuur on universaalne ja sisust sõltumatu ning selle tundmine aitab kaasa sisu mõistmisele. Teadustekst on üles ehitatud järgmiselt:
- Milles seisneb probleem? (Sissejuhatus)
- Kuidas probleemi uuriti? (teoreetilised seisukohad ja uurimismetoodika)
- Mida probleemi uurimise käigus avastati? (tulemused)
- Millist tähendust teadustöö tulemused omavad? (arutelu ja järeldused)
- Millistele allikatele on tuginetud (kasutatud kirjanduse loetelu)
Toetudes senisele kogemusele, analüüsi, mis valmistab sulle raskust teadusteksti lugemisel. Järjesta alates kõige keerukamast.
... sõnakasutus (liiga palju võõrsõnu)
... liiga palju uusi mõisteid, mida ei ole selgitatud tekstis
... lauseehitus (liiga pikad põimlaused)
... liiga palju informatsiooni, mistõttu on raske eristada olulist
... teemakohaste seoste puudumine eelnevate teadmistega
... vähene illustreeritus (piltide, skeemide jms)
... liiga pikk, mistõttu ei jõua ühe korraga läbi lugeda
... tekst ei jää meelde
... teksti osaline mõistmine
... tähelepanu hoidmine tekstil, kuna lugemise ajal tegelen paralleelselt ka muude asjadega
... teema ei huvita
... ....
TÖÖLEHT: Teadusteksti lugemine
Kõigi tekstide puhul pole võimalik vahet teha, kas tegu on teadustekstiga või mitte. Samuti on teadustekstid oma kvaliteedilt väga erinevad ja kaugeltki kõik ei vasta eelpool nimetatud standarditele. Eriti keeruline on tekstide eristamine internetis. Seetõttu on eriti oluline kriitiline lähenemine allikatele.
Kvaliteetse allika kindlaksmääramiseks analüüsi järgmisi küsimusi:
- kust tekst pärineb ehk kes on väljaandja? Nii elektroonilise kui paberkandjal materjali puhul on oluline määratleda, kas tegemist on ühekordse väljaandega, perioodilise või seeriaväljaandega; kas väljaandja on tunnustatud; kas väljaannet leiab mõnest teadustekstide andmebaasist; internetilehekülgede puhul on oluline kindlaks teha, kas tegemist on kommertslehega või haldab seda mõni teadusorganisatsioon
- kes on teksti autor? (Kus ta töötab – on see teadusasutus? Kas tekstile on enne viidatud? Millised on autori teised tööd?)
Tuleta meelde teadusteksti sisulised põhimõtted. Nüüd kontrolli nende põhimõtete olemasolu ja kvaliteeti vastates järgmistele küsimustele:
- Tee kindlaks autori põhiargumendid.
- Tee kindlaks, kas autor annab piisava ülevaate antud teadusvaldkonnas eelnevalt uuritust (kas viiteid on piisavalt; kas viited pärinevad usaldusväärsetest allikatest).
- Analüüsi autori põhiargumente:
- kas argumendid on esitatud loogiliselt ehk kas selline argumentide kõrvutamine/järjestamine võimaldab jõuda selliste järeldusteni?
- kas argumendid on esitatud emotsioonivabalt?
- kas oskad leida tugevamaid argumente kui autori poolt esitatud?
- Hinda argumentide tõestatavust
- millised uurimismeetodid on valitud ning kas need on sobivad?
- milline on uuringu läbiviimise protseduur, kas seda on kirjeldatud piisavalt ning kas kirjelduse põhjal võib hinnata seda sobilikuks?
- kui suur on valim, mille alusel tehakse üldistusi? Kas see on sobilik antud kontekstis?
- millal on uuring läbi viidud?
- Millised on järeldused, kas need on loogilised ja tõendatud?
- Kas autor on olnud kriitiline?
- Kas tekstis on üleliigset informatsiooni?Kas autor on olnud objektiivne või on tema vaated mõjutatud (nt sõltuvad ametikohast, poliitilistest vaadetest vms)?
Loe lähemalt tehnikatest, mis tõhustavad teadusteksti lugemist:
Allajoonimine
Lugemiskiiruse suurendamine
Küsimuste esitamine
Jooniste ja skeemide kasutamine
Märkidega lugemine
Süsteemne lugemine
Tõhusa lugemisoskuse kohta loe ka "Tudengi käsiraamatu. Õppimine kõrgkoolis”
26. peatükist.
Allajoonimine
Allajoonimine või viltpliiatsiga (markeriga) ületõmbamine on üliõpilaste seas küllalt levinud. Seda kasutatakse, toomaks tekstis välja vajalikud sõnad, laused või lõigud Kuigi allajoonimine on vähetõhus, sest ei nõua õppijalt erilist vaimset aktiivsust. Sageli muutub allajoonimine rutiinseks, peaaegu automaatseks tegevuseks, kus valimatult tõmmatakse alla või varjutatakse ka ebaoluline materjal.
Kuidas kasutada allajoonimist tulemustlikult õppimise seisukohast?
- Kasuta allajoonimist allika esmakordsel lugemisel, järgmistel teksti lugemise kordadel kasuta täiendavaid tehnikaid.
- Lisa allajoonitud tekstiosadele täiendavaid selgitusi (märgid, märksõnad) teksti võtmesõnade, koostisosade või nende seoste tähistamiseks;
- Kasuta mitut eri värvi kirjutusvahendit eristades nii teksti erinevaid osasid, näiteks mõisted punasega, näited rohelisega jne.
Lugemiskiiruse suurendamine
Sagedasemad lugemist takistavad asjaolud on liiga kitsas silmade haardeulatus, pidev teksti tagasivõtt, sõnade kaasahääldamine, mis vähendavad lugemise kiirust. Lugemiskiiruse suurendamiseks proovi kolme harjutust.
Harjutus 1.
Silmade haardeulatuse suurendamiseks võib teha harjutusi Schulte tabelitega (vt näidistabel).
1 |
9 |
2 |
16 |
6 |
17 |
13 |
20 |
11 |
19 |
7 |
24 |
3 |
22 |
25 |
12 |
21 |
23 |
14 |
8 |
5 |
15 |
10 |
4 |
18 |
Selleks koostatakse mitu erinevat 20x20 suurusega tabelit, kus igas ruudus paikneb 2,5 cm kõrgusega arv 1-25ni. Arvud paiknevad tabelis läbisegi ning tabelid on erinevad. Harjutust sooritatakse nii, et tabelit hoitakse harilikul lugemise kaugusel, pilk suunatakse tabeli keskele ja püütakse järjest leida arvud 1-25ni. Harjutusel võib pilk liikuda ainult üles-alla mööda keskmist veergu. Harjutada tuleks seni, kuni kõigi tabelis paiknevate arvude leidmise aeg jääb alla 25 sekundi. Arvude asemel võib tabelisse paigutada ka tähti, mida tuleb leida vastavalt nende järjekorrale tähestikus. Tähtede kasutamise teeb keeruliseks, et eesti keelses tähestikus on 32 tähte, mida on ruudustikule halb paigutada, mistõttu tuleb osa tähti välja jätta.
Harjutus 2.
Teksti tagasivõtul haarab silm juba loetud teksti ning see vähendab teksti mõistmist. Tagasivõttude vältimist saab harjutada juba loetud teksti kinnikatmisega.
Harjutus 3.
Lugemiskiirust vähendab sõnade kaasahääldamine, sest see takistab teksti tajumist koondmõtetena. Kaasahääldamist tuleks maha suruda ka sisekõnes, sest alles siis on võimalik mõista teksti koondmõtteid. Kaasahääldamisest vabanemiseks koputa lugemise ajal rütmi, mis ei langeks kokku kõne rütmiga. Selleks tuleb pliiatsiga vastu lauda rütmi koputades kasutada tervet kätt mitte ainult rannet, kuna sellisel juhul blokeerib aju kõnekeskuse. Alustada tuleks rütmi selgeks õppimisest ja seejärel püüda alles paralleelselt rütmi koputamisega lugeda. Samal ajal tuleb kuulata rütmi õigsust, mis välistab võimaluse kuulata teksti.
Teiseks võimaluseks on lugemise ajal korrutada mõnd mõttetut lauset nagu näiteks„kuu ei ole päike”, lugeda paralleelselt numbreid või kokku tekstis sisalduvate sõnade arvu. Kaasahääldamisest aitab vabaneda ka laulmine või mõne tuntud luuletuse esitamine.
Kiirlugemisele ülemineku 10 sammu
- Omanda enne lugema asumist teose või artikli sisust kiire ülevaade.
- Kontrolli mõnes valitud kohas silmava lugemisega teose sobivust: keele ladusust, autori asjatundlikkust, õpiku didaktilist selgust...
- Mõtle läbi, millised alateemad, küsimused, probleemid tunduvad sulle õppimise seisukohalt tarvilikud.
- Loe lugedes võimaluse korral alati pliiats käes ja märgi veerule need kohad, mis
- väärivad tähelepanu ja meelespidamist
- eeldavad hiljem ülelugemist ja konspekteerimist
- tunduvad kahtlased, segased
5. Tee laenatud raamatu sisukamatest kohtadest või kokkuvõttest koopia.
6. Loe mõtteid, mitte lauseid või sõnu.
7. Tee vahet faktide ja arvamuste, tõestuste ja hinnangute vahel.
8. Lugemiskiiruse tõstmiseks avarda pilguvälja ehk silmade haardeulatust.
9. Õpi lugema ülalt alla, mitte vasakult paremale.
10. Arenda võimet mõista teksti juhtideed ainuüksi selle silmava lugemise varal.
Allikas: Kidron, A. Kuidas ärksalt õppida?. Mondo, 2008, lk 79-82
Põhjaliku ülevaate kiirlugemisest on koostanud haridusteaduste emeriitprofessor Jaan Mikk.
Pkraktilisi soovitusi lugemiskiiruse suurendamiseks pakub Christian Grüningi raamat:
Grüning, C. Kiirlugemine. Eduka õppimise ja töötamise käsiraamat. Tea, 2011
Küsimuste esitamine
Küsimuste esitamist võib kasutada nii eelnevate teadmiste aktiveerimiseks kui loetust arusaamise analüüsimiseks. Selleks on kaks võimalust:
Võimalus 1.
Leia tekst, soovitavalt teadustekst, mille peal soovid antud strateegiat katsetada. Enne lugema asumist tutvu põgusalt teemaga ning esita kolm küsimust, millest kahele esimesele vasta enne lugemist.
- Mida juba tean antud teema kohta?
- Mida tahan teada antud teema kohta?
- Mida õppisin?
Paremaks visualiseerimiseks võib küsimused ja vastused paigutada kolme kõrvutiasetsevasse tulpa:
T-T-Õ tabel |
||
Mida tean? |
Mida tahan teada? |
Mida õppisin? |
|
|
Loe teksti ja püüa leida vastused teise tulpa kirjutatud küsimustele.
Kui oled teksti läbi lugenud, meenuta millised olulisemad mõtted tekstist meenuvad ning kirjuta need kolmandasse tulpa.
Kui kõigile kolmele küsimusele on vastatud, siis analüüsi vastuseid: milliseid minu eelteadmisi tekst toetas, milliseid mitte? Millistele minu küsimustele tekst andis vastuseid, millistele ei andnud? Kas see, mis ma õppisin, kattus sellega, mida tahtsin teada?
Võimalus 2.
Loe teksti ja pärast teksti lugemist vasta järgmistele küsimustele:
- Millised on tekstis esitatud olulisemad ideed/mõtted? Leia tekstist tõendusmaterjali – laused, joonised.
- Millised tekstis esitatud ideed/mõtted jäid segaseks?
- Millest sa täpselt aru ei saanud (mõistete sisu, lause või lõigu tähendus, tekstis kirjeldatud sündmuste järgnevus vms)?
- Pöördu tagasi vastavate kohtade juurde tekstis ning vasta endale arusaamatuks jäänud küsimustele.
Jooniste ja skeemide kasutamine
Loetu mõtestamisele aitab kaasa, kui loetut skeemide või jooniste abil süstematiseerida. Nii ilmnevad lugeja jaoks selgemini teksti olulisemad ideed ning nende vahelised seosed.
Loe teksti ning määratle, millise teksti struktuuriga on tegemist. Teksti struktuurid on järgmised:
- üldistav struktuur – teksti peamist ideed toetavad mitmed allideed, mida ilmestatakse näidete vms (vt allpool skeem 1-5)
- järjestav struktuur – tekstis esitatakse üksteisele järgnevad ideed/sündmused/etapid (vt allpool skeem 6-10)
- klassifitseeriv struktuur – tekstis esitatakse peamist ideed lahterdavad tunnused. (vt allpool skeem 11)
- võrdlev struktuur – tekstis esitatakse ideid neid omavahel võrreldes (vt allpool skeem 12).
Lähtuvalt teksti struktuurist vali välja sobivaim skeem ning too teksti olulisemad ideed skeemile. Vastavalt vajadusele võid skeeme ka ümber kujundada.
Üldistava struktuuriga tekst võimaldab kasutada näiteks järgmisi skeeme:
Skeem 1.
Skeem 2. Kalasaba
Teksti lugemise järel tuleb põhiidee kirjutada selgroole, detailid või kõrvalideed luudele.
Skeem 3. Tekstikaart.
Autor:________ Pealkiri: _______________
Igasse kasti tuuakse välja olulisemad ideed vastavast teksti osast.
Skeem 4. Ideekaart
Skeemi võib kasutada nii tekstist põhiidee ning sellega seotud allideede esiletoomiseks kui põhiideega seotud mõtteseoste esitamiseks.
Skeem 5.
Võimaldab tekstist välja tuua põhimõisteid ning nendega seotud alamõisteid ja informatsiooni.
Järjestava struktuuriga tekst võimaldab kasutada näiteks järgmisi skeeme:
Skeem 6.
Skeem 7.
Skeem 8.
Skeem 9.
Skeem 10.
Klassifitseeriva struktuuriga tekst võimaldab kasutada näiteks järgmist skeemi:
Skeem 11.
Võrdleva struktuuriga tekst võimaldab kasutada näiteks järgmist skeemi:
Skeem 12.
Märkidega lugemine
See tehnika sobib, kui lugemisel saad kasutada isiklikku eksemplari allikast või koopiat. Kui tegemist on laenutatud eksemplariga, siis kasutada kleebitavaid märkmepabereid.
- Loo oma märkide süsteem, mida lugemise ajal kasutad teksti servale valgele äärele märkimisel. Oluline on arvestada, et märgid oleksid võimalikult lühikesed ning sulle omased ning neid ei tohiks olla liiga palju (soovitav kuni 5). Märgid ei ole laused, mille ülestähendamise ajal mõte kaduma võib minna. Kasutada võib järgmist süsteemi: ! – oluline mõte; ? – küsimus; - ei saa aru; x –ei nõustu.
- Loe teksti ning märgi lugemise ajal teksti servale valgele äärele või märkmepaberile sümbolid.
- Pärast teksti lugemist vaata üle märgid, millega tähistasid arusaamatuid kohti. Ehk tervikut tundes, omandavad ka väiksemad osad selgema tähenduse. Kui loetud teksti kasutada allikana kirjaliku töö koostamisel, siis aitavad kirjutatud märgid üles leida tekstist olulisemaid kohtasid.
Süsteemne lugemine (OKüLVÜ)
Süsteemse lugemise tehnika kasutamisel töötatakse loetav tekst läbi viiel tasemel, mis ei tähenda mitte teksti viiekordset läbilugemist, vaid lugemist viiel eri viisil:
- Orienteerumine. Lugemine algab ülevaate saamisega sellest, mida raamat sisaldab (tutvumine eessõna, sisukorra, annotatsiooni jms), millele järgneb raamatu põgus lehitsemine ja “diagonaalis” lugemine. Iga teksti või peatüki lõpus selgitatakse välja, mida see käsitleb (nt ajalooline ülevaade, hetkeolukorra kirjeldus, tuleviku prognoosid vms). Planeeritakse, kui kaua aega materjali lugemiseks kokku kulub.
- Küsimuste esitamine. Vaata läbi peatüki lõpus olevad küsimused. Kui neid pole, sea pealkirjad küsivasse vormi või mõtle ise küsimusi. Püüdes neile vastata, selgita välja, mida tead selle teema kohta ilma sellest lugemata. Kui peatüki või raamatu lõpus on kokkuvõte, siis loe ka see läbi. Küsimuste esitamine, neile vastamine ja kokkuvõtete lugemine valmistab ette sisu paremaks mõistmiseks.
- Lugemine. Järgneb põhjalik ja arusaamisega kogu teksti lugemine, eesmärgiga seda mõista ja/või meeles pidada. Selle juures on kasulik teha allakriipsutusi, lisada ääremärkusi.
- Vastamine. Selle etapi ülesanne on materjali uus mõtestatud läbitöötamine. Saadud uusi teadmisi seostatakse olemasolevatega. Lisaks sellele üritatakse kokku võtta ja korrata loetu sisu. Tekst tuleb mõttes või valjusti ümber jutustada või kirjutada. Vastamisele kuluva aja osakaal peab ületama põhjalikule lugemisele (punkt 3) kulutatava aja, eriti fakte sisaldavate materjalide puhul.
Ülevaate tegemine. Kogu materjal tuleb veel kahel korral tervikuna läbi vaadata. Esimest korda kohe pärast vastamist ning teine kord vahetult enne kontrolltööd või eksamit. Selline terviklik kordamine on kinnistava toimega.