Seinte ja postide raketiste planeerimine, montaaž, raketisetööde vastuvõtt

Raketise planeerimine

Raamatus on kasutatud kursuse koostaja fotosid, juhul kui foto all ei ole märgitud teisiti.

Raketise planeerimisel leitakse esmalt vastus küsimustele:

1. Millised on pinnale esitatavad kvaliteedi nõuded - vastavalt nõuetele langetatakse otsus, milline on kasutatav valuvorm. Reeglina annab puittaladest ja kattevineerist ehitatud raketis parema kvaliteedi. Inventaarse raketisega (Trio, Domino) valminud betoonipind ei ole vastav kõrgematele kvaliteedi nõuetele.
2. Kui kõrged on ühes valujärgus betoneeritavad konstruktsioonid - tulenevalt sellest on võimalik määrata raketist koos hoidvate tõmbide hulk. Inventaarse raketise puhul valitakse vastavalt kõrgusel valuvormi tüüp.
3. Kui suur on ühes osas planeeritud haardeala - tulenevalt sellest määratakse vajalik raketise kogus.

Lihtsamate seina ja ka lae kujude puhul (kuju plaanis) on võimalik kasutada raketise tootja poolt pakutavat projekteerimistarkvara. Peri vastava programmi nimetus on ELPOS. Programm pakub optimaalsete mõõtudega raketise ja loendab kokku erinevad kinnitusvahendid raketise fikseerimiseks (kaldtoed, klambrid, tõmbid, mutrid, tööplatvormide toetuskonsoolid). Keerukamate konfiguratsioonide puhul jätab programm sõlmed lahendamata.

Inventaarse Raketise planeerimisel lahendatakse esmalt seinte nurgad, erikujulised liitumised ja seejärel nurkade vahelised alad. Raketise tootjad on välja töötanud spetsiaalsed sõlmed, kuidas nende nomenklatuuris olevate elementidega erinevad sõlmed lahendada.  Raketise projekteerimisel on määravaks tõmbide avade paiknemine teineteise suhtes. Vajalik on raketise elemendis olevate tõmbi avade kohakuti paiknemine konstruktsiooni vastaspooltel. Näiteks Sõlm 1, kus T- kujulisel seinte ristumisel on nurgaelementide tõmbi avad sobitatud 90 cm laia sirge elemendi tõmbi avadega. 90 cm laia elemendi valiku määras ristuv sein, mis on 30 cm paksune.

Sõlm 1

Allikas: Peri Trio poster

Raketise arvutamisel peab arvestama kahes suunas mõjuvate koormustega:

• vertikaalsuunalised koormused
• horisontaalsuunalised koormused

Vertikaalsuunas mõjuvad koormused tekkivad üldjuhul vahelae raketistele.

Tekkivad koormused:

• raketise omakaal
• sarruse kaal
• värske betooni kaal
• töö operatsioone läbi viivad töömehed ja teenindav tehnika
• eriti suured koondatud koormused võivad tekkida sarrusterase ühte kohta ladustamisel

Horisontaalsuunas mõjuvad koormused tekkivad üldjuhul seinte ja postide valmistamisel.

Tekkivad koormused:

• tuulekoormus - suurte raketiste pindade puhul on tegemist märkimisväärsete koormustega, koormuse vastuvõtmiseks on raketistele ette nähtud kaldtoed Foto 1

Foto 1

• koormus värske betooni massi vibreerimisest
• koormus värske betoonisegu väljalaadimisest

Sõltuvalt valatavast konstruktsioonist, on tekkivad koormusolukorrad erinevad. Näiteks seina betoneerimisel avaldab raketise alaosale värske betooni mass olulisemalt suuremat survet kui ülemisele osale. Lae betoneerimisel jaguneb koormus ühtlaselt kogu laeplaadi ulatuses ja on sõltuvuses betooni kihi paksusest.

Seinaraketise arvutusel on oluline arvestada, et värske betoon annab raketisele hüdrostaatilise surve st. raketist tuleb vaadelda kui anumat, mis on täidetud vedelikuga. Vedeliku mahumassiks tuleb võtta betooni mahumass (2500 kg/m³). Toodud mahumass on varuga. Tavabetooni mahukaal on vahemikus 2300...2400 kg/m³.

Värske betooni survet(P) raketisele leitakse järgmiselt: Betooni valu kõrgus x betooni mahumass. See seos kinnitab, et betooni surve on oluliselt suurem valuvormi alaosas (Skeem 1)

Skeem 1

ehk siis raketise alaosas peab olema raketist koos hoidvaid tõmbe rohkem kui ülemises osas. Tagavara annab fakt, et betoneerimise käigus seina all osas paiknev betoon hakkab tahkuma ja ei anna enam valuvormile survet. Selline loogika ei kehti isetiheneva betooni puhul. Betooni survet raketisele käsitletakse pikemalt käesoleva kursuse betoneerimise teema juures.

Betooni surve kujunemine on peamisi loogikaid, millest lähtutakse raketise projekteerimisel. Samuti on selline lähtekoht raketise kontrollimisel oluline. Näiteks: Kui raketise ülemise osas paiknevad tõmbid tihedamini, kui alaosas, siis võib oletada, et raketise kilp on paigaldatud tagurpidi. Alumine ja ülemine raketise ots on vahetuses. Sellise loogikaga saab kontrollida puittala raketisi, mis on spetsiaalselt ettevalmistatud töös oleva objekti eripära arvestades.

Raketiste planeerimise ja projekteerimisega tegelevad reeglina rendifirma koosseisus töötavad projekteerijad. Arvestades rendifirmade poolt välja antud erinevaid brožüüre ja juhendmaterjale, on raketiste projekteerimine jõukohane ka platsinseneridele.

Raketise montaaž

Üldist

Komplekteeritud raketis on valmis montaažiks. Montaaži all mõistetakse raketise töid, mis tehakse kuni konstruktsiooni betoneerimiseni.

Tööde teostamisel tuleb järgida ohutusnõudeid, mis on käsitletud kursuse eelmise teema all.

Sõltuvalt vajadusest ja ruumi võimalusest monteeritakse elemendid, üksikdetailidest või kogu konstruktsiooni vajadusi katvast suurelemendist Foto 1.

Foto 1

Levinud on suurkilpraketiste komplekteerimine ettevalmistusalal, sest elemendi lõplikus asukohas on raketise kilpide omavahel ühendamine aeganõudvam. Lisaks on oht, et komplekteerimisel lõplikus asukohas võivad raketised jääda omavahelise hammastusega. Selle tulemuseks on ettenähtust suurem hammastus valmis betooni pinnal.

Tihti on lõplikus asukohas üksikdetailidest komplekteerimine ka ohtlikum. Ohtu võib põhjustada töö kõrgustes, suur tuul.

Suurelemendi monteerimine tööalal hoiab reeglina kokku tööjõukulu ning kraana ressurssi. Kokkuhoid on tuntav, kui kogu ettevalmistusala on korraldatud oskuslikult. Kõik tööliigutused on planeeritud väikesele maa-alale, kus tööd on võimalik kiiresti läbi viia, muuhulgas on tööala varustatud vajalike seadmete ja töövahenditega.

Montaaži brigaadi koosseis

Raketise töödel on brigaadi optimaalne koosseis viis töömeest. Kaks meest on ettevalmistusalal, kus koostatakse üksikutest elementidest suuremaid paneele. Seejärel toimub raketise elementide puhastus ja õlitus. Järgneb raketise kilbi troppimine, siit edasi võtavad brigaadi kolm paigaldusalal olevat töömeest elemendi vastu ja paigaldavad vajalikud klambrid, tõmbid.

Nimetatud tööjaotus brigaadis tagab maksimaalse tempo. Sellel ajal kui ülemine brigaad tegeleb elemendi paigaldusega valmistab alumine brigaad ette järgmist elementi.

Järgnev tööoperatsioon raketise montaažil on betoneerimise tööplatvormi paigaldus Foto 2.
Foto 2
Inventaarsete raketise süsteemide komplekti kuuluvad spetsiaalsed "konsoolid" Joonis 1 tööplatvormide ja tööplatvormi piirete fikseerimiseks.
Joonis 1
Allikas: Peri Trio poster

Viie meheline brigaad on optimaalne tavaolukorras, kus valmistatakse kuni nelja meetri kõrgusi seinu.

Postide montaažil on raketise brigaadis kaks meest Foto 2.

Foto 2

Postide montaažil inventaarse raketisega on vajalik valuvormide hulk eelnevalt komplekteeritud. Montaaži brigaad puhastab, õlitab ja paigaldab raketise. Erinevalt seinte raketistest ei vaja posti raketis ladustamiseks suurt ruumi. Reeglina on võimalik vorme ladustada paigalduskoha vahetus läheduses.

Sõltumata monteeritavast raketise tüübist ja konstruktsioonist on viimaseks tööoperatsiooniks raketiste tihendamine. Tihendamise vajadus on tingitud ebatasasest aluspinnast või deformeerunud valuvormidest. Tihendamise materjaliks kasutatakse montaaživahtu ja silikooni.

Raketisetööde vastuvõtt

Reeglina toimub raketisetööde vastuvõtt koos sarruse tööde vastuvõtmisega. Kaetud tööde aktile kantakse mõlemad tööd.

Raketise tööde tegemisel jälgitakse ja juhindutakse eelnevalt kokku lepitud kvaliteedi nõuetest. Mõistlik on kvaliteedile pöörata tähelepanu kogu töö protsessi vältel. Kui kvaliteedile pöörata tähelepanu vahetult enne tööde üleandmist või üleandmise käigus, siis ei pruugi kvaliteedi tagamine õnnestuda. Halvimal juhul tuleb juba tehtud töö ümber teha.

Mida kontrollida tööde vastuvõtmisel:

1. Kas rajatud konstruktsioon vastab projekteeritule mõõtude poolest (pikkus, paksus, kõrgus)?
2. Kui esinevad hälbed mõõtudes, kas need on vastavuses etteantud tolerantsidega.
3. Kas raketised on ehitatud vastavalt raketise projektile või juhendamaterjalile. Muu hulgas peab pöörama tähelepanu kinnitustõmbide ja -klambrite arvule. Kas nõutud arv on paigaldatud.
   
4. Kas raketise ja sarruse vahel on piisav kaitsekiht?
   
5. Kas raketise kilbid on paigaldatud omavahel ilma hammastuseta?
6. Kas raketis on tihendatud piisavalt? Kui raketis ei ole piisavalt tihendatud võib see põhjustada betoonipasta välja imbumist, mis omakorda rikub betooni struktuuri ja rajatava konstruktsiooni välimust.
7. Raketises ei tohi olla kõrvalisi esemeid - sarruse sidumistraadi jäägid, saepuru, puulehed, lumi, jää jms.