Sarrusetööd 2

Sarruse tööjoonised

Kursuse teema koostamisel on kasutatud kirjastus Ehitame raamatut "Sarrusetööd" Tallinn 2008. Kasutatud fotode, jooniste ja skeemide autoriks on kursuse koostaja, kui ei ole märgitud teisiti.

Reeglina on projekteerija poolt antud joonised üldised ja selle põhjal ei ole võimalik töömehel sarrust paigaldada. Sarruse töid juhtiv töödejuhataja vormistab joonised vastavalt ettevõtte sisesele tööjoonise vormile. Selle töö tulemusena valmib konkreetne tööjoonis (Skeem 1) töömeestele ja lisaks moodustatakse töö tulemusena spetsifikatsioon (Skeem 2), mille alusel valmistatakse ette sarrus kas ehitusplatsil või tehases. Tööjoonisele ei kanta kõiki sarrusvardaid. Kui tarindis on ühe pikkuse, läbimõõdu ja kujuga vardaid mitu, siis on kasutusel mõõtketiga raua paiknemise tähistamine.(Vt. Skeem 1 Pos.3, positsiooni number on skeemil ümbritsetud ringiga). Jooniste puhul välditakse liigse info paigutamist joonistele. Võimalikult vähe detaile lihtsustavad joonise lugemist.

Skeem 1
Skeem 2

Sarruse spetsifikatsioonide koostamist on pikemalt käsitletud järgmises peatükis.
Efektiivse töökorralduse seisukohalt on oluline sarrus eelnevalt ette valmistada. Lisaks tööjooniste vormistamisele on vajalik tellida toore sarruse lõikamiseks, painutamiseks. Sarrustamise töö käigus sarruse ettevalmistamisega (tellimine, tarne, lõikamine, painutamine) tegelemine on majanduslikult vähe efektiivne. See põhjustab töö protsessis seisakuid ja töörütmi häirimist.

Eestis ei ole ühtselt kokku lepitud sarruse tööjooniste valmistamise põhimõtteid. Seetõttu on levinud erinevad vormingud sarruse tööjooniste vormistamiseks.

Sarruse tööjoonisel näidatakse:

• betoontarindi mõõtmed, avad, süvendid, jms.
• varda läbimõõt
• varda pikkus
• varraste paiknemine
• varraste painutuse kujumõõdud
• betoon kaitsekihi paksus
• paigaldusjärjekord ( tarindi lõige, kus on näha sarruse paiknemine )

Järgnevalt on toodud sarruse tingmärgid joonistel (Skeem 3 ja Skeem 4)

Skeem 3; Allikas: Sarrusetööd

Skeemil toodud vardad lõppevad teraviku kujulise tagasipöördega. See on tinglik tähistus sarruse jooniste lugemise lihtsustamiseks, mis näitab, kus sarrusvarras lõppeb. Vaata ka Skeemi 1, kus on sirged vardad kantud joonistele.


Skeem 4; Allikas: Sarrusetööd

Sarruse spetsifikatsioonid

Sarruse tellimiseks koostab töödejuhataja sarruse tellimise spetsifikatsiooni. Spetsifikatsioonis on ära toodud:

• positsiooni number
• sarruse läbimõõt
• sarruse mark
• sarruse lõikepikkus
• sarruse kujutähis
• sarruse kogus
• painutusraadiuse miinimumnõue
• kogu sarruse partii kaal

Spetsifiktsiooni koondis on eraldi ära toodud sarruse kogused läbimõõtude ja terase markide järgi, vaata Skeem 1.

Skeem 1

Sarruse spetsifikatsioonis on erinevad positsioonid toodu ära nii pikkusühikutes kui massi ühikutes. Detaile lõigatakse ja painutatakse pikkusühikute järgi, transpordi vahendi vajaduse kalkuleerimisel arvestatakse nii pikkusühikutega kui massi ühikutega. Autode puhul on oluline arvestada maksimaalset lubatud koorma kaalu ja materjali pikkust. Poolhaagise puhul on kaalu piirang tavaliselt 22,5 tonni, pikkuse piirang 12 meetrit. Erinevatel väiksematel masinatel on kandvõimed ja pikkuse võimalused varieeruvad.

Koosatatud spetsifikatsioonid on aluseks ka hilisema materjali kuluarvestuse pidamiseks objekti eelarve jälgimisel ja statistiliste andmete kogumisel.

Spetsifiktsioonides toodud andmed kajastavad muuhulgas lisamaterjali, mida üldjuhul projekteerija poolt väljastatud spetsifiktsioonid ei kajasta. Lisamaterjaliks on:

• abirauad (vt eelmise nädala teemast seina töövõtted)
• sarruse võrkude vahefiksaatorid
• ülekatted

Spetsifikatsioonide valmimisel on võimalik teha kokkuvõtteid lõikejääkide kohta. Spetsifikatsiooni koostamisel arvestatakse toorikvarda pikkusega. Sarrusvarras läbimõõduga 8 millimeetrit on tooriku pikkusega 6 meetrit, alates sarruse läbimõõdust 10 millimeetrit on tooriku pikkus 12 meetrit. Vaatamata positsioonide kombineerimisele, tekkivad lõikejäägid, mida on võimalik kasutada näiteks sarruse võrkude distants U sarruse valmistamiseks.

Sarruse kujude tähistusel on aluseks Betooni Ühingu poolt väljatöötatud sarruse kujutähised. Tähised on toodud skeemil 2

Skeem 2 Allikas: Betooni Ühing

Sarruse painutamine

Sarruse painutamine toimub käsitsi või spetsiaalse automaatpingi abil. Käsipainutiga painutatakse sarruseid kuni läbimõõduga 20 millimeetrit, kuid see on maksimaalne võimalik mõõt spetsiaalse jõuõlaga käsipainutil. Maksimaalne läbimõõt pikaajaliseks tööks on käsitsi painutades kuni 12 millimeetrit. Sellise läbimõõdu juures jõuab töömees painutada kogu vahetuse vältel, ilma eri- ja pikendatud puhkepausideta.

Automaatse painutuspingiga läbimõõdule piiranguid ei ole.

Sarruse spetsifikatsiooni ettevalmistamisel on vaja arvestada sarruse painutamisel tekkiva sarruse sirgenemisega. Kui põhivarda painutusraadius on suur, tõmbub varras paindekohas sirgemaks ja vajatav lõikepikkus on väiksem kui välispinna sirgete osade pikkuste summa. Seetõttu tuleb iga painutuse juures maha arvutada tekkiv parandustegur, mis jääb vahemikku 21-130 millimeetrit. Parandustegurid (ühe 90 kraadise painutuse kohta) on toodud Skeemil 1


Skeem 1; Allikas: Sarrusetööd

Skeemil 1 on toodud parandustegurid, mis on sõltuvuses painutusvõlli läbimõõdust ja kasutatavast betooni margist. Mida tugevam on betoon, seda väiksem tohib olla sarruse painutusraadius. Mida suurem on painutusraadius, seda suurem on painutustegur.

Suurema sarruse klassi sarruste puhul on lubatud kasutada väiksemaid painutusvõlle, sellistel juhtudel tuleb arvestada, et sarrus venib ja sirgeneb üheaegselt ning üks 90 kraadine painutus vähendab sarruse pikkust 2 korda painutatava sarruse läbimõõt.

Selleks, et tagada painutustöödele tolerantsid, on kasutusel mõiste "vaba mõõde". Näiteks tala sarrusrangide puhul on oluline rangi laius ja pikkus, rangi ankurdusvarraste puhul on oluline, et ankru osal oleks minimaalne mõõt, millest see lühem ei tohi olla, pikem võib see olla, see osa ongi kasutusel painutustolerantsi tagamiseks. Skeemil 2 on toodu talarangi painutamise näide, kus on näha, kuidas ankurdusosa painutatakse viimases järjekorras.


Skeem 2; Allikas: Sarrusetööd

Mõõdud, mis peavad olema täpsed, tähistatakse kujutähistel *ga. Vaata Skeemi 3. Teatud osad jäetakse "vabaks mõõteks", kus on oluline minimaalne pikkus, pikem võib mõõde olla.

Skeem 3

Sarruse painutamisel peab esmasel painutamisel rajama märgid painutuspikkuste määramiseks. Erinevatel läbimõõtudel on märgid erinevad. Lähtutakse pikkuste määramisel parandusteguriteks, aga iga seadme eripära arvestades tehakse enne suurte partiide painutamist kontrolltöö, kus selgub, millistest märkidest lähtutakse painutuspikkuste määramisel. Vaata lisaks Skeemi 4, kus märgitakse painutusmõõt ja näidatakse töövõtet.


Skeem 4; Allikas: Sarrusetööd

Töövuugid

Töövuuk on etteplaneeritud tarindi katkestuskoht, kus on võimalik tööd jätkata, ilma tarindit nõrgestamata. Töövuugid tähistatakse joonisel üldjuhul Skeemil 0 toodud tingmärgiga (paralleeljooned).

Skeem 0


Töövuuke moodustatakse kahel põhimõttel:

• lähtuvalt konstruktsioonidest (plaadi ja seina ühenduskohas, plaadi ja posti ühenduskohas, seina ja plaadi ühenduskohas Foto 1)
• lähtuvalt mõistlikust töömahust (vuuk ühes tarindi osas, näiteks seina keskel Foto 2)

Betooni tööde puhul katkestatakse betoon, sarrus jätkub läbi vuugi ülekatte pikkuse võrra. Vaata Foto 1.

Foto 1

Foto 2

Töövuugi asukoha võib määrata deformatsiooni vuugi asukoht. Fotol 3 on näide deformatsiooni vuugi kohale moodustatud töövuugist seinas. Deformatsiooni vuuk asub välisseinas, seetõttu on vuuk kaetud spetsiaalse kummilindiga.

Foto 3

Töövuukidele esitatakse välisseintes veepidavuse nõuded, seetõttu on kasutusel tarindites erinevad vett pidavad vuugilindid (Fotol 1, must lint seina peal). Samal põhimõttel tagatakse veetihedus vertikaalsete töövuukide puhul seintes.

Ühe võimalusena saab töövuuke ristuvate seinte ja ka lagedega moodustada jätkuraua karbi abil. Fotol 4 on näha, kuidas seinale on paigaldatud karp, millesse on paigutatud jätkusarrused. Betooni lahtirakestamisel avatakse karp ja jätkurauad sirgestatakse. Ühtlasi moodustab karp seina sisse tapi, mis on töövuugi uue ja vana osa liitmisel oluline ühendusdetail.

Foto 4

Töövuukide asukohad on ette antud projektis, kuid üldjuhul moodustatakse töövuugid ehitaja initsiatiivil ja kooskõlas projekteerijaga. Töövuugi planeerimisel lakke, tuleb ette näha täiendav sarrus vuugi tugevdamiseks. Lisaks tuleb vuugi planeerimisel jälgida konstruktsiooni töötamisskeemi. Vuuk planeeritakse piirkonda, kus paindemoment on nulli lähedane. See tähendab, et lihttala peal on töövuugi asukohta toe peal (keskel), jätkuva tala puhul on soovituslik piirkond 1/4...1/3 sildest.

Sarruse tööde vastu võtmine

• ettenähtud kaitsekihid peavad olema tagatud
• sarrus on paigutatud projektis ettenähtud kogustes ja sammuga
  
• sarrusel ei tohi olla pori, õli, liigset roostet (kobrutav ja lahtine) ning muid naket kahjustavaid aineid
• sarrusel ei tohi olla lund ja jääd, betoneerimise käigus lumi ja jää sulab, aga jätab sarruse ümber "veekoti", mis kahjustab betooni naket sarrusega
  
• ehitaja peab tõendama, et kasutatud sarruse mark vastab projektis nõutule
• moodustatud sarruse jätkud on piisavad, et tagada jätkuvas tarindis piisav ülekate
• tarindist väljuvad jätkud peavad olema kohtkindlad, välistada tuleb võimalik jätkude nihkumine betoneerimise käigus
• töö käigus tehtud ülekatted peavad olema nõuetele vastavad
  

Ohutushoid sarrusetöödel

• töömehed peavad olema läbinud ohutusinstruktaaži
• tõstetöid teostavatel töömeestel peab olema troppija tunnistus
• mehhaanilistel painutuspinkidel ja giljotiinidel töötavad inimesed peavad olema vastavalt instrueeritud
  
• töökoht peab olema piisava valgustusega
• kasutatud tellingud ja töölavad peavad olema vastavad (mittelibisev platvorm, lukustatavad rattad, piirdestatud tööpind)
• sarrustamisel peab kasutama kindaid, et vältida sidumistraadi kätte torkamist. Traadid on kaetud õliga, mis võib põhjustada veremürgitust.
  
• töö lühikeste pükste ja palja ülakehaga ei ole lubatud. Et vältida sidumistraadist ja sarruse lõike kohast põhjustatud lõikeohtu.
• ketaslõikuriga töödes peab kandma kaitseprille või kaitsemaski
• lõigates ketaslõikuriga peab arvestama teiste töölistega, vältida sädemete sattumist teistele töölistele
• elementaarne heakord on oluline, et vältida komistamist ja kukkumist
  
• õlitatud rõhtraketis (laeraketis) on väga libe, eriti talvel, kui see on kaetud lumega, mis teeb selle veel libedamaks
• käiguteed peavad olema lume ja jäävabad
• töötades kõrgustes, peab töö ala olema ümbritsetud piiretega
  

• tõstetakse sarrust terastroppidega
• koorma troppimisel arvestatakse koorma raskuskeskme ja üldise jäikusega
• tõstmiseks kasutatakse piisava kandevõimega troppe, mis on kontrollitud
• sidumistraadist tõstehaasadega tõstmine on keelatud
• elemendiks kokku pandud sarruskarkassi tõstekohad peavad olema täiendavalt tugevdatud, kas punktkeevisega või täiendava seotisega
• tõstmisel üle teiste töömeeste, tuleb sellest teavitada ja võimalusel tõste ajal lasti all mitte viibida