Montaaž

Sissejuhatus

Montaažitööd on paljude ehitustööde lahutamatu osa. Levinud ja tuntud montaažitööd on monteeritavate betoonelementide paigaldus. Montaaži tööna võib tuua näiteks ka aknapakettide monteerimine fassaadi süsteemi. 

Montaažitöö on mitmete alamtööde koondnimetus. Montaažitööde koosseisu kuuluvad:

• transporditööd
• ettevalmistustööd
• montaažiprotsess

Transpordi protsessi hulka kuuluvad konstruktsioonide vedu ja vaheladustamine. Transpordi korraldamisel peab pöörama tähelepanu teede võrgule. Ehituse teede planeerimisel peab arvestama masinate minimaalsete pöörderaadiustega ning manööverduseks vajaliku tee laiusega. T- kujulise ristmiku rajamisel arvestatakse poolhaagisega veoki manööverdusvõimega. Poolhaagisega veok on etaloniks, sest masinal on kõige suurem pöörderaadius kõikidest tava ehitustranspordi vahenditest. Oluline komponent arvestuse juures on masina kiirus, arvestatakse, et masin liigub kiirusega 15 km/h.
Tee pöörderaadiused valitakse, arvestades veokite manööverdusvõimet, kuid mitte alla 12 m. Teekõveruse (kurvi) piires tuleb sõidutee laiust suurendada 5 meetrini.
Tulenevalt poolhaagisega veoki näitajatest on T- kujulise ristmiku minimaalsed möödud toodud Joonisel 1

Joonis 1

Eriveokite puhul tuleb jälgida tehnilisi kirjeldusi, kus on antud veokite pöörderaadiused, veokite kaalud, jms,  Tulenevalt nõuetest rajatakse vastav ühendustee.


Ettevalmistustööd:

• konstruktsioonide eelmontaaž: nende suurendamine ja tugevdamine tõsteks
• konstruktsioonide kinnitamine (taglastamine) traaversile
• töölavade ja seadmetega varustamine rihtimiseks ja ajutiseks kinnitamiseks

Komplekteeritud ja ja traaversiga tõstetava konstruktsiooni näide on toodud Fotol 0


Foto 0

Ettevalmistusprotsessi kohta on toodud näiteks tööplatvormi komplekteerimine, kus on näha konstruktsiooni ettevalmistamine, näide on toodud Fotol 1


Foto 1

Montaažiprotsess:

• konstruktsiooni haaramine
• konstruktsiooni tõstmine, näide on toodud Fotol 2
• paigaldamine tugedele või vuukidesse
• rihtimine
• ajutine ja lõplik kinnitamine

Foto 2

Montaažitööde läbiviija võtab esmalt vastu saadetise. Vastuvõtmise protsessi käigus kontrollitakse järgmisi andmeid:

• konstruktsioonide mõõde , vastavus kehtivatele valmistamise tolerantsidele
• konstruktsioonide üldine seisukord (kas pinnaviimistlustes esineb puudusi, kas esineb mehhaanilisi kahjustusi)
• elementide arvu vastavust tellitule

Avastatud defektid tuleb koheselt fikseerida (foto või tootja kohale kutsumine). Igal juhul on vajalik tootja teavitamine. Ühe võimalusena võis kahjustus tekkida transpordi käigus. Koorma maha laadimisega võtab vastutuse enesele koorma maha laadija/vastu võtja.

Vastutusrikaste konstruktsioonide puhul kontrollitakse igat elementi eraldi. Suure partii puhul tehakse valikulist kontrolli.

Näiteks õõnespaneelide vastu võtmisel peab muu hulgas kontrollima eelpinge trosside "sisse libisemist", vaata Foto 3


Foto 3


Konstruktsioonide montaažil peab jälgima elementide õiget montaaži järjekorda. Töö teostamisel on eesmärgiks:

• monteeritud ehitusosade koospüsivust
• elementide liitekohtade püsivus kõigis ehitusstaadiumides
• ehitusosade staatiline püsivus
• konstruktsioonide paigalduse loogiline järjekord (et mitte segada järgnevate konstruktsioonide ja elementide paigaldust)
• tagada üldehitustööde ja eritööde teostamise ohutus

Oluline on jälgida, et kõrgemal asuva korruse konstruktsioone võib monteerida alles siis, kui alumiste korruste konstruktsioonielemendid on lõplikult kinnitatud projektikohaste kinnitustega ja kandekonstruktsioonides kasutatud monoliitimissegu peab olema saavutanud projektis ette nähtust 70%.

Tõstemehhanismid

Levinuim nimetus tõstemehhanismina on üldnimetusega kraana.
Kraana nimetus tuleb saksa keelest - Kran - tsükkeltalitusega masin lasti tõstmiseks ja teisaldamiseks lastihaardeseadisega.

Kraana jõudlus sõltub tõstekõrgusest ja teisalduskaugusest. Masina põhiosad on kandekonstruktsioon ning tõste-, sõidu- ja pöördemehhanismid.

Liikumisviisi järgi eristatakse püsi- (paikseid), roni- (ehitise kõrgenedes tõusvaid), teisaldatavaid ja liikurkraanasid.


Noolkraana tüüpi kraanadel - nool-, torn-, portaal-,konsool- jmt. kraanal - on lastihaardeseadis riputataud kraananoole (poomi) või seda mööda liikuva lastivankri külge. Haardeulatuse suurenedes tõstevõime enamasti väheneb.

• Noolkraana nool on kinnitatud harilikult veermiku raamile või sellel asuvale pöördplatvormile. Lasti ja noole kallutusmomendi vähendamiseks võidakse kasutada vasturaskust. Liikurnoolkraanade hulka kuuluvad rööbas-, raudtee-, sammuv-, auto, ratas-, roomik- ja ujuvkraanad. 
  
• Tornkraana nool on kinnitatud sõrestik- või toruja torni osa külge. Tornkraana võib olla rööbastel liikuv, roniv (ronikraana) või ehitise külge kinnitatav ja kõrgusse pikendatav; tõstevõime 0,5...75t, laevaehituses kuni 450 t, haardeulatus 0...60 meetrit.
• Portaalkraana pöördosa asub (harilikult rööbasteel) liikuval portaalil. Kasutusel sadamais; tõstevõime kuni 300t. Järgnevalt lingilt leiate näite portaalkraanast:näide portaalkraanast

• Mastkraana kandekonstruktsioon on mast, mida hoiavad püsti vandid (vantkraana) või toed (jäikjalgkraana). Nool võib olla kinnitataud masti üla-, kesk- või alaossa. Viimasel juhul nimetatakse seda mastnoolkraanaks ehk derrikuks.
• Konsoolkraanal on lastihaardeseadis riputatud samba või pöördosa küljes olevale konsoolile või selle liikuvale vankrile. Eristatakse sammas- ja seinakonsoolkraanat. Liikurkonsoolkraana liigub maapinna kohal paiknevaile rööpale toetudes.
• Autole kinnitatud hüdrauliline tõstuk - viimastel aastatel populaarsust kogunud tõstemehhanism ehitusplatsidel.

Tõstevahendid

Peatüki koostamisel on kasutatud materjale veebilehelt www.certex.ee
Ehituskonstruktsioonide tõstevahendite ehk troppimisvahendite ehk taglastusvahendite hulka kuuluvad:
??

• terastrossid
• köied
• linttropid, näide linttroppide kohta asub järgneval lingil: linttropid
• trosstropid, näide trosstroppide kohta asub järgneval lingil: terastropid
• tõsteplokid - kasutatakse tõstemasinate polüspastides vajaliku tõstejõu vähendamiseks. Mida rohkem on süsteemis plokirattaid, seda suurem on süsteemi tõstejõud. Lisaks võimaldavad plokirattad muuta tõstejõu suunda lastide tõstmisel.Ploki näide on toodud järgmisel viitel: plokid
• polüspastid - liitplokid, mis koosnevad liikuvatest ja liikumatutest plokkidest, süsteemi abil vähendatakse vajalikku tõstejõudu.

• vintsid - käsi- ja mootorvintse kasutatakse monteeritavate elementide laadimiseks, teisaldamiseks ja tõstmiseks, vantide pingutamiseks ning kraanade ja tõstukite koostisosadena. Näide vintsi kohta on toodud järgneval lingil: vintsid
• tõstetraaverssid - erikujuliste konstruktsioonide tõsteks. Traaverssi külge on kinnitatud ripptrossid või ketid. Peamiselt kasutatakse traaversit pikkade ja suurte elementide tõstmisel. Traaversi abil on võimalik vähendada kraanakonksu madalamat asendit. Tõstetraaverssit võib nimetada erinevalt, näiteks tõstepoom. Näide tõstetraaversi kohta asub siin.
• haaratsid - erinevate materjalide tõstmise vahendid. Haaratsi abil on võimalik tõsta palke, teraslehti, tükkmaterjali. Näide  haaratsite kohta asub siin.
• vaakumtõstevahendid - levinud aknaklaaside tõstevahend. Vaakumtõstevahendid on kasutusel ka tööstuses, kus tõtetakse sileda pinnaga materjale
• magnettõstevahendid - kasutatakse peamiselt metallitööstuses, materjalide puhul, mida on võimalik magnetida tõsta.
• tõstekahvel kaubaaluste tõstmiseks. Näide tõstevahendi kohta on järgneval lingil: tõstekahvel

Tõstevahenditel peab olema markeering, kus on märgitud tõstevahendile lubatud koormus. Tõstevahendi markeeringu puudumisel ei ole kasutamine lubatud.

Tõstevahendite kulumise hindamine

Trosstropid:

• 10% trossitraatidest võib olla katki ühe trossi keeru puhul
• trossi Ø vähenemine kuni 7% on lubatud
• üksiku traadi vähenemine on lubatud kuni 40%
• tõstmine on keelatud kui üks keerd on täielikult purunenud

Terastrossi vigastused võivad olla järgmised (CERTEX Eesti materjalide põhjal):

• koormatud trossi kahjustumine hõõrdumisest vastu teravat lasti serva
• kitsas kahjustunud ala pikki trossi, milles on traadid katkenud. Põhjuseks võivad olla trossi liiga lai tee või liiga väikese läbimõõduga tugirullid plokirattal
• tross on liigpinge tõttu kulunud ja orgaaniline südamik on välja surutud
• tross on liigsest kokkupuutest kemikaale sisaldava veega tugevasti korrodeerunud.
• paikne kulumine vastu teraskonstruktsiooni
• traatide katkemine pikki trossi kahe kitsa alana. Põhjuseks on liiga kitsa trossiteedega plokiratas.
• sisemine, pinnalt mittemärgatav roostetamine. Traadipuntide vahed on kadunud.
• traatide tüüpiline paindeväsimusest tingitud katkemine.
• terassüdamiku murdumine suurte pingete tagajärjel. Täheldada saab ka välispuntide katkemise algstaadiumi
• suure löökkoormuse tõttu väljapungitav terassüdamik
• traatide katkemine puntide omavahelisel või puntide ja südamiku puutepinnal. Põhjuseks võib pidada väikese südamiku mitteküllaldast tuge puntidele. Seda ei tohiks segi ajada välistraatide katkemisega
• pundisüdamiku välja pungitamine suurte löökkoormuste tõttu tekkinud ebaühtlasest väändepingest
• keerdumatu terastrossi välispundid on ebaühtlase väändumise tõttu moodustanud "võrgu": tüüpiline kahjustus kraanatrossi keerdumatul kinnitamisel
• hõõrdumisest suure koormuse all ning korrosioonist põhjustatud suur kulumine ja sisemine roostetamine.

Linttropid

• linttropil peab olema töökoormust lubav infosilt
• kui tropil on sõlm, tuleb see kõrvaldada
• kui tropi liiteõmblus on katkenud üle 10% pikkusest, siis tuleb tropp eemaldada
• kui tropi lindiniitidest on katki üle 10%, siis tuleb tropp kõrvaldada
• kui topi koeniidid on katki üle 5 cm pikkuselt, siis tuleb tropp kõrvaldada
• kui tropi lõike- või hõõrdumisviga ületab 10% laiusest, siis tuleb tropp kõrvaldada
• kui tropil on suured hõõrdunud pinnad, tuleb tropp kõrvaldada
• üldine tropi kulumine ja määrdumine on põhjuseks tropi kõrvaldamiseks
• kui tropp on vigastatud kemikaalidega kokkupuutel, tuleb tropp kõrvaldada kasutusest

Kett-tropid

• keti lülidel ei tohi olla pragusid
• keti lülid ei tohi olla veninud
• keti lülid prakeeritakse välja, kui lüli läbimõõt on vähenenud 10% (kulumise oht on suurem keti lülide puutepunktis)

Tõsteparameetrite määramine

Peatüki koostamisel on kasutatud käsiraamatut ¨Ehitusplatsi korralduse kavandamine¨, O.Müürsepp, J.Sutt, 2004
Tõstemasina tõsteparameetrite määramisel leitakse vastus kolmele peamisele küsimusele:

• kui kaugele on vaja tõsta
• kui kõrgele on vaja tõsta
• kui raske on tõstetav last

Skeemil 1 on toodud erinevad parameetrid, mida jälgida liikurkraana vähima nooleulatuse ja tõstekõrguse määramisel.

Vähima tõstemasina noole tõstekõrguse määramine avaldub järgmiselt:

H_min= h + a +c + b + p

Skeem 1

Tõsteparameetrite määramisel peab graafiliselt määrama lasti ohutuskaugused masina noolest
Skeemil 1 iseloomustavad ohutut tõstekaugust tähised e₁ ja e₂. Kraana planeerimisel võetakse ohutusvaheks 1,5 meetrit.
Tõstemasinate tõstegraafikutes antakse masinate tõstevõimsused kraan teljest (Skeemil 1 z-z), kuni tõstetava lasti teljeni (Skeemil 1 y-y). Skeemil 1 on tähistatud vahemaa tähisega L. Kraana noole kõrgus h₀ maapinnast on erinev sõltuvalt kraana margist. Levinud mõõt on ~ 3 meetrit.

Ülaltoodud põhimõtte järgi määratakse minimaalsed vajalikud kraana parameetrid.

Täpse tulemuseni kraana valikul jõutakse digitaalsel tõsteparameetrit kontrollil. Selleks võetakse aluseks tööjoonis, kus on tõstesituatsiooni iseloomustav lõige, seejärel võetakse tõsteparameetrid kraana kataloogist, kus on näidatud tõstevõime konkreetsel kaugusel ja kõrgusel. Erineva võimsusega rataskraana tõsteparameetrid leiate siit. (valige sobiva masina pdf formaadis prospekt)