Montaaž 2

Montaaži meetodi valik

Montaažitöö meetodid jagunevad järgmiselt:

• diferentseeritud meetod
• kompleksmeetod
• kombineeritud meetod
  

Sõltuvalt ruumi võimalustest ja tõstemasinate võimsusest paigaldatakse elemente diferentseeritud, kompleksel- või kombineeritud meetodil.

Diferentseeritud meetodil paigaldatakse kõik ühetüüpsed elemendid kogu hoone või haardeala ulatuses. Näiteks esimese etapina paigaldatakse kõik vundamendid. Teises etapis postid, jne. Meetodi puuuduseks on manööverdusvõimalused ehitusplatsil. Tihti on ehitusplatsil töötsoonis vähe ruumi ja diferentseeritud meetodi ei ole võimalik kasutada. Meetodi kasutamisel kasvab oluliselt töömeeste tootlikkus, ühe tööoperatsioonil.

Kompleksmeetodi paigaldatakse terve sektsioon, vundamendid, postid riivid, talad ja paneelid. Eesmärk on koostada staatiliselt jäik süsteem. Meetod on kasutusel olukorras, kus kraana tõstevõime ei võimalda elemente diferentseeritud meetodil paigaldada.

Kombineeritud montaaž sisaldab nii diferentseeritud kui kompleksmontaaži elemente. Meetod on enimkasutatud montaaži meetod.

Montaažitöö riistad ja vahendid

Montaaži tööriistad on analoogsed betoonitöödel kasutatavate riistadega.

Elementide ladustamine

Ladustamisel tuleks pöörata tähelepanu järgmistele teguritele:

• elemendid tuleb ladustada vastavalt nende paigaldusjärjekorraga (et vältida ümberladustamis)
  
• elementide asend laos peaks olema lähedane asendile pärast nende paigaldamist (välja arvatud postid)
  
• virna alune maapind peab olema ühtlase kandevõimega ja tasane (õõnespaneelide juures on koormuste ebaühtlase jaotumise tagajärg paneeli purunemine)
• elemente ei tohi ladustada vahetult üksteise peale, kasutama peab vahetugesi
• virnastatud elementide haaramine ja kinnitamine tõstevahendi külge peab olema vabalt teostatav (virn ei tohi olla liiga kõrge ja kaetud muude materjalidega)
• sõltuvalt ladustatava elemendi tüübist ei tohi virna kõrgus olla kõrgem kui 2,5 meetrit (peale virna valmimist tuleb kontrollida selle stabiilsust)
• virnade pikisuunalised vahemaad peavad olema vähemalt 0,7 meetrit laiad, et tagada ruum virnade vahel liikumiseks
• raskemad elemendid on soovitatav paigutada tõstemehhanismile lähemale
  

Montaaž ratastelt

Montaaž ratastelt on kasutusel kahel peamisel põhjusel:

• vältimaks kulusid ladude rajamisele
• vältimaks kulusid elementide ümberladustamisele (maha-,peale- ja ümber laadimine)

Montaažil ratastelt tuuakse elemendid ehitusplastile tunnigraafiku alusel. Töö korraldamiseks on vajalik tööde korraldamise kavand, mille tulemusena koostatakse:

• töö plaanid haardealade kaupa (korrused, elemendi tüübid)
• ehitusplatsi töökorraldusplaan, (transpordi liikumine, seisukohad, tõstemehhanismide asukohad, kriitiliste tõstepositsioonide lahendused)
• elementide tarne graafik

Elementide tarnegraafikus on ära toodud:

• koormate saabumise intervall,
• elementide arv ühes koormas
• elementide järjekord ühes koormas

Töö planeerimisel arvutatakse masinate töötsükli (t_t) kestvus järgmiselt:

kus:
t₁ - laadimiskestus min;
l - veokaugus km;
t₂ - mahalaadimiskestus min;
t_m - manööverdusaeg min;
v_k - keskmine kiirus km/h.(Üldjuhul võetakse keskmiseks kiiruseks 30km/h)

 

Täpsema materjal transpordivahendite arvutuse kohta leiate kursuselt Tehnoloogia I.