2. Juhtimise olemus

Juhtimise klassikaline määratlus (Henri Fayol)
“Juhtida tähendab ette näha ja planeerida, organiseerida, anda korraldusi, koordineerida ja kontrollida” (1916)

Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel.

Alati ei ole otstarbekas kõike ise teha. Selleks, et spetsialiseerumise kaudu võimeid suurendada ja optimaalselt tegutsedes aega säästa, koonduvad inimesed organisatsioonidesse.

Et organisatsioonid toimiksid efektiivselt, peab keegi organisatsiooni kuuluvate inimeste tegevust suunama, neid inimesi juhtima. Tekib vajadus alljuhtide järele, nii kujuneb välja organisatsiooni struktuur.

Organisatsiooni vaadeldakse kui süsteemi, mis koosneb kolmest osast:
inimesed ehk sotsiaalse süsteemi osa;
struktuur ehk juhtiv süsteemi osa;
tehnoloogia ehk tehniline süsteemi osa.

Inimesed moodustavad organisatsioonisisese sotsiaalse süsteemi. Tekivad ametlikud ja mitteametlikud grupid, mis on pideva muutuses.

Struktuur näitab kuidas inimesed organisatsioonisiseselt jaotuvad. Vastavalt organisatsiooni eesmärkidele määratletakse struktuuris rollid ja rollisuhted.

Tehnoloogia loob füüsilised ja majanduslikud eeldused organisatsiooni ees seisvate ülesannete täitmiseks. Töötamine on tihedalt seotud töötingimustega, mille moodustavad hooned, masinad, töövahendid jne.

Ükski organisatsioon ei eksisteeri üksinda, omaette. Enamasti tekivad seosed ja suhted teiste organisatsioonidega. Organisatsioon on sotsiaalse süsteemi osa ja mõjutab ning on ise mõjutatud teiste süsteemi osadest.