Organisatsiooni efektiivse juhtimise esmane eeldus on efektiivne kommunikatsioon – ilma selleta muutub juhtimine raskeks või isegi võimatuks. Enama kui ühetasandilise juhatusega organisatsioonid kannatavad kommunikatsiooniprobleemide tõttu, mis võivad raskendada organisatsiooni peaaegu iga tegevust, sealhulgas korrektiivseid meetmeid.
2. Kommunikatsioon/Suhtlemine
2.1. Kommunikatsiooni vajalikkus
Üheks inimeste juhtimise oluliseks osaks on inimeste mõjutamine.
Inimeste mõjutamine toimub suhtlemise abil.
Suhtlemine kui protsess koosneb kolmest komponendist:
Teabe allikaks ja vastuvõtjaks võib olla nii üksikisik kui ka grupp.
Teavet edastatakse verbaalse ja mitteverbaalse kanali vahendusel.
Kommunikatsioon on vajalik nii organisatsiooni ja keskkonna vahel kui ka organisatsiooni sees.
Juht kasutab kommunikatsiooni, et koguda, töödelda ja edasi anda infot, mis on organisatsiooni tööks vajalik.
Organisatsioonides tekivad sageli probleemid just seetõttu, et puudub organisatsioonisisene teabeleviku süsteem.
Võib esineda nii tahtlikku kui ka tahtmatut informatsiooni blokeerimist.
Saatja on teate edastaja.
Teade tuleneb enamasti küsimustest, koosolekutest, intervjuudest, probleemidest jne.
Teade kodeeritakse, st. mõtte edastamist sümbolitena: sõnad, žestid.
Tagasiside
Inimeste mõjutamine toimub suhtlemise abil.
Suhtlemine kui protsess koosneb kolmest komponendist:
- info edastamine ja vastuvõtmine so. kommunikatsioon,
- suhtlemispartneri tajumine,
- suhtlemispartneri mõjutamine.
- Kommunikatsioon on suhtlemise informatiivne külg, mõtestatud märkide vahetamine.
Teabe allikaks ja vastuvõtjaks võib olla nii üksikisik kui ka grupp.
Teavet edastatakse verbaalse ja mitteverbaalse kanali vahendusel.
Kommunikatsioon on vajalik nii organisatsiooni ja keskkonna vahel kui ka organisatsiooni sees.
Juht kasutab kommunikatsiooni, et koguda, töödelda ja edasi anda infot, mis on organisatsiooni tööks vajalik.
Organisatsioonides tekivad sageli probleemid just seetõttu, et puudub organisatsioonisisene teabeleviku süsteem.
Võib esineda nii tahtlikku kui ka tahtmatut informatsiooni blokeerimist.
Saatja on teate edastaja.
Teade tuleneb enamasti küsimustest, koosolekutest, intervjuudest, probleemidest jne.
Teade kodeeritakse, st. mõtte edastamist sümbolitena: sõnad, žestid.
- Saaja dekodeerib saadud sõnumi.
Tagasiside
- Kui kommunikatsiooniprotsess ei sisalda tagasisidet siis nimetatakse seda ühesuunaliseks kommunikatsiooniks (nt. memo'd, ajalehed ja teated).
- Memo on kirjaga võrreldes isiklikum ja koosneb pealdisest ja teatest.
- Pealdis sisaldab kuupäeva, isiku nime, kellele teade on määratud ja teate saaja nime.