3. Koosolek ja nõupidamine 

Koosolek ja nõupidamine on koostegevusega seotud suhtlemisvormid.
  • Koosolekul põimuvad organisatsiooni, grupi ja indiviidi tasand ning ametlikud ja mitteametlikud suhted.
  • Koosolekuks on vajalik teha eeltööd nii sisu kui osalejate seisukohtade osas.
Koosolekud erinevad toimumise ja korraldamise reeglite järgi:
  • ametlik koosolek - oluline on küsimuste seadusekohane arutelu, otsustamine.
  • töökoosolek - mõeldud otsuste tegemiseks grupis ning nende käigus toimub arutelu, milles osalejad saavad oma seisukohti ja mõtteid avaldada.
  • avalik koosolek - avalikes kohtades üldsusega seotud probleemide arutamiseks ja lahendamiseks
  • briifing - koosolek, mis korraldatakse instrueerimiseks ja informeerimiseks. Briifingul juhitakse tähelepanu, antakse lühikese ajaga hulk infot.
Tüüpilised koosolekute ebaõnnestumise põhjused on:
  • ebaadekvaatne küsimuste püstitamine või ebaõige osalejate valik,
  • vilets organiseerimine, halb ettevalmistus või läbiviimine,
  • osalejate ebakorrektne või vähene ja huvitu osavõtt,
  • erinevad tõekspidamised, üksteise mittemõistmine, koostöötahte puudumine.
Koosoleku õnnestumiseks on oluline arvestada:
  • aja otstarbekat kasutamist (aeg, koht, päevakord, oletatav kestvus),
  • organisatsiooni traditsioone,
  • ettevalmistav töö ja järeltöö.
Üldiselt on mõtet koosolek kokku kutsuda siis, kui juhil on selleks hea põhjus:
  • Soovitakse, et terve meeskond mingil teemal infot jagaks või nõu annaks
  • Soovitakse, et meeskond osaleks otsuste tegemisel või probleemide lahendamisel
  • Selgitatakse midagi, mida ei saa teha neljasilmavestluse käigus
  • Soovitakse jagada infot, edusamme või muret terve meeskonnaga või kõigile mingist olukorrast teada anda
  • Meeskonnal on mingil muul põhjusel vaja kokku saada
Ära kutsu koosolekut kokku, kui:
  • Teemaks on personaliküsimus, mida on mõistlikum arutada omavahel
  • Sul ei ole aega valmistuda
  • Sama eesmärgi täidaks, võibolla pareminigi, mõni muu suhtlemismeetod – nt memo, e-kiri või telefonikõne
  • Probleemi lahendus on juba leitud
  • Teema ei vääri koosoleku kokkukutsumist
  • Meeskond on närviline ja peab veidi aega lahus veetma, enne kui suudab konflikti või pahameele põhjusega tegeleda
Kui palju tuleks inimesi koosolekule kutsuda?
Reegel 8-18-1800
  • Kui on vaja lahendada probleemi või võtta vastu otsus, kutsu kuni 8 inimest. Kui inimesi on rohkem kui kaheksa, tekib probleeme juurde rohkem, kui neid lahendada suudetakse
  • Kui tahad korraldada ajurünnaku, kutsu kuni 18 inimest. Siinkohal ei tasu konsensusele loota.
  • Kui soovitakse innustada meeskonda uut toodet välja töötama, siis sel juhul kehtib reegel “mida rohkem, seda uhkem”.
Juhtimise kuldreegel: kiida avalikult, kritiseeri eraviisiliselt.
See peaks olema koosolekute ajal üks tähtsamaid põhimõtteid