Inimesed on erinevad, nagu on erinevad ka nende vajadused, tegutsemisajendid ja motivatsiooniallikad. Mis sobib ühele inimesele ei pruugi sobida teisele.
2. Motivatsiooni mõiste ja teooriad
Motivatsioon on inimese sisemine teotahe, mida saame toetada, kuid mitte luua.
Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, mis panevad teda tegutsema.
Sisemine motivatsioon on seotud psühholoogiliste vajaduste rahuldamisega ning eelkõige tunnustusvajaduse rahuldamisega
Motiveeritud inimeseks peetakse üldiselt sellist inimest, kes saab töös pidevalt häid tulemusi
Väga üldiselt rääkides on juhtidel alluvate motiveerimiseks vaja teada järgmist:
Motivatsioonitase ei sõltu ainult juhtkonnast, vaid paljudest teistestki individuaalsetest ja keskkonnast tulenevatest mõjuritest.
On selge, et erinevaid inimesi motiveerivad erinevad faktorid, mis on seotud kultuurilise ja muutuva keskkonnaga.
On toimivaid organisatsioone, kus sõnastatud motivatsioonisüsteeme pole. Et selleta hakkama saada, peavad töötajatel olema sarnased väärtused ja suur pühendumus tööle.
Töötahte ergutamisel kehtib lihtne printsiip: õige asi ja sõna õigel ajal ja õiges kohas. (Taimi Elenurm)
Motiveerimise põhiküsimus on tegelikult selle teema äraunustamine. Kui motivatsioonist pole vaja mõelda ega rääkida, on sellega kõik kõige paremas korras.
Kui on loodud normaalne keskkond, hästi toimivad suhted, selged eesmärgid, õiglane palk, siis pole motivatsioonist eraldi vaja hakata rääkima (Peep Vain)
Kaks erinevat isikut - edukad motiveerijad:
Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, mis panevad teda tegutsema.
Sisemine motivatsioon on seotud psühholoogiliste vajaduste rahuldamisega ning eelkõige tunnustusvajaduse rahuldamisega
Motiveeritud inimeseks peetakse üldiselt sellist inimest, kes saab töös pidevalt häid tulemusi
- näitab töötades üles energiat ning entusiasmi,
- ta on sageli valmis töökaaslastega vaeva nägema, et saada üle organisatoorsetest probleemidest ja takistustest.
- tundub apaatsena
- kaldub kerkivaid probleeme ja mureküsimusi pidama ületamatuteks takistusteks edu saavutamisel
- tõenäoliselt puudub töölt tihedamini
- ei suuda kinni pidada tähtaegadest
- ei ole koostööaldis ning ei soovi mingeid muudatusi
Väga üldiselt rääkides on juhtidel alluvate motiveerimiseks vaja teada järgmist:
- Juht peab tegema kindlaks iga töötaja vajadused, tegutsemisajendid, ambitsioonid ning soovitavad tulemused, mõistes, et töötajad erinevad nii isiksuseomadustelt kui vajadustelt.
- Juht peaks töötajale tööülesandeid ja täidetavat rolli määrates arvestama tema eripäraga ning andma võimaluse saada nii sisemisi tasusid, nagu näiteks arenguvõimalus, kuuluvustunne, tunnustus, vastutus ja saavutusvõimalus, kui ka välimisi tasusid.
- Juht peaks töötajale selgitama tema pingutuste võimalikke tulemusi, eriti kui tulemus on positiivne, soovitav, realistlik ja saavutatav.
- Juht peaks hoolikalt jälgima tasustussüsteemi, ettevõtte reeglistikku, juhtimisstiili jne, et vältida võimalikke demotivatsiooni allikaid.
- Juht peaks kindlustama, et tasustamine toimuks võrdsetel alustel.
- Juht peaks leidma tasakaalu töötajatevahelises võistlemises: see küll ergutab sobival määral töötajaid, kuid samas tuleb vältida konflikti negatiivseid tagajärgi.
Motivatsioonitase ei sõltu ainult juhtkonnast, vaid paljudest teistestki individuaalsetest ja keskkonnast tulenevatest mõjuritest.
On selge, et erinevaid inimesi motiveerivad erinevad faktorid, mis on seotud kultuurilise ja muutuva keskkonnaga.
On toimivaid organisatsioone, kus sõnastatud motivatsioonisüsteeme pole. Et selleta hakkama saada, peavad töötajatel olema sarnased väärtused ja suur pühendumus tööle.
Töötahte ergutamisel kehtib lihtne printsiip: õige asi ja sõna õigel ajal ja õiges kohas. (Taimi Elenurm)
Motiveerimise põhiküsimus on tegelikult selle teema äraunustamine. Kui motivatsioonist pole vaja mõelda ega rääkida, on sellega kõik kõige paremas korras.
Kui on loodud normaalne keskkond, hästi toimivad suhted, selged eesmärgid, õiglane palk, siis pole motivatsioonist eraldi vaja hakata rääkima (Peep Vain)
Kaks erinevat isikut - edukad motiveerijad:
- Marssal Montgomery oli suur liider. Ta külastas oma eskodrone (salku) keset lahingut, vestles nendega individuaalselt ja veenis neid riskeerima lahingus oma eluga.
- Mahatma Gandhi juhtis rahulikku tegevust brittide vastu India iseseisvuse eest. Ta oli tagasihoidlik, vaikne ja mitte vägivaldselt. Ta inspireeris oma alluvaid riskima kõigega oma mitte vägivaldse protesti kaudu.