Keskkonnamõjude hindamine sessioonõppeks vastab sisult päevase õppe kavale, kuid kuna loengute arv on päevase õppega väiksem, siis on loengute sisu kontsentreeritum. Samas on suurem iseseisva töö osakaal. Kursuse käigus saadakse ülevaade keskkonnamõjude hindamise (KMH) ja strateegilise keskkonnamõjude hindamise (SKM) sisust, vormist ja erinevustest, kasutatavatest terminitest, keskkonnamõju olemusest, KMH ja KSH protsessist (eelhindamine, programm, aruanne, seisukohtade küsimine, kaasamine, avalikustamine) ja osaliste rollidest selles. Omandatud oskuste kinnitamiseks analüüsitakse olemasolevaid KMH-sid. Kursus lõpeb hindelise arvestusega.
Maa- ja keskkonnaõiguse õppeaine eesmärk on anda ülevaade maa- ja keskkonnaõiguse teoreetilistest põhialustest ja ajaloolisest kujunemisest. Põhjalikumalt käsitletakse keskkonnaõiguse põhimõisteid, põhimõtteid, keskkonna väärtusti (iseväärtust), õiguslikku reguleerimist vajavaid olulisemaid keskkonnaprobleeme, keskkonnaõiguse tasandeid (ülemaailmne, EL, siseriiklik) ja reguleerimisvahendeid (keskkonnamõjude hindamine, keskkonnanormid, keskkonnamaksud jt).
Anorgaanilise keemia plokis on õppeaine eesmärgiks õppija keemiaalastele teadmisetele kindla aluse loomine, keemiatehnoloogia põhiliste protsessidega tutvumine, ja keemiaalaste teadmiste seostamine igapäevase elu ja erialaga.
Analüütilise keemia plokis tutvutakse põhiliste kasutatavate analüüsitehnoloogiatega, nii teoorias, kui ka praktikas.
Aine eesmärgiks on tutvustada Eesti territooriumi ehitusgeoloogilist ehitust ja hüdrogeoloogilisi tingimusi, seal esinevaid pinnaseid ja nende põhilisi füüsikalis-mehaanilisi omadusi ning katsetamise metoodikaid.
Kursuse eesmärgiks on tutvustada hüdraulika seaduspärasusi ning arvutusmeetodeid ning hüdrogeoloogia põhimõisteid ja Eesti hüdrogeoloogilisi tingimusi.
Kuidas on aine üles ehitatud? Miks on elementide omadused üks-üheselt määratud nende asukohaga perioodilisuse tabelis? Kuidas saab terast, vaske, klaasi, räni, jpm? Neid küsimusi, ja rohkem veelgi, saavad vastuseid selles kursuses.
Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist, mille kaudu organisatsioon kontrollib oma tegevusest tulenevaid keskkonnamõjusid, saab vajaliku informatsiooni, et neid mõjusid vähendada ja ennetada ning seeläbi enda mainet ja konkurentsivõimet parandada.
Keskkonnamõjude hindamine sessioonõppeks vastab sisult päevase õppe kavale, kuid kuna loengute arv on päevase õppega väiksem, siis on loengute sisu kontsentreeritum. Samas on suurem iseseisva töö osakaal. Kursuse käigus saadakse ülevaade keskkonnamõjude hindamise (KMH) ja strateegilise keskkonnamõjude hindamise (SKM) sisust, vormist ja erinevustest, kasutatavatest terminitest, keskkonnamõju olemusest, KMH ja KSH protsessist (eelhindamine, programm, aruanne, seisukohtade küsimine, kaasamine, avalikustamine) ja osaliste rollidest selles. Omandatud oskuste kinnitamiseks analüüsitakse olemasolevaid KMH-sid. Kursus lõpeb hindelise arvestusega.
Räägime keskkonnaprojektide rahastusallikatest ja nende suundumustest. Uurime rahastamise reeglistikke, fondide ja programmide eripärasid ja seotust valdkondlike arengudokumentidega. Aine käigus tutvustatakse ka projektijuhtimise põhialuseid ning tegevuste eelarvestamise, rahavoogude arvestuse, raporteerimise ja eelarve muutmise põhimõtteid.
Kursus on mõeldud keskkonnatehnoloogia ja -juhtimise üliõpilastele toeks lõputöö koostamisel.
Lõputöö seminari käigus kaitseb üliõpilane lõputöö teemaprojekti, esitleb oma lõputööd erinevates valmimisjärkudes ning osaleb aktiivselt kaasüliõpilaste vastavate esitluste oponeerimisel.
Maa- ja keskkonnaõiguse õppeaine eesmärk on anda ülevaade maa- ja keskkonnaõiguse teoreetilistest põhialustest ja ajaloolisest kujunemisest. Põhjalikumalt käsitletakse keskkonnaõiguse põhimõisteid, põhimõtteid, keskkonna väärtusti (iseväärtust), õiguslikku reguleerimist vajavaid olulisemaid keskkonnaprobleeme, keskkonnaõiguse tasandeid (ülemaailmne, EL, siseriiklik) ja reguleerimisvahendeid (keskkonnamõjude hindamine, keskkonnanormid, keskkonnamaksud jt).
Aine eesmärgiks on anda ülevaade pinnase saastumisest, jääkreostusest, riskidest keskkonnale ja inimese tervisele, objektide ohutustamise ja puhastamise tehnoloogiatest.