Loeng 2. Juhtimise areng ja mudelid

3.1. Teadusliku juhtimise koolkond

Mõistliku eesmärgi mudelisse kuulub üks esimesi tekkinud koolkondi -
TEADUSLIKU JUHTIMINE KOOLKOND

(Frederic Taylor 1856-1917, insener ja leiutaja, pani aluse masstootmisele, mis rõhutas pigem kvantiteeti kui kvaliteeti)
(Henry Ford tutvustas 1914.a . montaazikonveierit ja viis auto monteerimise 728-lt tunnilt 93 minutini.)

Teooria on rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid, praktiliste kogemuste põhjal tuletati rusikareeglid.

Põhimõtted:

• Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks.
• Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida.
• Töötajaid tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd, eesmärk on luua eeldused teaduslike juhtimispõhimõtete rakendamiseks.
• Töötajaid tuleb innustada töö planeerimisel, et nad tunnetaksid osalust ja vastutust.

Positiivne:

• Arendati välja standard meetodid kõigi tööde tegemiseks – kronometraazh.
• Eraldati plaanimine/kavandamine ja töö tegemine/täitmine.
• Kujundati põhimõtted personali valikuks (kutse-eelduse süsteem).
• Tööliste õpetamine standardsete põhimõtete alusel.
• Tegeleti tööliste tööaja planeerimisega, et vähendada seisakuid.
• Kujundati palgasüsteemid töö eest tasustamiseks.

Negatiivne:

• Ei arvestatud vajadusega arvestada tööliste sotsiaalseid vajadusi.
• Ei arvestatud sellega, et kõik inimesed on füsioloogiliselt erinevad.
• Lähtuti sellest, et tööline on harimatu ning nende ideed/initsiatiiv on väärtusetu.