Kirjalikud tööd ja suulised esinemised, hindamine

Kuidas valmistuda eksamiteks?

Kõrgkoolis positiivse hindamistulemuseni jõudmise juures on oluline rõhk ka tähtaegadest kinnipidamisel. Sageli tuleb aga omandada väga suur ainemaht üheks kindlaks (eksami)ajaks. Vaata üle Kuidas häälestuda õppetööle?.

Soovitusi kontrolltööks ja eksamiteks valmistumiseks

• Tuupimine, ehk pidev, intensiivne ja pikaajaline ühetaoline materjali pähetagumine on kasutu ja ainult väsitab aju. Aju ei suuda korraga omandada rohkem kui 5-9 asja. Õpitavat tuleb süstematiseerida ja pikema aja peale hajutada.
• Ära õpi üksikuid mõisteid. Tee esmalt endale selgeks ülevaade kogu teemast ja siis õpi konkreetseid mõisteid teistega seotuna. Alati jääb paremini meelde see, mida oskad juba varemõpituga seostada.
• Ära õpi viimasel ööl enne kontrolltööd/eksamit. Kui oled jõudnud materjali läbi võtta, siis on magamisest rohkem kasu. Usalda oma aju, magamise ajal toimetab ta tasapisi edasi ja paigutab asjad oma õigetele kohtadele.
• Kasuta kordamisküsimuste nimekirja. Vaid siis tead täpselt, millele oma aega ja vaeva pühendama pead.
• Võimaluse korral õpi koos kaaslasega.
• Korda juba õpitut aeg-ajalt.
• Õpi materjali mitmes ringis. Ära püüa kohe maksimumi. Vaata kogu materjal esmalt põgusalt üle, seejärel juba põhjalikumalt. Alles kolmandal ringil (kui aeg selleni üldse lubab jõuda) pühendu üksikasjadele.
• Kirjuta juba õpitust vahekokkuvõteid.

Soovituste allikas: Peil, I. Õpime õppima. 2007

Veel soovitusi suurema hulga materjali õppimiseks

• Tee õppimise jaoks ajakava. Jäta ruumi ootamatusteks ja kõige ülekordamiseks õppimise lõpufaasis. Ära jäta midagi viimasele ööle. Öeldakse: “Parem puhanud loll kui väsinud tark.”
• Püüa vabaneda “segajatest”. Kui Sul on väike laps, leia talle õppimise ajaks hoidja, pane kinni arvuti suhtluskanalid, lülita välja televiisor jne. Kui tegemata asjad tuletavad ennast meelde, pane need kirja, et mäletaksid peaks eksami sooritamist neid teha. Nii vabaneb ka mõtteenergiat hindamiseks valmistumiseks.
• Söö ja joo tervislikult ning maga korralikult. Ka veidike magusat ei tee paha. Jälgi, et ruumis on piisavalt hapnikku, võta õppimise vaheaegadel ette väikesi jalutuskäike. Aju tööks on vaja piisavalt hapnikku ja vett.
• Tee oma mõtlemine “nähtavaks” Mida keerukam on õpitav materjal, seda olulisem on, et proovid seda visandada ühes või teises vormis paberile või arvutiekraanile. Erista olulisem vähemolulisemast, loo seoseid mõistekaartide abil, järjesta ja tee muud, mis aitab Sul õpitut süstematiseerida.
• Õpeta kedagi teist. Miski ei aita asjadest nii hästi aru saada ja neid meelde jätta kui teiste õpetamine. Kui Sul on kaaslane, kes eelistab kuulmise kaudu õppimist või kellel on raske õpitavast materjalist aru saada, siis on koos õppimine mõlemale kasulik.

Kas kipud õppimist edasi lükkama ja viimasele minutile jätma?

Akadeemilise viitamise põhjusteks on järgmised tegurid:

• Ebaadekvaatne enesekäsitlus: “Ma töötangi pinge all paremini”
• Harjumus: “Ma olen alati jõudnud”
• Vähesed afektiivsed õpioskused: “Mul pole praegu tuju/tahtmist/inspiratsiooni”

Akadeemilisest viitamisest on võimalik vabaneda järgmiste tehnikate abil:

• Tegele eneseanalüüsiga ning teadvusta põhjused ja leia vastuargumendid, miks oled akadeemiliseks viivitajaks kujunenud! Näiteks võib tööga alustamise viivitamine olla põhjustatud sellest, et näiteks õppejõu isik on ebasümpaatne. Sellisel juhul tasuks endale meelde tuletada, mille või kelle jaoks tegelikult õpitakse.
• Surve kaaslastelt – räägi oma perekonnaliikmetele, sõpradele, korterikaaslastele, et näiteks kuus aja pärast pead esitama mahuka töö ja palu neil aeg-ajalt uurida, kuidas Sul kirjutamine on edenenud. Paari korra järel on Sul tõenäoliselt piinlik taas vastata, et sa pole midagi töö nimel teinud ning piinliku vastuse vältimiseks hakkadki varem tööle.
• Keskendu positiivsele – tuleta meelde need olukorrad, kus tegelesid mõne teemaga põhjalikult ja süvenenult ning tähtaegselt esitatud tööle said positiivset tagasisidet. See olukord ei pruugi olla seotud üksnes õpingutega, vaid võib tuleneda ka muudest eluvaldkondadest. Oluline on leida näiteid oma elust, mis annaksid Sulle tahtmist tööga varem alustada;
• 5-minuti plaan – luba endale, et tegeled iga päev vähemalt 5 minutit iseseisvate töödega ja kui 5- minuti möödumisel ei ole endiselt tahtmist õppida, siis võid pooleli jätta ning järgmisel päeval uuesti alustada. Selle 5 minutiga oled siiski väikese osa iseseisvatest töödest jõudnud ära teha. Samas on märksa tõenäolisem, et selle 5 minuti jooksul, ei taha sa alustatut pooleli jätta, sus on tärganud huvi suurem osa tööst ära teha.

(vt ajaplaneerimise teemast lisa, Mis on akadeemiline viivitamine?)

Analüüsi enda eksamiks õppimist eelnevate soovituste põhjal. Mida neist oled arvestanud, mida mitte. Kas oled mõnes asjas soovitustega vastupidisel seisukohal? On Sul veel “nippe”, mida oled kasutanud eksamiks õppides? Jaga oma kogemusi kaasõppijatega

    Kasulikku infot ja ideid selle kohta, kuidas teha edukalt eksameid, leiad
                             "Tudengi käsiraamatu. Õppimine kõrgkoolis” peatükkidest 60-67:          

60 Kehaline ja vaimne ettevalmistus
61 Õppimise ajakava
62 Näpunäited õppimiseks
63 Mälutehnikad
64 Õppimise keskendamine
65 Koosõppimine
66 Paremate eksamitulemuste saavutamine
67 Eksamistrateegiad