Loeng 9. Strateegiline juhtimine

Õpikeskkond: Tallinna Tehnikakõrgkooli Moodle
Kursus: * Ehituskorraldus ja juhtimine - Anneli Ramjalg (Aasta e-kursus 2012)
Raamat: Loeng 9. Strateegiline juhtimine
Printija: Külaliskasutaja
Kuupäev: reede, 29. märts 2024, 07.19 AM

Kirjeldus

Ettevõtte strateegiline juhtimine seisneb strateegiate väljatöötamises, elluviimises, kontrollimises ja hindamises.

1. Koostaja andmed ja kasutatud kirjandus

Käesoleva õppematerjali on koostanud Anneli Ramjalg (Alt), Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna juhtimise aluste lektor.

Õppematerjali koostamisel kasutatud allikad:
Alas, R. (2001) Juhtimise alused. Külim
Karjus, P. (2003) Strateegia audit. Läbimõeldud sõjaplaanid äris. EBS Print
Leimann, J., Skärvad, P-H., Teder, J. (2003 )Strateegiline juhtimine. Külim
Roots, H. (2006) Loenguid organisatsiooniteooriast. Sisekaitseakadeemia
Roots, H. (2006) Juhtimise alused. Loengu õppematerjal Tallinna Ülikool
Valk, A. (2001) Juhtimise alused. Sisekaitseakadeemia
http://www.juhtimine.ee/laheneme-strateegiale-loominguliselt (20.02.2011)
http://www.juhtimine.ee/valdur-laid-strateegiast (20.02.2011)

Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsiga.

2. Strateegiline juhtimine

Eesmärk: lõpptulemus, mida püütakse saavutada. Eesmärk väljendatakse tavaliselt sellisel kujul, et tema saavutamise aste oleks plaanitava perioodi lõpus mõõdetav.

Strateegia: kokkuvõte sellest, kuidas kavatsetakse eesmärkideni jõuda. Strateegia kavandamine on strateegilise planeerimise üks osa. Strateegiline planeerimine on strateegilise juhtimise üks osa.

Poliitika: eelnevalt tehtud püsiv otsus, mis määratleb organisatsiooni seisukoha(d) kõigi olulisemate korduva iseloomuga asjade, nähtuste ja olukordade suhtes.

Planeerimine: ressursse siduva tegevuskava koostamine eelseisvaks perioodiks. Firmades on strateegilise planeerimise keskpunktis turupositsiooni kindlustamine ja pikaajaliste tegevussuundade arendamine.

Eesmärgid on õnnestumise alused. Liiga väiksed plaanid ei suuda pugeda südamesse ega seo emotsionaalselt.

Strateegia kavandamine ja elluviimine on juhtimise olulised funktsioonid.

Hea strateegia ja strateegia elluviimine on kõige usaldusväärsemad signaalid selle kohta, et ettevõtet juhitakse hästi.

Läbimõeldud strateegiline planeerimine ja juhtimine annavad ettevõttele järgmised eelised:
  • ettevõttel on selged eesmärgid, teatakse, mida tahetakse teha ja saavutada
  • strateegia planeerimise käigus selguvad tegevusharu ja laiema tegevuskeskkonna arengutendentsid
  • saadakse teadlikuks ähvardavatest ohtudest ja leitakse uusi võimalusi
  • kujunevad eeldused ressursside kontsentreerimiseks kõige tähtsamatesse valdkondadesse ning kooskõlastatud tegutsemiseks

3. SWOT analüüs

SWOT
Strengths - (sisemised) tugevad küljed
Weaknesses - (sisemised) nõrkused
Opportunities - (välised) võimalused
Threats - (välised) ohud

SWOT analüüsi mõte on:
  • piirata alternatiivsete strateegiate hulka, mida organisatsioonis luuakse, otsitakse ja valitakse,
  • aidata organisatsiooni juhil liigendada strateegilisi alternatiive.

SWOT analüüsi puhul on kõige olulisem määratleda, millised meetmed võimaldavad ühitada tegevuskeskkonna võimalusi ja organisatsiooni tugevaid külgi.

SWOT ühendab organisatsiooni tegevuskeskkonna analüüsi organisatsiooni ressursside analüüsiga.

Tegevuskeskkonna analüüs:
  1. Näitab organisatsiooni strateegilist positsiooni praegusel hetkel.
  2. Näitab edasise arengu trende, mis soodustavad või ka ohustavad organisatsiooni majanduslike taotluste elluviimist.
  3. Võtmeküsimuseks on võimaluste ja ohtude võimalikult täpne määratlemine.
  4. Reeglina tulenevad strateegilised võimalused järgmistest põhjustest:
  • turgude ja tegevusala märgatav muutumine
  • tarnijate tegevus
  • konkurentide käitumine
  • laiema tegevuskeskkonna mõju
  • eelmainitute koosmõju

Ressursside analüüs:
  • Majanduslike taotluste rahuldamiseks vajab organisatsioon erinevaid ressursse.
  • Analüüs näitab, millisel määral organisatsiooni käsutuses olevad ressursid on kooskõlas tema taotlustega.
  • Organisatsiooni tugevaid ja nõrku külgi hinnatakse nende suhtes tegevuskeskkonnaga.


3.1. Näide 1

swot

3.2. Näide 2

swot2