Suhtlemisoskused

Õpikeskkond:	Tallinna Tehnikakõrgkooli Moodle
Kursus:	Õppimine kõrgkoolis
Raamat:	Suhtlemisoskused

Printija:	Külaliskasutaja
Kuupäev:	laupäev, 21. detsember 2024, 20.22 PM

Kirjeldus

Suhtlemisoskused

Suhtlemisoskuste, ajaplaneerimise ja rahalise toimetuleku teema läbinuna on üliõpilane teadlikum erinevatest suhtlemistehnikatest ning oskab kasutada efektiivsemalt oma ajalisi ja rahalisi ressursse.

Õpiväljundid

Üliõpilane:

seostab õpitut oma varasemate suhtlemis- ja elukogemustega
oskab rakendada õpitud oskusi igapäevastes suhtlemissituatsioonides
oskab kasutada erinevaid ajaplaneerimistehnikaid ning analüüsida oma ajakasutuse efektiivsust
suudab paremini planeerida oma rahalist toimetulekut.

Mis on suhtlemine?

Edukas suhtlemine on keeruline oskus,

millega vaid vähesed ilma pideva

enesetäienduseta toime tulevad.

(C. M. Fletcher)

Kujutle, et seisad üksi auditooriumi ukse taga, kus peaks algama sinu esimene loeng.

Sinu peas keerlevad mõtted: Kas ma ikka olen õiges kohas? Kus kõik teised on? Peagi näed enda suunas tulevat kaht kursusekaaslast, kes omavahel naerdes millestki vestlevad. Enne sind jäävad nad seisma, pööravad sulle selja ning räägivad elavalt, vaiksema häälega edasi.

Mis mõtteid ja tundeid nende käitumine sinus tekitab?

Millise esmamulje nad sulle jätavad?

Kas miski nende käitumises häirib sind?

Lähed sa nende juurde, tutvustad end ning alustad vestlust?

Elu toimib vastastikuses suhtlemises alates sünnist. Inimesed suhtlevad üksteisega pidevalt – ka siis, kui neile endale tundub, et nad seda ei tee. Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi – sama tähtis kui need, mida sul läheb vaja kooli lõpetamiseks või elatise teenimiseks. Kui oskad hästi suhelda, võidad eluks ajaks sõpru, sind hinnatakse tööl, kaaslased austavad ja usaldavad sind.

Suhtlemine kui protsess koosneb kolmest komponendist:

Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine
Suhtlemispartneri tajumine
Suhtlemispartneri mõjutamine

Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine - Suhtlemise käigus edastab inimene teisele inimesele mingit teavet, eesmärgiga panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust. Informatsiooniks võivad olla sõnumid, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded jne. Seega aitab suhtlemine kujundada paremat arusaamist, aitab kõrvaldada teadmatust ja ebakindlust.

Suhtlemispartneri tajumine - Suhtlemise sisu määrab see, kas vastuvõtja saab edastatud infost aru või mitte. Seetõttu tuleb arvesse võtta osapoolte tundeid, taotlusi, varasemaid kogemusi ja võimet mõista. Me kipume liigitama inimesi stereotüüpide järgi, nii indiviide kui gruppe. Me kasutame stereotüüpe, et liigitada ja töödelda tohutut infohulka, mida me saame inimeste kohta, kellega me mingil moel kokku puutume. Stereotüübid, mida me kasutame, peaksid andma meile informatsiooni ent tegelikult võivad need olla eksitavad. Oluline on olla teadlik, milliseid stereotüüpe me kasutame ja kuidas need meid mõjutavad.

Suhtlemisel pannakse partneri juures enamasti tähele:

Vanust – nt. murdeiga (raske), (naiivne) noorus, keskealine
Tegevusala – juhtivtöötaja, õpetaja, taksojuht, kelner, arst
Rahvust – (kergemeelne) prantslane, (lobisemishimuline) itaallane, (keevaline) grusiinlane
Välimust - kõhukas (heasüdamlik), lühike
Sotsiaalseid näitajaid – tippsportlane, lasterikkas peres üles kasvanu, vanapoiss
Atraktiivsust ehk veetlevust - sportlik, blond, pikajalgne

Suhtlemispartneri mõjutamine - Suhtlemisel püütakse oma suhtluspartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Kõige tähtsam on meeles pidada, et inimesed muudavad end vaid siis, kui nad seda ise tahavad – mitte siis, kui meie seda tahame. Inimeste käitumise mõjutajaks on suuresti nende vajadused. Üheks efektiivseks viisiks, kuidas suhtlemispartnerit mõjutada, on efektiivse käitumise julgustamine.

Milliseid vahendeid suhtlemiseks kasutame?

Suhtlemisvahenditena võib eristada nii verbaalseid (sõnalisi) kui mitteverbaalseid (mittesõnalisi) väljendusviise.

Verbaalne sisaldab:

loomulik keel – kõne kiirus ja rütm, pausid ja nende asukohad kõnes. Kõige tähtsam osa sõnade tähendus.
paralingvistilised vahendid – intonatsioon ja häälitsused nagu naer, nutt, köhatus või ohkamine.

Mitteverbaalne sisaldab:

Silmside
Näoväljendused (miimika)
Pealiigutused
Kehaliigutused, žestid, poosid
Ruumisuhted (suhtlejate vaheline füüsiline distants)
Riietus, soeng, ehted, jumestus, parfümeeria
Puudutused

Žestide ja miimika abil antakse edasi vähemalt 50% informatsioonist. Seega saab inimese kõnnakust, poosist, näoilmest, pilgukeelest ja teistest mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest välja lugeda väga palju huvitavat ja olulist kuid see nõuab vaatlemisoskust. Samuti on suhtlemisel hea teada, et erinevates kultuurides võivad sarnased mittesõnalised väljendused (nt žestid, pilkkontakti hoidmine suhtlemisel) omada erinevat tähendust.

Üldiselt kasutavad inimesed üheaegselt nii verbaalseid kui mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid.

Albert Mehrabiani andmeil võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt:

7% - verbaalne (sõnad)
38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne.)
55% - kehakeel (põhiliselt näoilme)

Kehakeelest aru saamine on oluline, sest näoilme ja liigutused annavad jutu tegelikku mõtet rohkem edasi kui sõnad ise ehk kehakeel on sageli usaldusväärsem kui sõnad.

Nt. Märkad, et sinu sõbranna on kurb ja eemaletõmbunud. Uurid temalt: „Mis lahti on?". Ta kehitab õlgu ja pöörab sulle selja ning ütleb vaikselt: „Ah, ei midagi. Kõik on hästi.". Sa ei usu tõenäoliselt mitte oma sõbranna juttu, vaid rõhutatud kehakeelt ning palud, et ta sulle oma murest räägiks.

Mõtlemiseks

Kas sa pöörad tähelepanu enda kehakeelele uute inimestega tutvudes? Või üldse suheldes?

Kas sa istudes kallutad end veidi suhtlemispartneri poole, noogutad, naeratad (näidates üles siirast huvi)?

Kas sa mõtled sellele, kuidas mõni inimene võib end tunda, kui sa pöörad grupis vesteldes teistele rohkem tähelepanu kui temale?

Oled sa jälginud mõne hea, kogenud suhtleja kehakeelt? Mis sulle on tema juures silma jäänud?

Kuidas sa ennast tunned, kui keegi on sind väga pikalt ja pingsalt "vaatama unustanud"?

Mõtle või arutle kaaslasega

Millist silmsidet, kui pikka pilkkontakti sinult oodatakse? Enamik inimesi hoiab silmsidet 45 - 60 sekundit. Uurimused näitavad, et lühemat aega kestva silmsidemega inimesi peetakse pealiskaudsemaks, häbelikumaks, ebakindlamaks, seltskondlikult vähem köitvaks ja vähem usutavamaks kui neid, kelle silmside kestvus oli keskmine või üle keskmise. Seega, kui tahad kellestki eemalduda, võid vaadata talle silma vähem ja lühemat aega. Ent kui tahad väljendada oma huvi või kiindumust, võid vaadata silma rohkem ja pikemalt. (Loomulikult ei tähenda see kellegi minutitepikkust üksisilmi jälgimist.)

Lisaks silmsidele on suhtlemisel hea jälgida ka seda kuidas sa žestikuleerid ning kui lähedal sa oma vestluspartnerile seisad.

Źestid	Tegevus	Tähendus
Käed	pea sügamine nina puudutamine peoga kaela hõõrumine käte murdmine käte kokku hõõrumine põlvedele asetatud käed selja taha põimitud käed kukla taga ristatud sõrmed sügavale taskusse topitud käed rinnal ristatud käed	kimbatus kahtlustav vihane või nördinud kurvastus, ahastus ootusärevus, elevus valmisolek eneseohjeldamine üleolek hirm reeta oma tundeid kaitsepositsioon või salatsemissoov
Jalad	kaksiratsi toolil istumine jalg üle tooli käepideme asetatuna pahkluu põlvel või pahkluud ristatud jalg üle põlve või selle kiigutamine jalad ja jalalabad pööratuna inimese poole	üleoleku väljendus ükskõiksuse väljendamine vastuhaku märk tüdimus, viha, frustratsioon väljendab huvitatust teisest

Millised on sinu puhvertsoonid?

Edward T. Hall kirjeldas 4 tsooni distantsi järgi, mida inimesed suhtlemisel alateadlikult kasutavad:

intiimne tsoon (0 - 45 cm) - sellesse tsooni lubatakse lähedased inimesed: nt armsam, lähedased sõbrad, vanemad. Võõrad inimesed tunnevad tavaliselt pinget, piinlikkust või ohtu, kui asjaolud sunnivad neid intiimset tsooni jagama ning neid ei kaitse mitteverbaalne barjäär (nt rinnale ristatud käed, keha pööramine nii, et ei seistaks vastastikku). Kujuta ette, et oled tipptunnil täiskiilutud bussis. Kuidas sa end seal tunned?
personaalne tsoon (45 - 120 cm) - mugav distants seltskonnas rääkimisel. Võimaldab usalduslikult vestelda ja soovi korral vestluspartnerit puudutada.
sotsiaalne tsoon (120 - 360 cm) - sellisel kaugusel istud sa nt kodus oma pereliikmetega, kes võivad lugeda, televiisorit vaadata ja vestelda, ilma et tunneksid end kas üksildasena või suhtluseks kohustatuna. Sellises tsoonis suheldakse ka ametiasjade ajamisel.
avalik tsoon (360 - 610 cm) - kasutatakse vähemametlikel koosviibimistel, nt õppejõud loengus

Nende 4 eelmainitud tsooni suurus erineb kultuuriti. Kui nendest erinevustest ei olda teadlikud, võivad eri kultuuride esindajatel tekkida suhtlemisel vääritimõistmised. Loomulikult on ka sama kultuuri esindajatel erineva suurusega suhtlustsoone. E.T. Halli skeemi tasub võtta vaid üldise mudelina.

Harjutus

Seisa keset tühja ruumi ning palu kaastudengil, korterikaaslasel (või kodus pereliikmel) aeglaselt enda poole astuda. Palu tal peatuda niipea, kui hakkad end ebamugavalt tundma. Palu tal ette- ja tahapoole astuda, kuni saavutad mugava kauguse. See on sinu keha puhvertsoon. Pane tähele, kas eri inimeste puhul on puhvertsooni erinevusi. Kuidas võiksid neid põhjendada?

Samuti võid proovida seista kellegi teise puhvertsooni. Seisa nt pangaautomaadi juures, poes kassa järjekorras või bussis kellelegi liiga lähedale. Vaata, kuidas ta reageerib.

Kontakti loomine

Suhtlemine koosneb kolmest põhilisest etapist:

Kontakti loomine. Suhtlemine algab juba enne esimeste sõnade lausumist: kõigepealt toimub sisekõnelt iseendaga partnerile ümberlülitumine. Psühholoogiline kontakt on loodud kui mõlemad partnerid on veendunud, et temaga on asutud suhtlema. Kontakt suhtlemiseks luuakse mitteverbaalsete vahenditega, nagu pilgu suund, keha asend, näoväljendus, distantsi vähendamine jm. Kui pole raskendavaid asjaolusid, toimub kontakti loomine väga lühikese aja jooksul.
Põhiteate vahetamine. Põhiteate edastamise käigus peaks toimuma sõnumi vastu huvi äratamine, vastastikuse usaldusliku õhkkonna loomine ning sisendus- ja veenmismeetodite kasutamine. Tähelepanu tuleks pöörata teate sisukusele ja tihedusele, keelekasutuse lihtsusele ja väljenduse emotsionaalsusele. Sisukas teade sisaldab olulist infot, on asjatundlik, konkreetne, selge sisuga ning tõene.

Suhtlemise lõpetamine. Suhtlemise lõpetamine toimub kontakti katkestamisega. See nõuab ettevalmistust kahel tasandil: verbaalsel ja mitteverbaalsel tasandil. Sõnalisel tasandil tuleks teha kokkuvõte, kus peegeldub kõige olulisem. Mittesõnalisel tasandil toimub näiteks keha ärapööramine, intonatsiooni langus, pilgu ärapööramine jm. See etapp võib kesta sekundeid või isegi minuteid.

Tüüpiliseks suhtlemisveaks on esimese ja kolmanda etapi alahindamine: nähakse ja täiustatakse ainult teist etappi.

Mis on esmamulje ja kuidas see kujuneb?

Kas oled olnud võõras linnas ja otsinud tänavalt kedagi, kellelt teed küsida? Arvatavasti ei tee sa valikut juhuslikult. Sa hindad inimesi selle põhjal, kui suhtlemisaltina nad tunduvad, haarates kinni väikestest vihjetest, mida sulle pakutakse. Samuti kiirgad sina ise selliseid vihjeid, mis ütlevad kas „hoidke eemale" või „minu poole võib julgelt pöörduda". Seda näitavad sinu kehahoiak, teiste pilgule vastamine, reageeringud ja suhtlemisviis.

Mõtlemiseks

kuidas sa tavaliselt suhteid lood?

tuleta meelde mõni olukord, mil sa tahtsid kellegagi kõnelda või soovisid, et sinuga vestlust alustataks?

mida sa siis tegid? Kuidas käitusid?

kas ma jätan endast avatud ja huvitunud või kinnise ja endassetõmbunud inimese mulje?

mida ma teen, et kiirgan endast just selliseid sõnumeid?

mida võõrad inimesed minu kehakeelest välja võivad lugeda?

kas ma püüan uute tuttavatega kohtudes või uues olukorras viibides naeratada isegi siis, kui tunnen end ebamugavalt?

Mõtiskle omaette või aruta kaaslasega

*Kui sa teed järgmist:*	*võid teisele paista*
Naeratad	meeldiv, armastusväärne, ligitõmbav, elujaatav
Kohaned olukorraga ja sarnaned teistega	ohutu, mõnus, vastuvõtlik, tolerantne
Oled hoolitsetud, stiilne ja oma välimusega rahul	enesekindel, terve
Tutvustad teisi inimesi	huvitunud, seltskondlik, muretu
Kutsud aktiivselt teisi enda juurde	ohutu, sõbralik, armastusväärne
Esitled end ise teistele	huvitunud, sõbralik, seltskondlik
Lood positiivse meeleolu ja torkad teiste seast silma	elujaatav, rõõmsameelne, mõnus kaaslane
Alustad vestlust antud hetkest lähtuvalt - st räägid käesolevast olukorrast (nt kuidas sa said aru õppejõu poolt seletatud kodutööst ja tähtaegadest)	suhtlemisaldis, seltskondlikult ärgas

LEVINUD VÄÄRMULJED
*Kui teed järgmist:*	*siis võid arvata, et paistad*	*kuid võid hoopis paista*
Ei naerata	neutraalne, mõtlik, rahulik, tõsiseltvõetav	partnerist mitte huvitatud või võlutud, külm, tujutu
Keskendud enda eripärale, mitte sarnasusele teistega	huvitav, ekstsentriline	ligipääsmatu, enesekeskne, seltskondlikult kohmetu
Pöörad vähe tähelepanu oma välimusele ja stiilile	loomulik, välisest muljest mitte huvitatud	seltskondlikult hooletu, loid, enesessetõmbunud
Ootad, et sind esitletaks	neutraalne, tagasihoidlik	eemalehoidev, kohmetu, tõrjuv, passiivne
Jälgid ja hindad teisi, enne kui asud suhtlema	ettevaatlik, tähelepanelik	mitte huvitatud, halva suhtlemisoskusega, mõtetega mujal
Kasutad ettevalmistatud tervitusfraase	võluv, avatud, vaimukas	pealiskaudne, agressiivne, kalkuleeriv

Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes sa oled - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsustavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda.

Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki „õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili elemendid, mis on meelepärasemad kui teised. Enamikule meeldivad inimesed, kes oskavad kuulata, ei anna hinnanguid jne. Keskendudes neile universaalsetele tõdedele, oskad sa vahet teha, millised sinu suhtlusstiili aspektid on üldiselt meeldivad ja millised ei ole, et võiksid endale teadvustada sõnumeid, mida sa endast kiirgad ja oodata soodsaid või ebasoodsaid reaktsioone teistelt.

Miks ma pean pingutama hea esmamulje jätmise nimel? Ma ei taha ennast muuta. Enda jaoks olulistele inimestele meeldin ma just niisugusena nagu olen. Esmamulje teadvustamine on oluline järgmistel põhjustel:

sa ei pruugi paista sellisena, kes sa tõepoolest oled - sellena, kellena sa ise ja sinu lähedased sind tunnevad;
sinust võidakse valesti aru saada viisil, millest sul endal aimugi pole (nt kui oled häbelik, võid tunduda teistele eemalehoidvana; kui jutukas, võidakse seda pidada enesekesksuseks);
uued tuttavad ei tunne sind veel nii hästi, et armastada sind sinu positiivsete omaduste tõttu, ja kujundavad seega oma arvamuse piiratud info põhjal nagu kehakeel, vestlusstiil ja välimus.

Kujutle. Loengu alguseni on 5 min. Enamus tudengitest on juba auditooriumis, kui äkki siseneb uksest noormees, vaatab sobivat
                  istekohta otsides ringi ning võtab naeratades istet sinu kõrval. Ta alustab kohe vestlust, jutustades humoorikalt sellest, kui keerulisi
                  teid pidi (sealjuures mitmeid kordi eksides) ta õppehoonesse jõudis, hilineda kartis jne. Siis küsib ta sinult, kuidas sulle tundub siin
                  koolis õppimine. Selle lühikese vestluse jooksul tajud, et sulle meeldib selle inimese seltskond, temaga on kerge suhelda. Sulle
                  tundub, et teist võiksid saada sõbrad. Ja siis algab loeng....

Kas sinul on ette tulnud selliseid olukordi, kui tajusid, et oled vestluskaaslasega „ühel lainel", et te olete paljuski sarnased jne?

Kuidas sa mõne üksiku infokillu põhjal lõid põhjalikuma pildi sellest inimesest?

Esmase kontakti loomine on tavaliselt hinnangu langetamise protsess, mille käigus saadakse teineteise kohta infot ning püütakse seda tõlgendada. See on nagu filter, mille käigus:

inimesed võtavad vastu alginfo - nad panevad tähele kehakeelt, seda, mida sa räägid ja kuidas vastad (noormees oli jutukas, elav, humoorikas ja naeratas sulle)

selle alusel kujundatakse mulje ja otsustatakse, mis inimene sa oled ning kuidas sa eeldatavasti ka edaspidi käitud (tõenäoliselt on see noormees usaldusväärne, suhtlemisaldis ja abivalmis)

seejärel nähakse sind nagu läbi filtri. Igaühele meeldib pidada ennast heaks inimesetundjaks ja mõelda: „Ma teadsin esimesest hetkest, et ta on ..". Nad otsivad teavet, mis kinnitaks nende esmamuljet, ega otsi või lausa eiravad sellist käitumist, mis sellega ei klapi (nt kui seesama noormees järgmisel kohtumisel on hajevil või eemaletõmbunud ega soovi suhelda, ei pea me seda mitte tema isikuomaduseks, vaid mingist olukorrast tingituks).

Sagedasemad filtreerimisvead, mida esmamulje loomisel tehakse:

„aupaiste" - oletus, et ühe positiivse omadusega inimesel on veel terve hulk positiivseid omadusi, mida tal aga üldse ei pruugi olla (nt arvad, et rõõmsameelne inimene on ühtlasi tark, armastusväärne ja edukas, kuigi sa pole iial näinud tema juures mingeid märke neist omadustest)

„sarvede efekt" - negatiivsete omaduste ülevõimendamine (nt eeldad, et kui kaastudeng on sageli rahulolematu ja kaebleb, siis on ta tüütu, suhtlemisvõimetu ja nõrk)

Suhtlusprotsessi esimesel kohtumisel võib mõjutada see:

kuidas sa ennast tunned - uute inimestega kohtudes ja kontakti luues panete esmajärjekorras tähele omaenda tundeid: kas tunnete end mugavalt, energiliselt, tüdinenult, närviliselt, hirmunult jne. See on normaalne, paratamatu ja loomulik protsess, mis juhatab sind märkama, kuidas sa suhtled, missuguseid olukord sa eelistad ja kellega soovid suhelda (nt kui tajud, et sinu kursusekaaslase kehakeel osutab, et suhtub sinusse üleolevalt, püüad temaga edasisi kontakte vältida)

mida sa tunned teise inimese suhtes - kui sa oled uue olukorra ja kursusekaaslastega juba kohanenud, ei keskendu sa enam nii väga oma tunnetele, vaid pöörad tähelepanu sellele, mida sa tunned teise suhtes. Sa hindad teisi selle põhjal, mida nad sulle vastavad, ütlevad ja teevad.

mida teine inimene sinu suhtes tunneb - jätta endast hea mulje tähendab häälestada keegi enda suhtes positiivselt. Suhtlemise käigus võid tähele panna, kas sinu partner naeratab ja pöörab sulle tähelepanu, naerab sinu naljade peale ja sinust huvitatud. Samas võid sellele ka hiljem mõelda ja püüda hinnata, mis mulje sa talle jätsid.

kuidas teine inimene ennast tunneb - tavaliselt peitub just selles positiivse esmamulje saladus. Sageli mõtlevad inimesed enda mitte teise tunnetele, kuna viimane nõuab rohkem teadlikku mõtlemist ja tähelepanu. Seega kui suudad nihutada fookuse omaenda tunnetelt teise enesetunde tõstmisele, jätad endast tõenäoliselt märksa parema esmamulje. Küsi endalt: millele on suunatud minu emotsionaalne fookus esmakohtumisel? Kas ma mõtlen enda tunnetele või sellele, kuidas teised end tunnevad?

Mis on suhtlemistõkked?

Suhtlemistõkked võivad takistada suhtlemist, seetõttu on kasulik nendest teadlik olla. Me võime rakendada suhtlemist takistavaid viise nii loomulikult, et ei pane seda ise tähelegi. Pigem märkame, kui keegi kasutab suhtlemistõkkeid meiega suheldes. Sageli ei oska me sellele nähtusele nime anda ja mõtleme, miks äkki kadus soov teisega suhelda või miks tunneme end solvatuna ja alaväärsena. Levinumad suhtlemistõkked:

Suhtlemistõke

Näide

Mõju edasisele suhtlemisele

1. Käsutamine/
kamandamine

"Mind ei huvita sinu isiklikud probleemid, grupitöö tuleb ära teha!"

edastab sõnumi, et sind ei aktsepteerita

võtab teiselt ära võimaluse vastutada

tekitab vastupanu

2. Hoiatamine/
ähvardamine

"Keegi ei aita sind, kui sa ise ka ei tea, mida sa täpselt tahad."

võib tekitada hirmu, alistuvust või kiusu järele proovida, kas ähvardus peab paika

võib tekitada viha, võõrandumist

3. Moraali lugemine

"Raskused teevad sind ainult tugevamaks!"

viib võõrandumiseni

tekitab „kohustatuse tunnet" või süütunnet

4. Nõuandmine

"Mina sinu asemel räägiks vanematega."
"Ma arvan, et kõige õigem oleks...."

võib tekitada sõltuvust või vastupanu

signaal, et inimene ise pole võimeline oma probleeme lahendama
pärsib iseseisvust ja otsustusvõime

5. Loogika kasutamine

"Sa eksid, sest..."
"Loogiliselt võttes peaks ..."

kutsub esile oma seisukohtade kaitsmist

teine inimene ei kuula sind enam

võib tekitada alaväärsustunnet

6. Hinnangute andmine, kritiseerimine, süüdistamine

"Sa oled lihtsalt laisk!"
"Ise oled süüdi, et....."

vihjab teise otsustusvõimetusele

suhtlemine katkeb, kuna kardetakse negatiivset hinnangut

hinnanguid võetakse sageli tõe pähe

7. Kiitmine, nõustumine

"Sa oled kõigi asjadega hästi hakkama saanud, küll see olukord ka laheneb."

võib tunduda manipulatsioonina, et esile kutsuda soovitavat käitumist ka tulevikus

võib põhjustada ärevust, juhul kui teise inimese arusaam iseendast ei lähe kiitusega kokku

8. Sildistamine,
naeruvääristamine

"Sa oled tõesti saamatu."
"Kuidas sul õnnestus nii kerges aines läbi kukkuda?"

võib mõjuda laastavalt inimese minapildile

kutsub sageli esile sõnalist kättemaksu

9. Analüüsimine, diagnoosimine

"Sinu viga on selles, et sa ise ei püüagi endale sõpru otsida."

võib mõjuda ähvardavalt ja masendavalt

kaob soov edasi suhelda, sest kardetakse sõnumi moonutamist või ebameeldivat paljastamist

10. Rahustamine, lohutamine

"Ära muretse, küll sa pika peale kohaned uue elu ja õpingukaaslastega."

rääkijas tekib tunne, et teda ei mõisteta ja tema tunded pole olulised

tekitab tugevaid vaenulikke tundeid ("sul hea öelda!")

tekib arusaam, et ei tohiks ennast pahasti tunda

11. Küsitlemine

"Miks sa siis tulid siia õppima, kui see eriala sulle ei meeldi?"

õpitakse sageli sisutuid vastuseid andma, vastuseid vältima või valetama

tekitab ärevust, hirmu, trotsi

12. Teema vahetus, sarkasm

"Räägime parem millestki meeldivamast."

võib tekitada teises tunde, et tema probleemid on ebaolulised

pärsib teise inimese soovi teinekord oma probleemist rääkida

Oma suhtlemistõkete analüüsimiseks täida TÖÖLEHT: Suhtlemistõkked.

Kuidas olla hea kuulaja?

Aktiivne kuulamine on terviklik käitumisviis, mille eesmärgiks on kõneleja toetamine, võimalike suhtlemistõkete ületamine ja teabevahetuse suurendamine.

Aktiivne kuulaja on see, kes

oskab jagada vastutust suhtlemisel
mõistab, kellel on probleem
reageerib ideedele, mitte inimesele
kuulab, kuidas midagi öeldakse
annab rääkijale aega ja ruumi mõtlemiseks
ei sisenda endale, et ta peab probleemi lahendama - eelkõige on sinu ülesanne kuulata (kui sa keskendud vastuste otsimisele, ei saa sa täielikult pühenduda kuulamisele).
suhtleb „võrdne-võrdsega" printsiibil
kuulab ja keskendub, mõtlemata samaaegselt sellele, kuidas või mida vastata
ei püüa rääkimata jäänut ise „täita" oma oletuste ja arvamustega

Aktiivne kuulamine aitab sul

luua ja taastada usaldusväärseid suhteid teistega, sest inimesed hindavad kõrgelt häid kuulajaid
ennetada konflikte, sest teise jutu ümbersõnastamine ei lase tema vihal kasvada
ära hoida möödarääkimisi ja ennetada "mõtete lugemisest" tekkida võivaid tagajärgi
saada rohkem infot, kui partner meile esialgu kavatses anda
kontrollida, kas rääkija saab aru, millest soovis rääkida
esile tuua vasturääkivusi ja süstematiseerida materjali ning hoida vestlust teema raamides
paremini meelde jätta (verbaalselt väljendatud mõtted aitavad rääkijal paremini sõnastada probleeme ja leida neile lahendusi)
fikseerida ebamääraselt langetatud otsuseid (sageli teeme emotsioonidest tulenevalt otsuseid, mida hiljem võime kahetseda, kuid millega tuleb siiski edasi elada)
vähendada staatuse halvavat mõju (aktiivse kuulamise puhul oled sa teisega samal tasandil, mis suurendab oluliselt eneseavamise määra)
tõrjuda agressiooni eneseväärikust riivamata ja seeläbi ennast kaitsta

Kõige suurem tulu aktiivsest kuulamisest on see, et kui harjud teise juttu umber sõnastama, avastad, et sul on palju raskem anda hinnanguid, lugeda moraali, lohutada, teemat vahetada jne. Teisisõnu on ümbersõnastamine vastumürk enamikule suhtlemistõketele.

Hea kuulaja meelespea!

Selgita välja oma kuulamisharjumused, et tunda oma tugevaid ja nõrku külgi. Oma kuulamisharjumuste tundmine võimaldab neid parandada.
Ära hiili suhtlemisel vastutusest kõrvale. Suhtlemise tulemus sõltub samavõrra nii kuulajast kui rääkijast.
Väljenda oma tähelepanelikkust kogu kehaga (silmside, kehaasend, žestid, distants).
Jälgi rääkija kehakeelt ja selle kooskõla või vasturääkivust tema jutuga.
Keskendu vestluskaaslase jutu sisule. Ära lase mõtetel uitama minna.
Püüa mõista mitte ainult räägitu sisu, vaid ka kõneleja tundeid.
Suhtu kõnelejasse eelarvamusteta, see loob suhtlemiseks soodsa avameelse õhkkonna.
Anna peegeldavat kuulamist kasutades partnerile teada, kuidas sa temast aru said.
Kuula iseennast – see oskus eelneb võimele kuulata teisi.

Aktiivse kuulamise tehnikad

Aktiivse kuulamise tehnikad on vaikne kuulamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, küsimuste esitamine ning kokkuvõtete tegemine.

Vaikne kuulamine - isegi kui inimesed ei lausu sõnagi, märkad ometi nende kehalist reageeringut. Millest sina aru saad, et sind kuulatakse?

Kohalolek: segavate tegurite puudumine; füüsilise tähelepanu osutamine, silmside ja avatud kehahoiak
Kehakeel: reageerimine rääkija jutule, osavõtlik näoilme, vaikimine sel ajal kui teine räägib
Ukseavajad: avatud lõpuga sõnumid, mis kutsuvad inimest asjast rohkem rääkima. Eriti efektiivsed suhtluse alguses huvitatuse tekitamisel (nt. räägi mulle lähemalt sellest olukorrast...). Ukseavajad annavad edasi järgmist: „nüüd on sinu kord",„ma olen valmis sind kuulama".
Vaikimine: ei sekku, toetuse andmine sõnadeta, sageli alahinnatud. Vaikusel on aktsepteerimise edasiandmisel suur jõud, eriti tugevate tunnete puhul nagu kurbus, viha või hirm.

Ümbersõnastamine on suhtluspartnerile suunatud tagasipeegeldus selle kohta, mida ta ütles või välja näitas. Tähtsaim reegel on, et ümbersõnastamisel ei lisata oma mõtteid ja tundeid ning lähtutakse vaid sellest, mis suhtluspartner ütles või väljendas.

Näide:

Tudeng A: „Ma olen väga segaduses. Ma tõesti ei tea, kas vahetada eriala v. mitte"
Tudeng B: „Sa tahad öelda, et sa pole kindel, kas sa tahad eriala vahetada v. mitte".
Tudeng A: „Nojah, mõned ained on täitsa OK, aga on palju neid, mille puhul ma ei saa aru, miks ma pean neid õppima, kui mul kunagi neid vaja ei lähe"
Tudeng B: „Sinu jaoks on erialavahetuse küsimus tekkinud seetõttu, et sa ei mõista teatud ainete õppimise vajadust"
Tudeng A:" No ma arvan, et kui nad on õppekavas, siis nad on seal ikka põhjusega, aga ma lihtsalt ei suuda keskenduda ja leida motivatsiooni nende õppimiseks"
Tudeng B: „Saan ma õigesti aru, et põhiprobleem pole mitte selles, et sa väga tahaksid eriala vahetada, vaid selles, kuidas leida motivatsiooni sinu jaoks ebahuvitavate ainete läbimiseks"
Tudeng A: „Jah, kui ma suudaks sundida end neid õppima, siis tahaksin ikka oma erialal jätkata"
Tudeng B: „Milliseid variante sa oled õppimisel juba proovinud ja mis võiks kõige paremini toimida?"
Tudeng A:" Üks asi, mida ma varem olen proovinud on see, et ma kinnitan endale, et igal erialal on huvitavaid ja vähemhuvitavaid aineid. Ja isegi ebahuvitava aine puhul võib mõni aspekt olla põnev. Pealegi ei pääse ma järgnevatele ainetele, mis tõesti mind huvitavad, kui eeldusained on läbimata."
Tudeng B:"Võiks see mõtteviis sind ka praegu kuidagi aidata?"
Tudeng A:" Vot ei teagi, aga peaks katsetama, ega ma muidu ju teada ei saa."

Tunnete peegeldamine - annab rääkijale tunde, et teda on mõistetud. Tundeid peegeldades väljendad oma arusaamist rääkija tundeseisundist ja selle intensiivsusest. Tunnete tasandil rääkimine aitab üleliigsetel tunnetel „ära voolata" ja rääkija vajadus irratsionaalselt käituda kahaneb.

Näide:

Tudeng A: „Mul oli kohutav koolinädal. Niipalju kodutöid ja loenguid. Ma olen nii kurnatud."
Tudeng B: „Sa tunned end kurnatult, sest sul oli tihe koolinädal."
Tudeng A: „Jah, lisaks oli 3 päeval ka arvestused, mille tulemust ma ei tea. See kõik ajab mind hulluks"
Tudeng B: „Sa muretsed oma arvestuse tulemuste pärast"
Tudeng A: „Loomulikult, kes siis ei muretseks. Ma arvan, et need ei läinud eriti hästi. Kui ma teaks tulemust, võiksin ma järgmistele asjadele keskenduda."
Tudeng B: „Sa oled segaduses, sest ei tea kuidas oma nädalavahetust ja järgnevat nädalat planeerida?"
Tudeng A: „Nojah, kui ma läbi kukkusin ei saa ma nädalavahetuseks ka koju sõita, sest peaksin jääma ühikasse õppima."
Tudeng B:"Sind ärritab, et arvestuse tulemused selguvad alles järgmisel nädalal"
Tudeng A:"See on jah kõige raskem, kuigi õppejõud andis lootust, et ta jõuab need ka varem ära kontrollida. Ei tea, kas ma peaksin talle meili saatma ja küsima oma tulemust"
Tudeng B: „See aitaks sul rahuneda?"
Tudeng A:" Ma usun küll. Vähemalt kaoks ära see peataolek ja ma teaks, mida edasi teha."

Küsimuste esitamine aktiivse kuulamise käigus aitab täpsustada kuuldut, saada rohkem informatsiooni ning julgustada kõnelejat

Suletud küsimused

Eeldavad "jah - ei" vastust, mistõttu ei võimalda arendada edasist vestlust. Samuti võivad need mõjuda ülekuulamisena. Selline lähenemine peegeldab vestluse ühepoolsust.

(nt. Kas see loeng on huvitav? Oled sa oma toakaaslasega rahul?)

Kasutatakse efektiivselt vaid infot kontrollides ja selgitades, fakte täpsustades ja probleemile keskendudes.

(nt. Kas sa tahad ülikoolis edasi käia? Mulle tundub, et.. on see nii? Soovid sa võtta akadeemilise?)

Avatud küsimused

Eeldavad vastusena üldist infot. Julgustavad inimest vastama oma sisetundest lähtuvalt ning detailsemalt rääkima muret tekitavatel teemadel.

(nt Mida sa arvad ... loengutest? Kuidas su vanemad sinu arvates sellele uudisele reageerivad?

Kasutatakse efektiivselt arutelu alustamiseks, kirjelduse palumiseks, tunnetele ja plaanidele keskendumiseks

Kokkuvõtete tegemise eesmärgiks on kokku võtta rääkija peamised ideed ja seisukohad nii, et neid oleks võimalik hiljem täiendada, parandada, ümber lükata või kinnitada. See võimaldab:

keskenduda hajunud mõtetele ja tunnetele
lõpetada kindlal ajahetkel vestlus
alustada edasist arutelu ja tegevuskava planeerimist
kontrollida vestlusprotsessist arusaamist

Näide: „Sinu jutust järeldan, et tahaksid sõpradega sellest rääkida, kuid sind hirmutab nende reaktsioon."

„Sinu juttu kokku võttes tundub, et sinu isa on sulle oluliseks eeskujuks, sest...."

„Sinu jutust jäi kõlama see, et sa oled väsinud teiste pidevast kriitikast"

Ümbersõnastamise harjutus

Pöördu sõbra või hea tuttava poole, kellele meeldib uusi asju katsetada. Selgita talle, et tahad parandada oma kuulamisoskusi. Sõbra ülesanne on rääkida mõni oluline lugu või seiklus oma elust (soovitatavalt selline, mida sina ei tea). Samuti võib ta rääkida näiteks sellest:

kus ta näeb end olevat 5, 10 aasta pärast
millised väärtushinnangud on tema jaoks elus kõige olulisemad ja miks ning kust need pärinevad;
milliste eelarvamustega on ta kokku puutunud ning mis teda sealjuures kõige rohkem häirib jne.

Sinu ülesanne on kuuldut aeg-ajalt oma sõnadega ümber jutustada. Sõber otsustab, kas oled tema jutust õigesti aru saanud. Sina võtad tema parandused arvesse ning lisad need uude ümbersõnastusse, mida kordad, kuni sõber jääb kuulduga rahule.

Kuidas ennast kehtestada?

Kujuta ette järgmist olukorda:

Oled kursusekaaslasega kokku leppinud, et teete koos referaadi ja selle põhjal ettekande ning jagate ära, kes mida loeb ja ette valmistab. Päev enne ettekande tegemist saate kokku, et töö lõplikult vormistada. Selgub aga, et sinu kursusekaaslane on oma osa tegemata jätnud, kuna tal on olnud viimasel ajal väga kiire ja pealegi on ta unustanud, mis ta täpselt tegema pidi. Teie mõlema hinne sõltub homsest ettekandest. Kuidas sa sellises olukorras käituksid?

Sinu reageering ja kehtestamisstiil antud olukorrale sõltub sellest:

kuivõrd on sul sarnaste situatsioonidega varem olnud kogemusi
milline on sinu hetkemeeleolu ja väsimusaste
kas tekkinud olukord lööb segi sinu ülejäänud ajaplaneeringu ja õppimisprotsessi
kuivõrd tähtis on sinu jaoks heade suhete jätkumine kaastudengiga
kuidas kaastudeng sulle seda kõike ütleb: sõnad, kehakeel, žestid jne

Positiivne enesekehtestamine on oskus väljendada oma tundeid, mõtteid ja soove ning seista teiste õigusi rikkumata oma õiguste eest. Sageli on lohutav teada, et enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte kaasasündinud iseloomujoon. Samuti ei suuda inimene pidevalt olla kehtestav (nt ühel hetkel suudad sa olla kehtestav oma toakaaslase puhul, kes armastab kuulata valju muusikat sel ajal, kui sa õpid, teinekord muudab see sind agressiivseks ja vahel suhtud sa sellesse passiivselt). Võimalik, et vähem tuttavate kursusekaaslastega pole sul probleemi olla kehtestav, samas sõprade ja pereliikmete puhul ei taha see kuidagi õnnestuda.

Lapsepõlvest on sulle kaasa antud hulk veendumusi, juhtnööre sotsiaalseks käitumiseks. Need ütlevad, millised käitumised on „head - halvad" või „aktsepteeritud - mitteaktsepteeritud". Püüa järgnevate üldlevinud arvamuste puhul mõelda, millised neist meenutavad sulle kodunt kaasa saadud reegleid? Usud sa, et neid tuleb järgida ka täiskasvanuna?

Üldlevinud eksiarvamused

Sinu õigused
Oma vajadusi teiste omadest ettepoole seada on egoistlik.	Sul on õigus oma vajadusi vahel teiste omadest ettepoole seada
Vigu teha on häbiasi. Igas olukorras peaksid reageerima õigesti.	Sul on õigus teha vigu. Keegi meist pole täiuslik.
Kui sa ei suuda veenda teisi, et sinu tunded on õigustatud, siis on sinu tunded valed.	Sul on õigus olla ise oma tunnete kohtunik.
Teiste arvamust tuleb austada, eriti siis, kui teised on sinust kõrgemal positsioonil. Jäta oma eriarvamused enda teada. Kuula ja saa targemaks.	Sul on õigus oma arvamustele ja tõekspidamistele.
Ole paindlik ja püüa kohaneda. Teiste tegudel on omad kindlad põhjused ja nende õigsuses kahelda on ebaviisakas.	Sul on õigus avaldada arvamust, kui teiste käitumine või kriitika tundub sulle halb või ülekohtune.
Teiste jutule ei tohi vahele segada. Küsimused näitavad sinu rumalust või ebaviisakust.	Sul on õigus jutule vahele segada, et selgitust paluda.
Ära raiska oma probleemidega teiste väärtuslikku aega.	Sul on õigus paluda abi või toetust
Kui keegi annab sulle nõu, võta seda kuulda. Inimestel on sageli õigus.	Sul on õigus teiste nõu mitte kuulda võtta. Sinu enda leitud lahendused võivad olla sinu jaoks kõige sobivamad.
Teadmine, et tegid midagi hästi, on juba iseenesest preemia. Kiitlejad ei meeldi kellelegi. Edukaid inimesi põlatakse ja kadestatakse salamisi. Komplimendile vasta tagasihoidlikult.	Sul on õigus saada oma töö ja saavutuste eest tunnustust ning olla ise enda saavutuste üle uhke. Ära pea seda piinlikuks.
Teisi peab alati aitama. Kui sa neid ei aita, pole sul endal hädas kellegi poole pöörduda.	Sul on õigus öelda EI, kui sa ei soovi või sul ei ole hetkel aega aidata.
Sinu tunnetel ja tegudel peab alati olema oma kindel põhjus.	Sul on õigus jätta oma tunded ja teod õigustamata.
Teiste vajadusi ja soove peab märkama isegi siis, kui nad ei oska öelda, mida nad tahavad.	Sul on õigus jätta teiste vajadused ja soovid nende "silmist lugemata". Sa ei pea olema „mõtetelugeja".
Teisi inimesi ignoreerida on ebaviisakas. Kui sinult midagi küsitakse, siis vasta.	Sul on õigus olukorrale mitte reageerida.

Kuidas saad aru, et sa pole kehtestav?

Sul on raske

öelda ei
küsida nõu või paluda abi
välja näidata oma positiivseid või negatiivseid tundeid
algatada, üleval hoida või lõpetada seltskondlikku vestlust
väljendada oma soove, tahtmisi, õigusi, seisukohti
jääda eriarvamusele ja/või vastanduda teistele inimestele
esitada küsimust „miks?" pärast sulle esitatud nõudmist
tunda end hästi, kui sulle on tehtud kompliment.

Enesekehtestamine on oluline koos õppides, millest on juttu õpioskuste teemas (vt Kuidas teistega koos õppida?)

Enesekehtestamise tüübid

ALLAHEITLIK, ALISTUV	Plussid	Miinused
ei väljenda oma tundeid ignoreerib iseenda vajadusi enesekohane „peab" vabandav kõneviis ebaselge, "läbi lillede" väljendus kehakeel ja verbaalne sõnum vastuolus vastutusest kõrvalehoidmine madal eneseteadvus, raske elu korraldada	hoiab ära konflikte ja tülisid jääb äraõpitud käitumise raamidesse saab vastutasuks teiste heakskiidu ei vastuta tulemuste eest, sest tegi, mis kästi abitut ja alandlikku tullakse aitama on teistele "ohutu" suhtleja	oma elu jääb elamata, läheb teiste määratud rada suhetest saab vähem rahuldust kui võiks saada ei õpi kontrollima oma emotsioone ega käitumist (passiiv- agressiivne) teiste tunded: ärritumine, kaastunne mahasurutud emotsioonid avalduvad kehaliste ja psüühiliste häiretena
Näide: Tudeng soovib laenata sinult konspekti päev enne eksamit: - annad talle oma märkmed sõnagi lausumata - teeskled, et ei kuulnud ta palvet
AGRESSIIVNE	plussid	miinused
hinnangute andmine, teiste vajaduste ignoreerimine suhtlemistõkked, „mina"-teated teistele „peab-tuleb" käsklused vaidleb tuliselt, läheb kergesti konflikti pidev hirmutunne, valvesolek võimaldab kontrollida, saavutada võimu sotsiaalne roll vs isolatsioon	materiaalsed vajadused saavad rahuldatud agressiivne käitumine tagab "austuse" võim, kuulsus kujundab ise oma saatuse omab kontrolli teiste üle	hirmu ja ebaturvalisuse õhkkond kutsub esile valetamise nõuab järjest suuremat kontrolli süütunded teiste tunded: viha, solvumine, soov kätte maksta võõrandumine inimestest, üksildus kehalised haigused
Näide: "Loomulikult ma ei anna sulle oma konspekti, segi oled või! Kas sa tõesti arvad, et ma laenaksin sulle oma materjale päev enne eksamit?!"
ADEKVAATNE	Plussid	Miinused
iseenda ja teistega heas suhtes, vähe hirmu/ängistust palju eneseregulatiivset käitumist positiivsete tunnete näitamine kehakeel näitab soojust ja kindlust välditakse „sina" sõnumeid avatud hoiak	enesega rahulolu hea enesetunne tekitab ka teistel hea enesetunde oma tunnete kontroll elab ise oma elu temaga arvestatakse	võtab energiat kui ei õnnestu, siis võib tekkida konflikt toob nähtavale väärtuskonfliktid kardetakse näida isekad, kurjad kardetakse teisi solvata kardetakse tõrjuvat suhtlemist
Näide: "Ma vajan oma märkmeid eksamiks valmistumisel. Sa võid neist koopia teha kui tahad". "Ma soovin oma konspekti täna õhtul lugeda. Kui sulle sobib, võime koos eksamiks õppida"

Mõtlemiseks

Kui kipud kehtestamisel kasutama alistuvat või agressiivset stiili, püüa enda jaoks leida vastus järgmistele küsimustele:

    Mida annab sulle alistuv/agressiivne käitumine? Mis kasu see sulle toob?

    Millest peaksid loobuma või mida oma elus, iseenda hoiakutes muutma, kui käituksid edaspidi kehtestavalt?

    Leia vähemalt 3 olukorda enda elust, milles sooviksid olla kehtestavam.

Pane kirja need inimesed, kelle puhul vajad enesekehtestamist (nt tahad öelda vanaemale, et ta sind vähem
kontrolliks ja sinu pärast muretseks vms).

Kehtestav eneseväljendus

Sageli kiputakse oma tundeid ja vajadusi väljendama kaudsel viisil ning arvatakse, et teised mõistavad, mida me öelda tahame, või räägitakse „sina"- keeles (nt. sa ei helistanud mulle eile, ehkki lubasid). See võib olla tingitud lapsepõlves omandatud hoiakust, et asesõna „mina" kasutamine viitab liigsele egoismile. Võimalik, et tegelikult kardad sa hoopis teiste reaktsiooni oma avameelitsemisele.

Oma tundeid ja vajadusi kaudselt väljendades räägid umbes nii: „ tundub, et enamikku tudengeid häirib nii suur kodutööde hulk", „ma ei mõista, kuidas inimesed võivad nii lohakad olla", „ paistab, et see noormees meie kursuselt ei saa aru, kuidas tema sagedased sõnavõtud loengutes teisi häirivad... mis sa arvad, kas ma peaksin talle seda otse ütlema". Seega on efektiivse kehtestamise puhul esmaseks reegliks kasutada mina-sõnumeid. Võrdle järgnevaid lauseid ning püüa mõelda, milliseid tundeid ja käitumisi need esile kutsuvad?

Sina-sõnumid

Mina-sõnumid

Sa räägid väga segaselt!

Sa võiksid teistega rohkem arvestada.

Kes sul lubas minu asju puutuda?

Miks sa ei öelnud, et ei taha meiega grupitööd teha?

Sa kohe pead olema nii õel ja sarkastiline teiste suhtes!

Mul on raske mõista, mida sa öelda tahad.

Ma olen solvunud, et sa ei teatanud oma hilinemisest

Ma olen pettunud, et sa kapist minu jogurti ära sõid.

Minus tekitab segadust, et sa valisid teise grupi ning ei teatanud sellest meile.

Mulle ei meeldi, kui sa mind kritiseerid, ilma et küsiksid kuidas asjad tegelikult olid.

Kas esitatud näited tekitasid sinus järgmisi mõtteid?

Sina-sõnumid:

Mina-sõnumid:

... on täielikult suunatud teisele inimesele - suhtluspartnerile

... tekitavad asjatut vastupanu ja vaidlusi - süüdistatu hakkab end õigustama või vastu süüdistama

... tekitavad kergesti süü-, alandustunnet, teevad haiget

... tekitavad soovi kätte maksta

... räägivad midagi minust endast ja ei sisalda teise kohta käivaid tõlgendusi ja hinnanguid

... ei kõla rünnaku ja süüdistusena, jätavad teisele osapoolele ruumi tema oma arvamuse jaoks

... rääkija võtab endale vastutuse oma seisundi eest ja jätab teisele osapoolele vastutuse enesekontrolli eest

... suurendavad siiramat ja avatumat suhtlust, vähenevad manipulatsioonid ja hirm enda ees

Mina-sõnumid, mida enesekehtestamisel kõige sagedamini kasutatakse on ennetav ja äraütlev mina-sõnum. Esimest kasutad sa siis, kui soovid teatud ebameeldivaid olukordi ennetada (nt ma soovin täna õhtul homseks eksamiks tõsiselt õppida ning oleksin sulle väga tänulik, kui sa sõpradega selleks ajaks meile pidu ei planeeriks). Äraütlevat mina-sõnumit tuntakse rohkem „EI" - ütlemise nime all. Tihti on meil raske ei öelda, eriti kui tegemist on vanemate ja heade sõpradega, sest me ei taha endast halba muljet jätta. Siin sulle väike soovitus - mõjus „EI"-ütlemine peaks sisaldama:

kindlameelset otsust ja selget põhjendust

vajadusel ka „EI" kehtivuspiire, nt „Täna ma ei saa kahjuks sind õppimisel aidata, sest mul on vaja üks ettekanne teha, aga homme on mul selleks piisavalt aega"

äraütlemine ei tohi minna väljavabandamiseks, nt „ Mul on väga kahju, ma ei saa seda tööd sinu eest ära teha, anna tõesti andeks."

äraütlemist toetavad ka mitteverbaalsed märgid nagu pilk, kehakeel, samuti jutu katkestamine ja äraütlemise kordamine.

öeldes millelegi „EI" ütled millelegi „JAH" ja vastupidi, nt „Ma ei tule sinuga õppejõu juurde kaasa, aga ma aitan sul end ette valmistada selleks vestluseks nii, et ta oleks nõus su eksamitöö uuesti läbi vaatama".

Mõnikord on raske öelda inimesele midagi sellist, mida ta ehk kuulda ei taha. Sellisel juhul tuleb seda teha pehmelt ning abiks võib olla "hamburgeri" tehnika.

Kiida vestluspartnerit selle eest, mille eest teda ausalt kiita saab ("saia" osa)
Seejärel ütle, mida sa öelda tahad, mis sind teise käitumises häirib ("kotlet kahe saialõigu vahel")
Lõpeta taas tunnustamisega ("saia" osa). Võimalusel kasuta inimese nime.

Näide: "Mari, sa oled tõeliselt hea kuulaja, sinuga on väga mõnus rääkida. Kui sa minu probleeme oma toakaaslasega ei jagaks, tahaksin sinuga kindlasti ka edaspidi rääkida, sest tunnen, et sellest on mulle väga suur abi."

Kehtestav sõnum koosneb 3 osast:

1. Käitumise hinnanguvaba kirjeldus

kirjelda käitumist täpselt, kasutamata ebamääraseid sõnu (nt „ma ei taha igal nädalavahetusel kodus käia...")
kirjelda tegu, mitte motiivi (nt „mind solvas see, kui sa minu esinemisoskust kommenteerisid")
esita käitumise kirjeldus võimalikult lühidalt ja samas küllaldase infoga
pane tähele, kas kasutad kehtestamist õige asja ja inimese puhul.

2. Otsene mõju/kahju mulle

aitab teisel inimesel mõista, mil viisil on sinu vajaduse rahuldamine takistatud.
oluline on esitada vastuvõetamatu käitumise mõju endale, mitte teisele inimesele
mõjud võivad tähendada sulle aja, energia, raha kaotust või võivad takistada sind tegemast midagi, mida sa pead või tahad teha.

3. Minu tunded

tunne on kogemus või tunnetus
NB! mõtted ja tunded ei ole sama asi - mõtted puudutavad fakte, infot ja teadmis (asju, mis on sinu peas).
tunded keskenduvad sinu kehale, mitte peale (nt hirmutunne võib otseselt väljenduda värisemises, südamepekslemises, seedehäiretes jne)
vihase sisuga sõnumite saatmine on märk sellest, et sa pole oma tegelike tunnetega kontaktis
viha on teisene tunne, mida tunned pärast mingi varasema tunde kogemist (nt solvumine enne vihastamist)

Näited:

"Mulle tundub, et meil on väga erinevad õpiharjumused. Sinu öised õpingud muusika saatel ja kõndimised ei lase mul rahulikult magada ja järgmiseks päevaks välja puhata."

"Mulle meeldiks, kui sa mulle otse ütleksid, mis minu käitumise juures sind häirib, siis teaksin sulle põhjendada, miks ma teatud olukordades just sel viisil reageerin. Nii hoiaksime ära edaspidiseid arusaamatusi."

"Olen nördinud, et te tervele kursusele teatasite, et viibin psühholoogiliste probleemide tõttu õppetööst eemal. Mul on väga raske nüüd nendega koos õpinguid jätkata."

"Ma olen tõsiselt nördinud, et sa juba kolmas kord järjest hilined meie kohtumisele, mistõttu me peame kiirustama, et täna õigeks ajaks teatrisse jõuda."

TÖÖLEHT: Kehtestav eneseväljendus

Kuidas lahendada konflikte?

Nii igapäevases suhtluses kursusekaaslastega kui grupitööde tegemisel tekib sageli lahkarvamusi, kus oma põhimõtete kaitsmisel ja soovitud tulemuse saavutamiseks satutakse teistega konflikti.

KONFLIKT on:

.... inimeste erinevustest tulenev paratamatus
.... suhte püsivuse test
.... emotsionaalne pingeolukord
.... oma vajaduste ja sihtide tõkestatuse kogemine
.... käitumine, mis esitab väljakutse füüsilisele või psühholoogilisele turvalisusele üksikisiku või grupi puhul

Konflikti käitumuslikud tunnused

lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele, see segab ka tõsisemate asjadega tegelemist
kõrgendatakse häält, süüdistatakse teist (kasutatakse palju suhtlemistõkkeid)
teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid
püütakse kaaslasi leeridesse jagada ja endaga liitu tõmmata
pealekaebamine, laim, ässitamine, jäine viisakus
boikott, apaatia, üldine loidus, passiivsus tööl
stereotüüpne mõtlemine
enesekaitse ja manipuleerimise osakaalu suurenemine
objektiivsuse vähenemine, ei kalkuleerita „hinda"

Kui sul on ühe ja sama nähtuse või inimese kohta korraga kaks või rohkem kooskõlastatud teadmist (tekib kognitiivne dissonants; näiteks kui õppejõud teatab loengus, et ta on pettunud, et tudengid oma kodutöid õigeaegselt ei esitanud), siis selle vastuolu leevendamiseks võib:

lihtsalt informatsiooni ignoreerida (nt kuna sina esitasid töö tähtajaliselt, ei käi see sinu kohta)
hankida inimese või nähtuse kohta uut informatsiooni
muuta iseenda käitumist (nt öelda õppejõule, et sina esitasid tähtajaks töö ning anda seeläbi talle mõista, et ei tohiks teha selliseid üldistusi)
seletada nähtuse või inimese käitumine endale sobivaks (nt õppejõud ütles seda sellepärast kogu kursusele, et tähtajaks esitamata tööde hulk oli suurem esitatud tööde arvust)

Milliseid konflikte on olemas?

Konflikti tüüp

Mida teha?

Faktikonfliktid: faktide õigsus, usaldusväärsus, infopuudus, valeinfo, erinevad hinnangud info väärtuse kohta; info erinevad tõlgendused, hindamisprotseduurid

kokkulepped selle kohta, milline info on oluline
kuidas infot koguda, milliste kriteeriumite järgi hinnata vajadusel kaasa kolmas osapool (ekspert)

Nt Tekib sul grupikaaslastega konflikt, sest kodutööst on erinevalt aru saadud. Selle asemel et laskuda vaidlustesse, on mõttekas saata täpsustavate küsimustega meil õppejõule.

Väärtuskonfliktid: erinevate põhimõtete ja käitumise hindamise kriteeriumid, erinev elustiil, maailmavaade, ideoloogia, religioon

otsi uusi vaatepunkte ja hindamiskriteeriume
selgita tõeliselt olulised väärtused ja eesmärgid
väldi probleemi sõnastamist väärtuskeskselt
luba endal ja teistel nii nõustuda kui mitte nõustuda
otsi üldisemaid eesmärke, mida kõik võiksid jagada

Nt Arvad sa, et stipendiumi peaksid saama võrdselt kõik tudengid. Sinu kursusekaaslased aga on seisukohal, et stipendium võiks siiski olla nö. preemiaks heade õpitulemuste eest. Püüa võimalikult faktikeskselt põhjendada enda arvamust ning mõista kaaslaste seisukohti.

Huvide konfliktid: kes mida vajab, kes mida saab, tajutud või tegelikult võistlevad huvid, sisu või protseduur, psühholoogilised erihuvid

keskendu huvidele, mitte positsioonile
otsi väljaspool konfliktipooli asuvaid kriteeriume
leia võimalusi valikute ja ressursside laiendamiseks
otsi kompromisse eri huvide tasakaalustamiseks

Nt Soovivad grupi liikmed võimalikult kerge vaevaga ära teha koduse ülesande. Sinu soov on põhjalikumalt valitud teemasse süveneda (rohkem erinevaid materjale otsida, saada kokku, et asju läbi arutada ja kõigile vastuvõetavaid otsuseid teha jne), sest teema huvitab sind ning sa ei taha teha asju pinnapealselt. Kuidas sa selles olukorras kompromissi saavutad?

Protseduurilised ja strukturaalsed konfliktid: destruktiivne käitumine, kontrolli, omandamise, ressursijaotuse, jõu ja õiguse ebavõrdsuse, geograafilised, füüsilised ja keskkonnamõjud, mis takistavad koostööd; aja surve

sõnasta selgelt rollid, püüa rolle vahetada,
muuda destruktiivset käitumist, muuda omandisuhet ja kontrolli ressursi üle, püüa selgelt sõnastada vastastikku vastuvõetav otsustusprotsess
muuda läbirääkimised positsioonikesksest huvidekeskseks,
muuda või vähenda poolte argumente ja mõju
vähenda sundust, muuda füüsilist suhet ja keskkonda

Suhtluskonfliktid: tunded, taju, erinevused, suhtlusoskuste puudus, korduv negatiivse mõjuga käitumine, sõnade ja tähenduste erinevus, iseloomude-isiksusetüüpide sobimatus

sõnasta esmased suhtlusreeglid, loo ruum tunnete näitamiseks, selgita taju võimalikke erinevusi
reguleeri info hulka; hoidu suhtlemistõketest
keskendu aktiivsele kuulamisele, kontrolli teise poole arusaamist, peegelda protsessi - sõnasta seda, mis ja kuidas parasjagu toimub
tunnista erinevusi ja teise poole õigust olla tema ise, hoia mõlema poole väärikust.

Minatasandid

Mõtlemiseks

Kujuta ette, et tuled pärast väsitavat koolipäeva tagasi ühiselamusse ning avastad, et vaatamata lubadusele pole toakaaslane musti nõusid ära pesnud. Tunned, kuidas olukord sind ärritab, ning palud, et ta seda nüüd teeks. Sinu palvele vastab toakaaslane, et teda mustad nõud ei häiri, ta võib ka ühekordsetest nõudest süüa ning soovitab sul ise need ära pesta. Kuidas sa selle olukorra lahendad, kuidas sellele reageerid? Milliseid mõtteid ja tundeid toakaaslane sinus tekitab? Kas ja mil moel see mõjutab teie edasisi suhteid?

Eric Berne väidab, et igal inimesel on 3 minatasandit: lapsevanem, täiskasvanu ja laps. Iga päev oled sa mõnda aega igal minatasandil ja kõik kolm mõjutavad sinu käitumist. Sinu reaktsioonid ja edasine käitumine probleemsetes olukordades sõltuvad sellest, kas räägid parajasti lapsevanema, täiskasvanu või lapse tasandilt.

Lapsevanem: siia kuulub suur hulk reegleid, moraalinõudeid ja juhtnööre, mis on pärit sinu enda vanematelt. Need reeglid ja juhtnöörid on sinu sisse salvestatud arvatavasti 5 esimese eluaasta jooksul. Näiteks õpetavad vanemad lastele, kuidas käituda seltskonnas, süüa viisakalt või koduümbruses orienteeruda. Kõik need reeglid andsid sulle enesekindlust teha esimesed sammud seltskonnas. Lapsevanema tasandi "sõnumid" on mitmes mõttes head ja kasulikud. Nad paigutavad sinu elu raamistikku, andes nõuandeid ilma sundimata või ründamata. Lapsevanema positsioonilt rääkides kasutatakse aga ka mitmeid suhtlemistõkkeid (moraali lugemine, hinnangute andmine, absolutiseerimine). Samuti kipud lapsevanema tasandilt endale andma „peab - tuleb" käsklusi (sisekõnena), mis automaatselt toovad kaasa vastumeelsuse kohustuste suhtes.

Laps: sinu sisemine laps koosneb tungist tundma õppida, katsuda, puudutada ja kogeda uut maailma. Teisalt kuuluvad lapse maailma ka hukkamõist, karistused ja negatiivsed tunded, mille tekitas vanemate käskudega vastuollu minek. Sisemises lapses peituvad sinu tunded: armastus, rõõm, aga ka hirm, viha ja kasvamispainetest kripeldama jäänud rahulolematus iseendaga. Kõrvuti on iha elu nautida ning haavad, mille on jätnud vanemate hukkamõist ja ükskõiksus. Lapse positsioonilt vallanduvad eelkõige emotsioonid: pisarad, mossitamine, tujutsemine, elurõõm ja seksuaalne erutus. Lapse tasandilt suheldes kasutad selliseid väljendeid nagu: „ma vihkan!", „miks mina pean seda tegema?".

Täiskasvanu: see osa sinust püüab tasakaalu seada lapse ägedad tunded ja vajadused ning lapsevanema käsud ja keelud. Täiskasvanu peab tegema otsuseid, mistõttu ta analüüsib välismaailma ning ennustab, milline tagajärg igal teol võib olla. Efektiivse suhtlemise eesmärk on täiskasvanut tugevamaks muuta - õppida suhtlema otsekoheselt,sirgjooneliselt ja kehtestavalt, kirjeldama olukordi adekvaatselt, küsima küsimusi, kaaluma võimalikke variante jne.

Konflikte ja probleeme lahendatakse täiskasvanu tasandil!

Püüa järgnevas harjutuses ära tunda, kes räägib - lapsevanem, laps või täiskasvanu?

Ma ei kavatsegi sinu nõmedatele reeglitele alluda.
Kuidas sa võid teiste suhtes nii hoolimatu olla?
Palun pane endale normaalsed riided selga, ma ei julge sinuga niimoodi klubisse minna.
Sa ütlesid, et valmistusid väga tõsiselt eksamiks, aga ikkagi kukkusid läbi. Kuidas on see võimalik, aru ma ei saa?
Kas sa laenaksid mulle oma konspekti, sest ma olin viimase loengu ajal haige.
Miks mina pean alati sinu tagant koristama, sul endal ei ole ebamugav niimoodi elada?
Ära põe, küll sa leiad endale uue ja parema noormehe/neiu.
Läheks täna kuhugi välja sööma, mul tõesti pole tahtmist ühikas jälle makarone süüa.
Kuidas sul tuli üldse pähe selle õppejõu töö ajal spikerdada?
Ma arvan, et nii mahuka eksami puhul tasuks meil kordamisküsimused omavahel ära jagada, neile vastata ja pärast
neid grupiga jagada.

Kuidas lahendada probleeme võitja-võitja meetodil?

Probleemi ei saa lahendada
sama mõtlemisega,
mis selle tekitas.
A. Einstein

Konflikti/probleemi lahendamine on protsess, kuhu on haaratud nii mõtted, tunded kui käitumine ning mille abil inimene või grupp püüab leida kohaseid toimetulekuviise ettetulevatele probleemidele. Probleemi efektiivseks lahendamiseks on vajalik üldine probleemilahendusvõime, mis koosneb järgmistest osadest:

probleemitundlikkus (võime märgata probleeme, ebakõlasid)
alternatiivne mõtlemine (võime genereerida erinevaid lahendusvariante)
tagajärgedele mõtlemine (võime ette aimata tagajärgi)
perspektiivi võtmine (võime tajuda olukorda läbi teise inimese silmade)

Probleemilahendamist takistavad tegurid:

probleemide taju (nt sinu jaoks pole probleem käia ühikatoas välisjalanõudega, samas kaasüürilise jaoks on)
põhjuste omistamine (kellele/millele ma põhjused omistan) (nt võid sa arvata, et kohanemisraskused tulevad sellest, et kaastudeng ise ei otsi uusi tuttavaid, mõistmata, kuidas saab suhtluse alustamine tema jaoks olla ületamatu raskus)
hinnang probleemile (kuivõrd tähtis probleem sinu jaoks on) (nt kuni kaastudengi kommentaarid teiste suhtes otseselt sind ei puuduta, ei pea sa vajalikuks olukorda sekkuda)
uskumused isikliku kontrolli kohta (kes kontrollib olukorda - sina või keegi teine) (nt kodutööde tegemise ja eksamiks õppimise edasilükkamine pole niikaua probleem, kuni sulle tundub, et aega veel on ja keegi sulle otsest survet ei avalda)
väärtused, mis puudutavad probleemilahendusega seotud pingutusi ja ajakulu (nt võid sa toetada kaastudengeid õppimisel lootuses, et nad ühel hetkel ise ainest arusaamise nimel rohkem pingutama hakkavad. Kui seda ei juhtu ja sinu enda õppimine selle all kannatama hakkab, mõtled, kas asi on seda väärt)

Etapid:

1. etapp - probleemi määratlemine ja eesmärgi püstitamine	milliste vajaduste rahuldamist või eesmärkide saavutamist olukord takistab? kelle probleem see on? kas see on tegelik probleem või vaid üks osa sellest? kas on vaja see kohe lahendada või kannatab oodata? kas probleem võib iseenesest kaduda? võin ma riskeerida selle ignoreerimisega? sõnasta konkreetne, saavutatav ja ajaliselt piiritletud eesmärk
2. etapp - ajurünnak	genereeri(ge) niipalju lahendusi, kui suudate ärge hinnake väljapakutud lahendusi, millised iganes need ka ei oleks kirjutage lahendused üles
3. etapp - lahenduste hindamine	alustage hindamisprotsessi avatud küsimusega (nt millised on sinu arvates kõige paremad lahendused?) andke teada oma seisukohtadest (nt ma ei saa selle ideega nõustuda, sest...) märgi ära lahendused, mis nõuavad rohkem infot, mida saab omavahel kombineerida või mis tunduvad põnevad
4. etapp - sobiva lahenduse valik	tavaliselt jääb sõelale 2 - 3 erinevat lahendust ärge hääletage! Hääletamise puhul on alati võitjad ja kaotajad. Eesmärk on saavutada üksmeel! kujutlege, kuidas võiksid erinevad lahendused toimida (nt kui me valime selle lahenduse, mis siis juhtub? Kas sellel lahendusel on mingisuguseid puudusi?) kirjutage üles väljavalitud variant. Kuulake tagasisidet.
5. etapp - lahenduste elluviimise planeerimine	sageli pidurdub või ebaõnnestub probleemilahendusprotsess, kuna ühiselt vastuvõetud otsuseid ei viida ellu. Põhjus on tavaliselt selles, et ei otsustata, KES ja MILLAL midagi teeb. vajadusel tuleb arutada ka tulemuste standardite üle (ehk mida nt tähendab „hea" konspekt)
6. etapp - tulemuste hilisem kontroll	Kõik esialgsed lahendused ei pruugi hästi töötada. Seetõttu on oluline arutada (hiljem), kas kõik on tehtud otsustega endiselt rahul. Mõnikord võetakse endale kohustusi, mille täitmine võib osutuda väga raskeks.

Näide: Mirell asub õppima kõrgkooli, mis asub tema kodukohast ca 150 km kaugusel. Kooli alguses sõidab ta igal nädalavahetusel koju, sest tunneb end siin üksikuna: tal pole veel sõpru, linn on võõras ja uued õpiülesanded on harjumatud. Vanemad on sellise elukorraldusega igati rahul, sest tunnevad, et saavad niimoodi kõige paremini Mirelli uue eluga kohanemisel toetada. Samuti finantseerivad nad Mirelli õpinguid kõrgkoolis. Ajapikku leiab tütarlaps endale sõpru ning ei kipu enam igal nädalavahetusel koju sõitma, mistõttu vanemad tunnevad end üha rohkem üksikuna ning ka Mirelli vaevab süütunne. Viimast aitavad veelgi süvendada vanemate sellekohased märkused: „Me oleme sinu heaks niipalju teinud ja sina tasud meile siis niimoodi...., sa ei hooli oma vanematest vist üldse enam, peaasi, et me sulle ainult raha saadaksime .... jne."

1. Probleemi määratlus: vanematega positiivsete suhete säilitamine

2. Ajurünnak. Võimalikud lahendusevariandid Mirelli jaoks:

a) leida osalise tööajaga töö (nt vahetustega), et ei sõltuks enam nii palju vanematest

b) käia edasi igal nädalavahetusel kodus ning leida sõpradega koosolemiseks aega nädala sees.

c) kutsuda vanemaid endale sagedamini külla, tutvustada oma sõpradele

d) suhelda vanematega tihedamini nt telefoni, Skype, MSN-i teel.

e) selgitada, et kõrgkoolieluga kaasnevad ka erinevad sotsiaalsed üritused, kus osalemine on tähtis.

3. Lahenduste hindamine. Selleks tuleb iga ajurünnakus välja pakutud idee puhul kaaluda poolt ja vastuargumente.

Poolt	Vastu
a) ei sõltu enam vanematest, annab vabaduse ise otsustada, mida nädalavahetustel teeb	a) õppimine võib selle all kannatada, tekivad raskused ajaplaneerimisel
b) vanemad ei süüdista Mirelli enam hoolimatuses ning jätkavad finantsilist toetamist	b) nädala sees vaba aja leidmine võib olla raske; samuti tekib rahulolematus iseendaga, et ei suuda end piisavalt hästi vanemate suhtes kehtestada
c) aitaks vähendada vanemate muretsemist ja võimaldaks näidata oma iseseisvust	c) võib osutuda rahaliselt kulukaks vanemate jaoks
d) vanematel ei tekiks tunnet, et neid on üksi jäetud	d) Mirell peaks leidma aega sagedasemaks suhtlemiseks
e) läbi selle areneksid Mirelli enesekehtestamisoskus ja suureneks enesekindlus	e) vanemad ei pruugi mõista, kuidas saavad sõbrad olla neist tähtsamad

4. Sobiva lahenduse valik. Poolt ja vastuargumente kaaludes tegi Mirell järgmise otsuse: ta teatas vanematele, et käib üle nädala kodus, kuid suhtleb nendega telefoni või Skype teel sagedamini. Samuti selgitas ta vanematele, kui olulised nad talle on ning tõi välja ka positiivseid situatsioone oma ülikoolielust, mis muudavad ta enesekindlamaks ja õnnelikuks. Kuna vanemate jaoks on tütre rahulolu oluline, nõustusid nad pakutud varianti paar kuud proovima.

5. Lahenduste elluviimise planeerimine. Mirell saatis vanematele oma tunniplaani, et nad teaksid, millal on kõige tõenäolisem tütart telefoni teel kätte saada. Oma vanemaid tundes püüdis Mirell selle sammuga hoida ära vanemate asjatuid süüdistusi stiilis: „Miks sa telefoni ei võta, kas sa ei taha meiega suhelda...... sa ikka ei hooli meist.... jne."

6. Tulemuste hilisem kontroll. Pärast mõnenädalast prooviperioodi tundsid vanemad, et nad sooviksid ikka rohkem oma tütre eluoluga kursis olla ning arvasid, et tahaksid aeg-ajalt Mirelli külastada. Pärast paari külaskäiku olid nad veendunud, et tütar saab edukalt iseseisvalt hakkama ning ei avaldanud enam survet, et Mirell peaks kodus sagedamini käima.

Ohud probleemi lahendamise teel:

probleemi ignoreerimine (asi ei ole veel nii hull, tegeleme sellega hiljem)
kogemustel põhinevate lahenduste rakendamine uute probleemide puhul (võib töötada, aga ei pruugi)
perfektsete lahenduste (garantiide) otsimine
soov probleem ruttu lahendada
esimese pähetulnud lahendusvariandi valimine
vastutuse lükkamine teistele
enesekindluse puudumine

Mis on grupiprotsessid?

Efektiivne viis seminarideks ja eksamiteks valmistumisel on õppimine koos kaastudengitega. Sellel on üksi õppimise ees mitmeid eeliseid.

See võimaldab:

kõrvutada oma mõtlemisviisi, ideid, tunnete väljendamist ja käitumist teiste osalejatega ning neilt midagi õppida
märgata oma tugevaid ja nõrku külgi
otsida oma puuduste ületamiseks erinevaid viise
omadada nii akadeemilises kui sotsiaalses valdkonnas edukamaid toimetulekuviise
osalejatele emotsionaalset ja füüsilist tuge ning aitavad suurendada õpimotivatsiooni
omandada suuremat hulka õppematerjale (nt jaotada teemad, mille kohta igaüks grupist lühikonspekti teeb)

Planeerides ühiste kodutööde tegemist, võtavad tudengid grupis erinevaid rolle, millest sõltub eesmärgi saavutamise edu või ebaedu. Ülesandele orienteeritud grupi liikmed võib jagada algatajateks ja kaasaminejateks.

Algatajad algatavad vestluse, edastades endale teada olevaid fakte, jagades asjakohast informatsiooni või kogemusi ning avaldades oma arvamust (nt kodutöö tegemisel tuuakse välja, millist materjali on keegi leidnud ja kuivõrd see haakub planeeritava referaadi teemaga; õppimise puhul selgitatakse välja, millised teemad on kõige raskemini mõistetavad ja vajaksid lisainfo hankimist).

Kaasaminejad kuulavad ja reageerivad, tehes kuuldust kokkuvõtteid ning arendades teemat edasi. Nad annavad informatsioonile hinnangu, teevad ettepanekuid ja esitavad küsimusi. Grupiprotsesside jaoks on olulised mõlemad rollid. Kui aga näiteks algatajaid on liiga palju võib tulemuseks olla grupp, kus pakutakse küll välja palju ideid, kuid vastastikuse kriitika tõttu ühisele otsusele ei jõuta. Siinkohal on oluline meeles pidada, et kritiseerida tohib ideid, mitte idee autorit.

Grupiliikmete omavahelist suhtlust tõkestavad indiviidid, kes peavad enda vajadusi grupi vajadustest tähtsamaks, unustades ära eesmärgi, mille pärast grupp on kokku kutsutud. Seetõttu võivad grupiliikmed võtta järgmisi rolle:

Agressor - surub teiste ideid alla, kritiseerib, kasutab hinnanguid. Eesmärgiks on isikliku võidu saavutamine
Blokeerija - tunneb, et probleem on ületamatu ning lahendusi pole. Sageli elatakse grupis välja isiklikke tundeid (solvumist, viha jne.) nt „Aga mis siis, kui ....", „Ei, see tekst referaadiks ikka ei sobi, liiga pikk ja keeruline...." jne.
Kloun - püüab kogu grupitööd naljaks pöörata, soovib pidevat tähelepanu. Eesmärgi poole liikumine on kõrvaline, seda ei võeta väga tõsiselt.
Pastor - pole tegelikust eesmärgist huvitatud, sest ta on hõivatud isiklike probleemide või kogemuste selgitamisega. Räägib kõrvalistest asjadest. Eesmärgiks on tähelepanu ja tunnustuse saamine.
Domineerija - esmatähtis on juhtimine ja liidri positsiooni kindlustamine, mitte ülesandele keskendumine. Püüab saavutada kontrolli grupi üle, kamandab ja käsutab

Loe lisaks õppimisoskuste teema alateemat "Kuidas teistega koos õppida?".

Kuidas grupid kujunevad?

Grupis õppimise või kodutööde tegemise puhul ei maksa eeldada, et koostöö kohe sujuma hakkab. Kõik grupid läbivad kindlad arengufaasid, mille jooksul grupiliikmed teineteisega kohanevad: jagavad oma mõtteid, kahtlusi, vaidlevad ja püüavad leida parimat lahendust eesmärgi saavutamiseks. See kõik on loomulik ja erineva ajalise kestvusega protsess.

Tuleta meelde mõnda olukorda, kus sul tuli grupitööna valmistuda seminariks, koostada kodutöö või ettekanne. Püüa leida vastus järgnevatele küsimustele:

Milliseid esmaseid mõtteid ja tundeid grupitöö ülesanne ja grupiliikmed sinus tekitasid?

Kuidas toimus grupis ülesannete jaotus? Kuivõrd tekkis grupis lahkarvamusi, teineteise kritiseerimist?

Milliseid rolle inimesed grupis võtsid ning kas see takistas või soodustas eesmärgi saavutamist? Kuidas kujunes liider?

Kuidas tagati kokkulepetest kinnipidamine ning vastutuse võrdne jagamine grupiliikmete vahel?

Millise uue kogemuse sa grupitööst said? mida järgmine kord teeksid teisiti?

Grupi moodustamise ja toimimise põhimõtted

Kõik grupi liikmed on aktiivsed ja võrdsed, alluvussuhted ei toimi.

Erilist tähelepanu pööratakse grupi tagasihoidlikumatele liikmetele.

Grupi liikmed on suunatud ülesande lahendamisele, mitte kriitikale ja oma positsiooni kindlustamisele grupis.

Vastastikust kriitikat ei kardeta, aga kriitika objektiks võetakse alati ideed, mitte inimesed.

Aega kasutatakse ratsionaalselt.

Väljendutakse lühidalt ja konstruktiivselt. Ükski sõnavõtt ei tohiks olla üle 1-2 minuti pikk.

Kõiki sõnavõtjaid ja seisukohti kuulatakse tähelepanelikult.

Eriarvamused arutatakse läbi, püütakse mõista ja kooskõlastada.

Hoidutakse oma arvamuse pealesurumisest.

Grupi teistesse liikmetesse suhtutakse mõistvalt, tehakse kõik usalduse loomiseks.

Selleks, et grupitöö oleks edukas:

Sõnasta grupitöö eesmärk - nt. kui eesmärgiks on koostada referaat, sõnastage kõigepealt teema ja võimalikud allikad (andmebaasid) infot otsimiseks. Kui eesmärgiks on eksamiks valmistumine, püüdke sõnastada kordamisküsimused, välja selgitada raskemad teemad ja teha omavaheline ülesannete/teemade jaotus.
Tee kindlaks enda seisukoht - enne kokkusaamist valmista ette faktipõhised seisukohad ja arvamused, nii on sul lihtsam teisi veenda oma argumentide õigsuses.
Kuula - kui sa oled oma osa ette valmistanud ning oskad seda ka adekvaatselt põhjendada, võid kohtumisel keskenduda sellele, mis teistel on öelda. (Kas kõigi grupiliikmete seisukohad kattuvad eesmärgiga? Ehk tuleb eesmärk uuesti sõnastada ja eriarvamused selgeks rääkida?) Püüa siiralt mõista, mida iga liige grupilt tahab. Tõenäoliselt hakkad märkama tõkestajaid.
Säilita rahu - ülesandele orienteeritud väikse grupi liikmena tuleb sul sageli oma ego alla suruda. Sul tuleb viisakalt käituda inimestega, kes sulle ei meeldi, kuulata monolooge pidavaid grupiliikmeid, taluda vaikides ebaõiglast kriitikat ning vaadata üksmeele tagamise ja eesmärgi nimel ilmselgetele eksiarvamustele läbi sõrmede.

Mis on stress ja kuidas sellega toime tulla?

Stress on emotsionaalne ja/või füüsiline reaktsioon muutustele või muutunud nõudmistele, mis valmistab keha ja vaimu ette iga uue, ähvardava või põneva sündmuse ees.

Põhjused:

Ohumärgid:

raha puudus

ebarealistlikud ootused

sotsiaalne ja/või vanemate surve

rahulolematus iseenda ja/või teistega, valitud erialaga

osaline või täiskohaga töötamine kooli kõrvalt

suur õpikoormus ja vähene füüsiline aktiivsus

akadeemiline saavutusvajadus

ebaefektiivne ajaplaneerimine

muutunud une- ja söömisharjumused

muutunud keskkonnatingimused (kodunt lahkumine, suurema vastutuse teke igapäevaelus jne.)

privaatsuse ja turvatunde puudumine (nt kehvad toanaabrid)

üksindustunne, sõpradest eemaldumine

enesehinnangu langus

väsimus, kurnatus, tüdimus

hammaste krigistamine

higistamine, peavalud, ärevus

ennastkahjustav käitumine

keskendumisraskused, üldine desorienteeritus
kõhuvalu, oksendamine

impulsiivne käitumine, emotsionaalne tasakaalutus

irratsionaalsed hirmud, kerge ärritatus

kaela- ja seljavalud

isu kaotus vs. söömissööstud

ravimite ja meelemürkide tarbimise suurenemine

üldine nõrkus, pearinglus, reaalsustaju kadumine

kogelemine, segane kõne

Stressiga toimetulek on väga individuaalne protsess, mis sõltub suuresti sellest, kuidas me end ja ümbritsevat keskkonda tajume ning interpreteerime. Sageli on stress inimese enda poolt tekitatud seisund, millega toimetulek algab stressiallika kindlaks tegemisest. Selleks tuleb sul endalt küsida, kuidas sa tõlgendad erinevaid stressiolukordi oma elus:

on need sinu jaoks ajutised nähtused (nt „ mul on hetkel lihtsalt nii palju asju kuhjunud") isegi siis, kui sa ei suuda meenutada, millal sa viimati puhkasid;

pead sa stressi üheks osaks oma õpingutest (nt „ sessiaeg ongi alati pöörane") või isiksusest (nt „ma olen alati päev enne eksamit õppima hakanud.")

pead sa stressiallikateks teisi inimesi või väliseid sündmusi (nt „sellest ainest polegi võimalik aru saada.").

Harjutus

Iga kord, kui tunned stressi, küsi endalt ja kirjuta üles:

Mis põhjustas stressi (kui sa täpselt ei tea, kirjuta üles oma kahtlus või oletus)?

Kuidas sa ennast selles olukorras tundsid (nii füüsiliselt kui emotsionaalselt)?

Kuidas sa selles olukorras reageerisid või käitusid?

Mida sa tegid enesetunde parandamiseks?

Stressijuhtimise tehnikaid

Muuda situatsiooni/keskkonda:	Muuda oma reaktsiooni/käitumist:
väldi stressoreid	kohane stressoriga
võta olemasolevate stressorite vastu midagi ette	lepi stressoriga

1. Väldi asjatut stressi:

õpi ütlema "EI", õpi ennast kehtestama

püüa vältida või vähendada kontakte stressi tekitavate inimestega

taasta kontroll keskkonna üle (nt lülita teler/raadio õppimise ajal välja, et su tähelepanu ei hajuks vms)

väldi võimalusel sind ärritavaid teemaarutelusid

mõtle oma päeva/nädalakava ja ülesanded läbi (NB! ajaplaneerimne), koosta nimekiri, eristades sealjuures asju, mida sa "pead" või "peaksid" tegema.

2. Muuda stressoreid: kui sa ei saa stressitekitavat olukorda vältida, püüa mõelda, mida saad teha, et seda tulevikus ennetada (nt sinu eksamiärevus on tavapärasest kõrgem, sest sul jäi õppimiseks vähe aega)

ära hoia oma tundeid endas vaid väljenda neid kohaselt

ole valmis kompromissideks, kasuta "võitja-võitja" meetodit

kehtesta ennast

täiusta oma ajaplaneerimisoskusi

3. Kohane stressoriga: kui sa ei saa muuta stressorit, muuda iseennast! (nt kui avalik esinemine tekitab sinus ärevust, püüa harjutada ettekannet kodus peegli või veebikaamera ees, kasuta visuaalseid abivahendeid nagu powerpoint vms)

muuda negatiivne stressor positiivsemaks

vaata asjale pikemas perspektiivis. Millist tähendust omab tänane olukord sinu jaoks tulevikus - kuu, aasta pärast? Kas see on väärib siis ärritumist, vihastumist, muretsemist? Vastates küsimusele eitavalt, keskendu asjadele, mis on olulised ka pikemas perspektiivis.

vaata üle oma eesmärgid ja standardid. Perfektsionism on tudengite sagedaseim stressor.

Keskendu positiivsele. Mis on need asjad, millega sa antud olukorras edukalt toime tulid?

4. Lepi stressoriga, mida sa ei saa muuta (nt lahkuminek, lähedase kaotus, krooniline haigus jne)

ära püüa kontrollida kontrollimatut

vaata asju laiemalt (seistes silmitsi suurte väljakutsete või valesti tehtud otsustega, püüa vaadata neid kui õppetunde, mis aitavad kaasa sinu arengule).

jaga oma tundeid usaldusväärsete inimestega, see aitab sul asju näha teise pilguga.

ära hoia endas viha ja vihkamist, õpi andestama, sest pole olemas ideaalseid inimesi, kes mitte kunagi vigu ei teeks. Negatiivsed tunded sinu sees takistavad sind edasi liikumast.

Emotsioonidele suunatud stressijuhtimine

Harjutus: Püüa oma kogemustele tuginedes tuua välja poolt- ja vastuargumente järgmistele väidetele:

Igale situatsioonile on olemas vastav ja õige emotsioon.

Kui ütlen teistele inimestele, et tunnen end halvasti, siis näitab see minu nõrkust.

Vihastaja on halb ja destruktiivne.

Emotsionaalne olla tähendab olla kontrollimatu.

Emotsioonid võivad tekkida ilma erilise põhjuseta.

Mõned emotsioonid on rumalad ja kasutud ning neile pole mõtet aega raisata.

Kui teised ei kiida mu tundeid heaks, ei tohiks ma niimoodi tunda.

Teised inimesed on õigemad minu tundeid hindama kui mina ise.

Kui ma vihastan, siis ma ei meeldi enam teistele.

Raskeid ja valusaid tundeid peaks lihtsalt ignoreerima, siis kaovad need pikapeale.

Harjutuse tulemusena jõudsid tõenäoliselt järeldusele, et negatiivsed tunded ei ole mitte alati kahjulikud, vaid võivad sind mõnikord muuta hoopis tugevamaks ja uutele väljakutsetele vastupidavamaks. Stressijuhtimise seisukohast on oluline, et oskaksid neid teadvustada ning eristada sulle stressi tekitavaid ja igapäevast elu häirivaid negatiivseid mõtteid. Miks? Sellepärast, et teatud negatiivsetel mõtetel on kalduvus salvestuda meie alateadvusse ning tulla sealt iga kord esile kui puutud kokku vähegi stressi tekitava olukorraga.

Tüüpilised negatiivsed mõtted on:

hirm, et ma ei suuda piisavalt hästi oma ülesannete või nendega kaasnevate probleemidega toime tulla
mure, kuidas teised reageerivad
mure, kuidas sa teistele paistad, kuidas nad sind hindavad
liigne mure stressisümptomite olemasolu pärast
kehva soorituse tagajärgede ülevõimendamine
enesekriitika, kui ei suudeta maksimaalselt ülesandeid täita
ebaadekvaatsuse tunne

Olulist rolli negatiivsete mõtete kinnistumisel etendab siiski sinu enesehinnang, mis peegeldab sinu tegeliku mina ja ideaalmina vahet (st erinevust selle vahel, milline sa enda arvates oled ja milline tahaksid olla).

Minapildi ja enesehinnangu kohta loe veel enesetundmise osast (vt Milline sa oled? Mida endast arvad?)

Harjutus enesehinnangu tõstmiseks:

Kas mõistaksid samamoodi hukka mõne teise inimese, kes tunneb nii nagu sina? Mida ütleksid inimesele, kel on samasugune veendumus nagu Sul?

Kas oled olnud enda vastu õiglane?

Kas hakkad pigem isikut halvustama, kui lähtud konkreetset juhtumist?

Kas oled unustanud, et igaüks teeb vigu, eksib, tunneb ajuti sotsiaalset ebamugavust? Et mitte keegi pole täiuslik?

Kas Sa jätad tähelepanuta oma tugevad küljed ja keskendud üksnes nõrkadele? Eirad saavutusi ja sõprussuhteid ning keskendud läbikukkumisele ja raskustele?

Kas kipud kasutama vildakaid mõttemustreid? Näed kõiges katastroofi? Võtad kõike isiklikult? Loed mõtteid? Kipud mõtlema emotsionaalselt?

Kas teed järeldusi lapsepõlve või noorukiea kogemuste põhjal?

Kas otsustad enda üle nii, nagu Sinu üle on (kunagi) otsustatud? Kui jah, siis miks peaks sel inimesel või neil inimestel praegu õigus olema?

Kes tunneb Sind kõige paremini? Kas teised inimesed või Sina ise?

Sageli ei põhjusta meile stressi mitte sündmus ise vaid tõlgendus, mille me olukorrale anname. Mõnikord me ülehindame, kritiseerime oma tegusid ja käitumist. Negatiivsed mõtted on hoiatuseks, et midagi on valesti! Sellest tulenevalt on meil vähem kontrolli oma tunnete üle, mistõttu pead õppima sellega teadlikumalt tegelema. Stressiolukorra analüüsimiseks on sulle abiks järgmine tabel:

Olukord	Näide: Ta kritiseeris minu tööd kaastudengite ees
Tunne (0 -100%)	Viha, alandatus, ebakindlus, pettumus (90%)
Automaatmõte	Ma pole talle kunagi meeldinud. Kas ma tõepoolest olen nii saamatu?
Tõendid mõtte poolt	Ta tegi need järeldused vaid ühe lause põhjal. Tal oli lihtsalt halb tuju.
Tõendid mõtte vastu	Minu argumendid olid põhjendatud. Minu sõbrad austavad minu arvamust.
Ratsionaalne vastus	Ma tegin küll vea, kuid see ei mõjutanud järelduste usaldusväärsust. Ta hindas olukorda subjektiivselt.
Tunne (0-100%)	Viha (40%)

Kui sul on raske oma negatiivseid mõtteid ratsionaliseerida, kujuta ette, et sul on sõber, kellel on samasugused probleemid.
Analüüsi, kuidas sa tema probleeme hindaksid, on need adekvaatsed mõtted, mida ta välja pakub ja millist nõu sa talle annaksid.

Kasulikku lugemist

McKay, M. , Davies, M. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, 2004
Bolton, R. Igapäevaoskused. Kuulamisoskused, kehtestamisoskused, konflikti lahendamise oskused. Väike Vanker, 2006
Demarais, A., White, V. Esmamuljed. Mida te ei tea sellest, kuidas teised teid näevad. Pegasus, 2005
Lehtsaar, T. Suhtlemiskonflikti psühholoogia. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008
Sally, B. Small Talk. Seltskondliku vestluse kunst. Kunst, 2008
Krips, H. Kõne koostamise õpik. Atlex, 2010
Kushner, M. Avalik esinemine. Käsiraamat. Koge, 2000
Prits, M. Olge sõna peremees. Avaliku esinemise käsiraamat. Atlex, 2002
Stone, D., Patton, B., Heen, S. Rasked kõnelused. Kuidas ebamugavaid vestlusi endale ja teistele kergemaks teha. Väike Vanker, 2006
Petitcollin, C. Kuidas enda eest seista ja osata öelda ei. Avita, 2009
Urva, T., Niiberg, T. Enesekehtestamine - ei või jah? Atlex, 2009
Greenberg, D., Padesky, C. A. Mõistus juhib tundeid. Tänapäev, 2007
Fennell, M. Võit madala enesehinnangu üle. Tänapäev, 2005
Törnblom, M. Enesehinnang! Varrak, 2009
Bourne, E. J. Ärevushäirete ja foobiate käsiraamat. Pegasus, 2007
Butler, G. Võit sotsiaalärevuse ja häbelikkuse üle. Tänapäev, 2006
Davis, M., McKay, M. Lõõgastumise ja stressist vabanemise käsiraamat. Pegasus, 2009

Rajaleidja.ee (isiksuse, iseloomu ja suhtlemistüübi testid)

Suhtlemisoskused

Kirjeldus

Sisukord