Küttesüsteemide eesmärgiks on hoones ja selle ruumides kindlustada vajalik õhutemperatuur. Tulenevalt sisekliima standardist [1] on vajalik siseõhutemperatuur olenevalt hoone ja selle ruumide kasutusest erinev. Kui mõne tööprotsessi läbiviimiseks on sobib õhutemperatuurist 16 °C, siis eluhoonetes kus inimeste aktiivusus jääb ainevahetuse mõtte alla 1,2 MET-i, on mugav temperatuur 21 °C.

Hoonete küttesüsteemi moodustavad tinglikult ruumidesse paigaldatavad küttekohad koos neid ühendava torustiku ning reguleerseadmetega. See definitsioon ühtib kõige enam levinud vesiküttesüsteemi definitsiooniga. Vastavalt raamatu „Hoonete küte“ [4;90] definitsioonile on küttesüsteemi ülesandeks soojuse edastamine vähimate kadudega ning selle ühtlane jaotamine tarbijate vahel selliselt, et kõikides ruumides oleks tagatud vajalik minimaalne siseõhu temperatuur nendes tekkiva vabasoojuse maksimaalse ärakasutamisega.