5. Polümeerid

Suurem emanud (üle 95%) geosünteetidest on valmistatud sünteetilistest polümeeridest. Antud peatüki peamine eesmärk on anda mingitki arusaamist polümeeridest ja nende omadustest, kuna iga toote omadused sõltuvad väga suurel määral algmaterjalide omadustest.

Tööstusharu, mis tegeleb polümeeridega, on meeletu. Iga aasta müüakse üle 50 miljardi dollari eest polümeere (aastal 2000 termoplastilisi polümeere (nendest on valmistatud ka geosünteedid) tarbiti kokku 117 331 000 tonni).

Õnneks geosünteetides kasutatakse vaid mõningaid polümeere tuhandete olamasolevate seast. Järgnevalt laialdasemalt levinud:
• kõrge tuhedusega polüetüleen (high-density polyethylene; HDPE) – avastatud 1941;
• Lineaarse struktuuriga madaltihe polüetüleen (linear low-density polyethylene LLDPE) – avasatud 1956;
• Polüpropüleen (polypropylene; PP) – 1957;
• Polüvinüülkloriid (polyvinyl chloride; PVC) – 1927;
• Polüester (polyester; PET) – 1950;
• „Laiendatud“ polüstürool (expanded polystyrene; EPS) – 1950;
• Klorosulfoonitud polüetüleen (chlorosulphonated polyethylene; CSPE) – 1965;