Geotekstiilid

3. Tootmisprotsess

3.2. Mittekootud geotekstiilid

Mittekootud geotekstiile saadakse teistsuguste tootmisprotsesside tulemusena, kui kootud tekstiile. Kõigepealt laotakse lõngad liikuvale konveierlindile, moodustades sinna võrgustiku, mis ei ole veel seotud omavahel ning mis on laiem ja paksem, kui lõpp-produkt. Seejärel seotakse see lindil: mehaaniliste vahenditega (joonis 4, võrgust lüüakse läbi tuhandeid kidalisi nõelu, kinnitades niimoodi lõngad omavahel- see tekstiil sisaldab väga palju poore ja sellepärast on tal väga head veejuhtimisomadused, paksus jääb vahemikku 0,5–5 mm), kuumtöötlemine (kasutatakse kõrgeid temperatuure ja survet, et siduda kiudude matt tekstiiliks, kiududest tekkinud võrgustik peab sisaldama eri sulamistemperatuuridega polümeerkiude, mis kuumade rullide vahel omavahel liidetakse, sellistel tekstiilidel on parem tõmbetugevus kuid halvem filtreerimisomadus), keemiline sidumine (mati sisse segatakse keemilist sideainet nagu näiteks liimi, lateksit, tselluloosi saaduseid või vaiku). Selle kõige tulemusena saame kolme erinevat tüüpi tekstiile: mehaaniliselt seotud mittekootud geotekstiil (või nõeltöödeldud mittekootud geotekstiil), kuumtöödeldud mittekootud ja keemiliselt seotud mitekootud geotekstiilid. Joonis 4. Nõeltöötlemismasin