Completion requirements
NO
3. Tootmisprotsess
3.1. Kootud geotekstiilid
|
Geotekstiile tehakse mitut erinevat moodi, kasutades osaliselt traditsioonilisi tekstiilitootmise protsesse ning osaliselt meetodeid, mida ei tunta selles tööstuses. Tootmine hõlmab kahte faasi: esimene faas on kuumuse ja surve all kiudude ja lõngade valmistamine polümeeri kuulikestest ning teine etapp on nendele nn lameda struktuuri andmine, mida nimetame kangaks. Peamiseks elemendiks geotekstiilis on tema kiud. Nendele kiududele on iseloomulik painduvus, viimistletavus ning väga hea pikkuse ja tüseduse suhe. Kasutatakse nelja erinevaid sünteetilisi kiudusid: niitjad (saadakse kuuma sulatatud polümeeri surumisel läbi vastava vormi ning samal ajal venitades selle niitjaks katkematuks lõngaks), staapelkiud (niidid lõigatakse 2-10 cm pikkusteks kiududeks), lintkiud (lamedad lindikiud, mis on tavaliselt üks kuni kolm millimeetrit laiad, saadakse plastikust kile lõikamisel lintideks) ja köisjad kiud (kimp lintkiudusid on omavahel kokku köidetud). Lõng koosneb mitmetest vastavalt valitud polümeerkiududest. Kootud Nagu nimigi ütleb, on kootud geotekstiil tehtud tavapärase kudumistehnikaga. Kaasaegsed kangasteljed on väga mitmekülgsed ja keerukad seadmed (joonis 2). Kudumisprotsess annab geotekstiilile tema tavapärase väljanägemise: tootmisel paigaldatakse lõimelõngad kogu kanga pikkuses kindlate vahedega ning kanga koelõng lisatakse vahele kindel arv kordi sentimeetri kohta ning kindla nurga all. Seega kanga kudumise korrapärasus on kontrollitud ja kanga struktuur ühtlane kogu materjali ulatuses.  Joonis 2. Kootud geotekstiilide masina põhimõte ning selle erinevad osad.
Geotekstiilide tootmiseks kasutatakse mitmeid erinevaid lõngasid: monokiudsetest niitidest lõng (tehtud ainult ühest niidist), multiniitjas lõng (mitu niiti on omavahel kokku liidetud), keerdlõng (staapelkiud on omavahel kokku/spiraali keeratud), lintjad (seda liiki lõngad on valmistatud ühest lintkiust) ja kiulised lõngad (tehtud köisjatest kiududest). Sünteetilised kiud on väga head koormust kandvad elemendid, eriti hea tõmbetugevusega, mõnel juhul isegi samaväärsed eelpingestatud terasega (näiteks polüaramiidkiud). Erinevaid kanga kudumi mustreid võib eksisteerida lõpmatult palju, see ei avalda mõju kanga tugevusomadustele. Termineid „lõimelõng ja koelõng” kasutatakse selleks, et omavahel eristada erisuunalisi lõngu (joonis 3). Pikisuunalist lõnga, mis jookseb pikisuunas nii kudumismasina või kangastelgedega kui ka juba valmis geotekstiili rulliga, nimetatakse lõimelõngaks. Põikisuunalist lõnga, mis jookseb aga põikisuunas masinaga ja tekstiilirulliga, nimetatakse koelõngaks. Lõimelõnga pikisuunalist asetsemist kudumismasinal kutsutakse ka mehhanismi suunaks (MD - ingl. keeles), tootmissuunaks või ka veel rulli pikisuunaks, koelõnga asetust kutsutakse mehhanismi ristisuunaliseks (cross machine direction, CMD – ingl. keeles). Joonisel 3 on kujutatud lamedat lintjat kudumit, ka sellel on mitu erinevat variatsiooni nagu näiteks diagonaalkoega, siidsiledaid ja sarž. See kudum on kõige tihedamini kasutatav geotekstiilide tootmisel.  Joonis 3. Tüüpiline kootud geotekstiil, mis on tehtud hariliku kudumiga |