Loeng 8. Organiseerimine ja strateegiline planeerimine

Strateegiate arendamise juures on oluline analüüsida organisatsiooni ja selle keskkonda praegu ning võimalikke tulevikuarenguid.
Analüüs tuleb teha nii sisemisel kui ka välimisel tasandil, et selgitada välja kõik uue strateegiaga seotud võimalused ja ohud.
Situatsioonianalüüsis uuritakse mitmeid faktoreid: turud (kliendid), konkurents, tehnoloogia, varustajaturud, tööjõuturud, majandus, reguleeriv keskkond.
Kõik seitse faktorit on kriitilise tähtsusega ainult harvadel juhtudel.
Samuti ei ole eriti levinud, et esimesed kaks – turud ja konkurents – ei oleks kriitilise tähtsusega.

Välise keskkonna analüüs keskendub tavaliselt kliendile.
Juhtkond peaks kliendistrateegia formuleerimisel olema loominguline,
võtma sealjuures arvesse turukeskkonna muutusi, kuidas need võivad kliente mõjutada
ning kas konkreetsed kliendirühmad on just need, keda organisatsioon soovib teenindada.
Samuti tehakse konkurentsikeskkonna analüüs, mis paljudel juhtudel põhineb Michael Porteri soovitatud raamistikul.

Missiooniselgituskiri: kirjeldab kompanii praegust olukorda.
Keskendub olevikule, kirjeldab klienti (kliente) ja kriitilisi protsesse
ning annab informatsiooni soovitud suutlikkuse taseme kohta.

Visiooniselgituskiri: toob esile selle, milliseks kompanii soovib saada.
Keskendub tulevikule, on inspiratsiooni allikas, pakub selgeid kriteeriume otsuste tegemiseks.

Visioon kirjeldab tulevikuidentiteeti
Missioon toob esile juba saavutatu.

Missioon võib olla läbi paljude aastate ühesugune, kui see on hästi formuleeritud.

Missiooniselgituskiri võib mõnedes firmades sarnaneda visiooniselgituskirjaga, kuid see on tõsine viga.
See võib inimesi segadusse ajada.

Visiooniselgituskiri võib innustada inimesi saavutama kirjeldatud eesmärke isegi siis, kui tegemist on pingeliste eesmärkidega, kui samas on tagatud, et visioon on SMART (spetsiifiline, mõõdetav, saavutatav, oluline ja ajapiirangutega) projektijuhtimine.

Missiooniselgituskiri pakub võimalust mõista visiooni kooskõlas selle väärtustega.
Nendel selgituskirjadel on otsene seos organisatsiooni püsimise ja edukusega.

Eduka visiooniselgituskirja tunnusteks võivad olla:
selgus ja mitmetähenduslikkuse puudumine
loodud on ilmekas ja selge pilt
kirjeldatakse helget tulevikku (lootus)
meeldejäävad ja kaasahaaravad väljendused
realistlikud saavutatavad pürgimused
kooskõla organisatsiooni väärtuste ja kultuuriga, ratsionaalsus
mistahes eesmärgi või sihi puhul ajaline piiritletus

Et muutuda tõeliselt efektiivseks, peab (teooria kohaselt) organisatsiooni visiooniselgituskiri assimileeruma organisatsiooni kultuuriga.

Juhtidel on kohustus regulaarselt visiooniga tegeleda,
sõnastades visiooni illustreerivaid kujundeid,
käitudes visiooni kehastades eeskujudena,
luues lühiajalisi visiooniga kooskõlas olevaid eesmärke ja
julgustades teisi looma oma isiklikke organisatsiooni üldise visiooniga kooskõlas olevaid visioone.