3. Ehituse peatöövõtt

Peatöövõtt on traditsiooniline ja kõige enam levinud töövõtukorralduse viis.
Joonis 1
Ehituse peatöövõtu skeem

Skeemil rakendab omanik-tellija projekteerija ja peatöövõtja ning hind määratakse, kasutades fikseeritud hinnaga (kogusummal või ühikhindel põhinev) või tegelike kulude katmisel põhinevat hinnakujundamise mehhanismi:
A. Fikseeritud hinnaga töövõtt
B.Kulude katmise hinnaga töövõtt

Fikseeritud hinnaga töövõtt

Eelised tellija poolt vaadatuna
pikaajaline kogemus,
kogusumma leping võimaldab määrata hinna enne lepingu sõlmimist (minimaalne risk), mis võistupakkumise juures annab ka madalaima hinna,
ühikhinna leping võimaldab hästi arvesse võtta kõiki töömahte ja võimalikke muutusi projektis,
tellija minimaalne kaasamine ehitusprotsessi,
pakkumise ajaks on joonised valmis, edasine arendus on lihtne.

Puudused tellija vaadatuna:
ehitusfirma kogemust ei saa kasutada projekteerimisfaasis,
pikim summaarne projekteerimis-ehituskestus,
omanik jääb töövõtja suhtes nõuandja rolli ja tema mõju ehitusele on minimaalne,
projekti ettenägematud muutused võivad tõsta ka fikseeritud hinda,
ühikhindel põhinev leping tähendab kulutusi töömahtude mõõtmisel,
peatöövõtja on huvitatud odavate alltöövõtjate kasutamisest.

Eelised töövõtja poolt vaadatuna:
kasum on hinna sees ja läbirääkimistel sõlmitud lepingu puhul võib efekt olla suurim,
tellija ja projekteerija sekkumine on minimaalne,
innovatiivne ettevõtja saab kasumist uuenduste rakendamisest,
töövõtja võib delegeerida osa riskist alltöövõtjale.

Puudused töövõtja poolt vaadatuna:
pretendentide suur arv alandab võistupakkumise puhul kasumit,
tellija kontrollib muudatusteks ja lisatöödeks vajalikku hinnareservi ja ehitaja peab tegema kulutusi arbitreerimiseks ilma kindluseta, et see tulu toob,
töövõtja riskib ilmastikuga, streikidega jne teadmata, kas talle selle eest tasutakse.