4. Geotekstiilide funktsioonid

4.3. Filtreerimine

Geotekstiilid võivad toimida ka filtritena, lastes endast läbi vajaliku hulga vedelikke, pidades seejuures kinni pinnaseosakesed, vastavalt tootja poolt määratud hulgale. Kangas laseb läbi vedeliku, vältides samas mullaosakeste rännet.

Kui tekstiil on asetatud aluse alla (pinnas mida oleks vaja filtreerida), siis kahe kihi seosetus tõuseb oluliselt. See võimaldab läbida kanga ainult osadel pinnaseosakestel, mis suudavad läbida tekstiili poorid. Et saavutada olukorda, kus geotekstiil käituks filtrina, on hädavajalik, et tasakaal (vaip peab olema võimalikult sileda pinna peal) pinnase ja geotekstiili vahel saavutatakse kohe peale kanga paigaldust. Sellega hoitakse ära pinnaseosakeste kogunemist ühte ja samadesse kohtadesse vaid need jagunevad kangal ühtlaselt. Pinnase tasakaalu võime põhimõtteliselt jagada kolmeks tsooniks (joonis):

• rahulik pinnas;
• „filtreeruv pinnas“, mida kõrgemal/kaugemal asub pinnas geotekstiilist, seda väiksemaks lähevad pinnaseosakesed;
• nn ületuskiht, mis on väga poorne ja avatud struktuuriga.

Kui kihistumisprotsess on lõppenud, võime kogu kihti nimetada pinnase filtriks, mis väga aktiivselt ja hästi täidab oma ülesannet.

Filter
Ideaalne pinnaseosakeste asetus juhul, kui on paigaldatud kangas, mis täidab filtreerimise eesmärki

Kangas, mis on paigaldatud filtreerimise eesmärgiga töötab samas ka pinnase eraldajana. Piiri tööpõhimõtte vahele saab eelkõige tõmmata selle järgi, kui palju on pinnases vedelikku ning geotekstiili valiku järgi. Kui näiteks vee imbumine läbi geotekstiili ei ole suur/ kriitilises olukorras, siis tõuseb eraldamine peamiseks funktsiooniks. Reeglina praktikas töötab kangas, mis on paigaldatud filtreerimiseks ka eraldajana ning tugevdajana, hõlmates niiviisi kolme tähtsat funktsiooni; vastavalt sellele ei olegi võimalik ainult eraldamist rakendada.