3. Eestvedamine ja teabevahetus

Eestvedaja:
  • peab kõnesid
  • koostab kirjalikke tekste
  • kuulab
  • vestleb kolleegidega
  • jälgib olukorda ning reageerib kui selleks tekkib vajadus
Suur osa eestvedaja tööajast kulub kommunikatsioonile.
Eestvedajal on kontakt välismaailmaga, tarnijatega, turgudega, isegi konkurentidega.
Eestvedaja ei suhtle ainult sõnades, karisma on üks kommunikatsiooni vorm.
  • Suhtlemisoskus,
  • inimestega ühise keele leidmine,
  • kahepoolne kommunikatsioon
  • on see, mis eristab eestvedajat administraatorist ja juhistki.
Liidriks kujuneb grupiliige, kes kõige rohkem suudab teisi suunata ja grupi tegevust korraldada, kellel on grupi üle võimu.

Liidrid võivad jaguneda:
  • Formaalne liider - liider kellele on ametlikult antud vastutus organisatsioonis;
  • Mitteformaalne liider - liider, kellel ametlikult ei ole vastutavat positsiooni kuid kes tegelikkuses osutub juhiks.
French ja Raven eristavad viit võimutüüpi:
  • tasustatud võim (reward power) baseerub võimalusel pakkuda alluvatele midagi mida nad soovivad: palga tõusu, edutamist, kuuluvust kuhugi, väärtustamist.
  • sundiv võim (coercive power) on kui alluvad näevad juhti kui karistajat, kes määrab töö raskuse, isoleerib töötajad grupist, blokeerib edutamise või annab madalaid hinnanguid tehtule. Sundiv võim baseerub hirmul.
  • seaduspärane võim (legitimate power) kui autoriteet ja funktsionaalne jaotus organisatsioonis ühtivad. Legitiimne võim on seotud rohkem positsiooniga kui isikuga.
  • soovituslik võim (referent power) kui alluvad näevad selliseid omadusi nagu kompetentsus, õiglus, tähelepanu, siis nad aktsepteerivad võimu ja võivad teid ka matkida. Seda nimetatakse ka personaalseks võimuks ehk karismaks. Karismaatilised juhid on enesekindlad, isikliku veetluse ja külgetõmbega, võimelised paindlikult rolle vahetama.
  • asjatundja võim (expert power) kui alluvad näevad teid kui väga heade oskustega omas valdkonnas siis saab seda juhtimiseks kasutada. Alluvad respekteerivad sellist juhti.
Lisaks nendele võimu tüüpidele on viimasel ajal hakatud eristama ka teabe võimu (information power), mis baseerub kontrollil olulise info jaotamise üle.