Betoonist

Betoone liigitatakse tiheduse järgi:

• raske - üle 2600 kg/m3
• normaalne e harilik, ka tavabetoon - 2100....2600 kg/m3
• kerge - 800-2100 kg/m3

Normaalne betoon valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Kerge betooni väike tihedus saavutatakse struktuuris moodustunud tühikute (gaasimullikeste) või eriti kerge täitematerjali (nt kergkruus jms) abil.

Peale erineva poorsuse ja tiheduse võib täitematerjal olla ka erineva jämedusega: jaotatakse jämeteraliseks ja peeneteralisteks betoonideks. Valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik).

Täitematerjalide järgi jagatakse betoon looduslikud või tehislikud, näiteks killustik-, liiv-, räbu-, kergkruus- ( keramsiit- ) ja saepurubetoon, kiudbetoon.

Kivistamistingimuste järgi jagatakse:

• normaaltingimustes kivinev betoon
• hüdrotermiliselt kivinev betoon.

Töödeldavuse astme järgi jaotatakse betoonisegud:

• jäigad
• plastsed
• valatavad.

Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15×15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20º C ja 95...100% niiskuse juures.

Betooni võib vajaduse korral markeerida ka paindetugevuse, külmakindluse (KK), veepidavuse (W) järgi.