Betoneerimine

Värske betooni lahti rakestamise alustamiseks on vaja teada, milline on betoonis tugevus.
Üldiselt on levinud järgnevad väärtused, millal tohib konstruktsiooni lahti rakestada:

• 30 % normtugevusest peab olema, vertikaalkonstruktsiooni lahtirakestamiseks (seinad, postid)
• 50 % normtugevust peab olema, et konstruktsioon suudaks vastu võtta jõud, mis on põhjustatud omakaalust
• 70 % normtugevusest peab olema, et konstruktsioonil oleks võimaldada järeltoed, lubatud on konstruktsiooni vähesel määral koormamine.

Betooni tugevuse määramiseks on kasutusel mitmeid võimalusi. Kõige kindlam moodus on puurida välja proovitükk ja see laboris katsetada. Tehniliselt on see tülikas ja tihti ei ole võimalik konstruktsiooni kahjustada proovikeha välja puurimisega.

Üks võimalus betooni tugevus kindlaks teha on Schmidt´i haamri katse, kus olemasoleva konstruktsiooni pinda katsetatakse spetsiaalse vahendiga, mis registreerib betooni tugevuse. Instrument registreerib pinnale antava löögi vaste. Siinkohal on oluline märkida, et töö tuleb läbi viia vastavalt kehtestatud katse korrale. Ette on antud korduste arv ühes seerias, et jõuda usaldusväärsele tulemusele.

Üks võimalus betooni tugevuse hindamiseks on temperatuurööpäevade (N) alusel. Oluliseks eelduseks meetodi kasutamisel on betooni temperatuuri registreerimine teatud kokkulepitud intervalliga. Tulemused kantakse tabelisse (Skeem 2).


Skeem 2; Allikas: Betoonitööd

Kasutades vastavaid valemeid, mis on toodud skeemil 2, leitakse kraadtundide summa. Saadud tulemust saab võrrelda betooni tootja poolt väljastatud tsemendi kivinemisgraafikuga. Näidisgraafikul Skeem 3 on toodud betooni C30/37 kohta, mis on valmistatud tsemendiga CEM II/A-T 42,5R. Graafikult on võimalik leida, mitu protsenti normtugevusest on saavutanud betoon.
; Allikas: HC Betoon

Antud meetodi eelduseks on betooni jäetud temperatuuri mõõtmise kohad. Käepäraseim võimalus on kasutada mõõtmiskohaks toru, mis on täidetud veega. Toru paigutatakse betooni sisse, kõige ebasoodsamatesse piirkondadesse (lae äär, tugede piirkond, silde keskele jne.) Termomeetriga fikseeritakse torus oleva vee temperatuur.
Ühe võimalusena saab kasutada elektroonilisi logereid, mille andurid on paigutatud betooni sisse. Võimalik on kasutada betoonitootjate poolt pakutavat betooni tugevuse mõõtmise teenust. HC betoonil kannab süsteem nimetust Conreg (Vt. artiklit talvine betoneerimine) ja Rudus Eestil on süsteemi nimeks Betoplus. Põhinevad süsteemid kraadtund meetodil.

Betoonkonstruktsioone on lubatud koormata, kui need on saavutanud 70% oma normtugevusest. Lisaks on värske betooni koormamise kohta märkused projektdokumentatsioonis.

Järelvalvega lepitakse kokku millistest betooni partiidest tellitakse betooni katsekehad, mis katsetatakse sertifitseeritud katsekodades. Proovikehad võetakse ehitusplatsil kasutatavast betoonist, et veenduda kasutatava betooni kvaliteedis. Levinud on arvamus, et võetud katsekehad annavad tõese pildi betooni tugevusest ehitusplatsil. Tegelikkuses ei ole see nii, sest katsekehasid hoitakse ideaaltingimustes laboris, platsil paiknev tarind asub erinevates tingimustes võrreldes katsekehaga ja seetõttu ei saa eeldada, et betooni tugevusnäitajad on võrdsed. Näide katsekehade valmistamisest ehitusplatsil on toodud Fotol 1.

Foto 1