Betoneerimine

Betooni järelhooldusest saab rääkida suvisel ja talvisel perioodil.

Suvisel perioodil on peamine eesmärk vältida betoonis sisalduva vee kiiret välja kuivamist ja seoses sellega pragude teket. Selleks on mitmed võimalused:

• betooni kastetakse veega - tegevus on töömahukas ja suurte alade puhul on oht, et vee kiire aurustumise korral ei suudeta tagada kogu ala veega katmist.
• betoonpind kaetakse kilega
• betoonpinnale kantakse järelhooldusaine ehk ¨vaha¨, mis moodustab kuivades betoonipinnale vett mitte läbilaskva kihi ja ei võimalda veel betoonist välja aurata.

Seinte kaitsmisel kiire välja kuivamise eest on soovitatav viivitada lahtirakestamisega. Raketis ei võimalda veel kiiresti seinast välja kuivada ning pragude tekke oht on väiksem. Vahetult peale lahti rakestamise tuleb kanda pinnale järelhooldusaine - ¨vaha¨

Talvisel perioodil on peamine eesmärk hoida tarindis sisalduvat soojust võis siis tegeleda lisasoojuse tarindisse viimisega.

Massiivsete vundamentide puhul tekkivad eksotermilise protsessi käigus kõrged temperatuurid. Sellise tarindi puhul on majanduslikult kasulik tarind katta kinni ja lasta tarindil kivineda tekkiva temperatuuri mõjul. Sellist meetodi nimetatakse termosmeetodiks.

Saledamate konstruktsioonide puhul (seinad, postid, laed) kasutatakse täiendava soojuse lisamise võimalusi. Võimalusi on mitmeid:

• küttetraatide paigaldamine betooni
• tarindi ümber telgi ehitamine ja soojuskiirgurite või puhurite abil sooja lisamine ümbritsevasse telki, mis ühtlasi kiirendab tarindi kivinemist.

Järelhooldusest, pragude tekkest ning suvisest- ja talvisest betoneerimisest on pikemalt räägitud selle nädala teema juurde lisatud artiklites.