2. Vesiküttesüsteemid
2.3. Konvektorid
Madalaid radiaatoreid nimetatakse konvektoriteks. Tavaliselt 20 cm või väiksema kõrgusega küttekehad paigaldatakse klaasseinte ette või nende ette rajatud põranda nišši. Antud situatsioonis on raske leida ka paremat lahendust. Juhul kui hoone küttesüsteemi küttegraafik on seatud kõrgetele temperatuuridele või sellise lahendus muutuda antud ruumides viibivatele inimestele ebamugavaks. Kindlasti tuleks sellises olukorras jälgida ruumide kujundamisel seda, et inimeste töökohad (sealhulgas ka muud istumise kohad) jääksid küttekehadest veidi eemale.
Probleemiks on see et lisaks tolmule mida konvektiivne õhk endaga ruumis ringlema viib, on kiirelt soojenenud ruumi õhk vaetult peale küttekeha ka oluliselt kuivem kui ruumis juba segunenud õhk. Kuna küttekehas saab õhk juurde ainult ilmset soojust siis on see vahetult peale konvektori (ka radiaatori) läbimist kuiv. Kütteperioodil kui ruumiõhule mille suhteline niiskus on ruumis ca 30% antakse juurde soojust tänu millele selle temperatuur vahetult peale küttekehast väljumist on ca 10 °C kõrgem, langeb selle suhteline õhuniiskus alla 20%, mis aga põhjustab inimeste limaskestade kuivustunnet ning ärritust. Kontori ruumides kus suhteline õhuniiskus või talviste külmadega langeda veelgi madalale ei ole harv juhus, kus aknaaluse töökoha juures või suhteline õhuniiskus langeda ka alla 10%.
Kõik küttekehad peavad vastama standardile EVS-EN 442. Vastavalt samale standardile tuleneb ka nende võimsusarvutus. Küttekehade võimsusarvutus on leitav ka küttekehi müüdavate ettevõtete kodulehtedel, kus standardi kohane arvutus koos vastavat tüüpi küttekehadega on seotud valemitega Exceli arvutus tabelisse (http://www.purmo.com/et/allalaetav-info/software.htm, http://radiaatorikeskus.ee/teraspaneelradiaatorid/). Täpsemad juhised arvutuste kohta on leitavad ka kütte raamatust [4; 110-116]. Samas raamatu peatükis (5.2.6) on kirjeldatud ka radiaatoritele esitatavaid parandustegureid kui need on osaliselt varjatud.