4. Elektriküte
Elektriküte jaguneb peamiselt otsekütteks ning akumuleerivaks kütteks. Otsekütte alla kuuluvad kõige tavalisemad elektriradiaatorid ning soojuspuhurid. Akumuleerivaks kütteks kasutatakse konstruktsioonide sisse paigaldatavaid elektrikütte kaableid.
Elektrikütte kohta on olemas hea seletav osa raamatus "Hoone sisekliima kujundamine" lehekülgedel 130 kuni 147. Elektriküttel töötavat soojuspumpa käsitletakse eraldi osas "Soojusvarustus".
Kuna selles osas puudub ülevaade soojuspuhuritest alljärgnevat nendest täpsemalt
Soojuspuhurid:
Soojapuhurite eesmärgiks on peamiselt hoone ajutine küte või näiteks ehitusplatsil temperatuuri kindlustamine mingi ehitustehnolooglise protsessi läbi viimiseks. Samuti kasutatakse neid ruumide kuivatamiseks ja ventileerimiseks (paigaldatakse läbi välispiirde, kus puhurist puhutakse läbi välisõhk).
Soojapuhuri liigid:
- Statsionaarsed soojapuhurid millised paigaldatakse kohtkindlalt pikaajaliseks kasutamiseks
- Kantavad soojapuhurid millised kasutatakse lühiajaliseks soojendamiseks.
Kohtkindlaid soojuspuhureid kasutatakse peamiselt suurte hallide soojendamiseks nagu suured laohooned või tehased.
Soojuspuhurite miinuseks on see, et kõrge temperatuurile soojuse toimel hakkab elektri tennidel kõrbema tolm ning soojuspumba läheduses ei ole mugav inimestel kõrge kuumuse tõttu viibida. Samas on probleem ka selles et soojuspuhuril on fikseeritud töö raadius ning sellest kaugemale ei pruugi kehva soojuspidavusega hoones vajalik soojus ulatuda ning kõrgetes ruumides tuleb kasutada soojapuhureid koos laeventilaatoritega, see hajutab lae alla kogunenud kuuma õhu.