-
Miks on kulude kokkuhoid praktilises elus peaaegu võimatu?
Enamik kulusid on paratamatud, ehk siis kulude vähendamise ruum on tegelikult väga väike. Ei arvestata, et just aeg on raha, mida ei tohi kaotada. Oluline on mõista, kui palju maksab organisatsiooni minut-tund-päev ning mida/mille jaoks organisatsioonis tegelikult tehakse ning omakorda kui palju see aega võtab või võiks võtta.
-
Kuidas siis saab kulusid vähendada, juhtida?
Kulud on tegevuste ning mingi ressursi kasutamise tulemus. Ei ole võimalik juhtida ja kokku hoida kulusid, vaid saab suunata tegevusi, neid teha või jätta üldsegi tegemata. Üldjuhul lähtutatakse igapäevastes otsustes mõistlikult ja kasulikult toimimise printsiibist. Seega muutub kulude summa siis, kui inimesed hakkavad teistmoodi mõtlema ja tegema.
-
Miks ühe kuluarvestusmeetodi kasutamine omahinna arvutusel ei anna piisavalt juhtimiseks vajalikku infot?
Kasutades ainult tootmisomahinna meetodit, siis saame omahinna, mis ei arvesta kulusid väljaspool tootmist. Kui aga kasutada täisomahinna meetodit, siis arvestame me siis kõik kulud. Ainult ühte meetodit pole otstarbekas kasutada, sest juhatus ei saa täielikku infot, mis on tegelik toote omahind. Vale omahinna määramine võib tekitada ettevõttele parajalt probleeme kasumi teenimisega.
Kui kasutada mõlemat meetodit korraga, siis annab see ettevõttele selge pildi, kui palju on kulutusi tootmisele ja kui palju väljaspool tootmist. Selle põhjal saab paika panna omahinna, et siis planeerida näiteks lühemaajalisi(allahindlused) või pikemaajalisi(hinnatõus) hinnakujundamise otsuseid.
-
Milles seisneb täisomahinna ja tootmisomahinna erinevus?
tootmisomahind - tootmiskulud ühiku kohta, mis sisaldab nii muutuvaid kui ka püsivaid kulusid. Arvestatakse vaid antud juhul ühele konkreetsele toote tootmisele tehtud kulusid. Ei arvestata kulusid väljaspool tootmist.
täisomahind - kogu väärtusahela kulud ühiku kohta. Arvestatakse ka kulusid väljaspool tootmist.