Ajaplaneerimine

Edukamatel inimestel on võime suunata oma tähelepanu õigel ajal õigetele ülesannetele - nad valdavad hästi aja planeerimise oskust. Tegemist on oskusega, mida me saame arendada nagu iga teist oskust. Tudengina on sul vaja jagada oma aega õppimise, pere, töö ja sotsiaalsete tegevuste vahel.

Ükskõik, kuidas me ka ei arvutaks, nädalas on ikkagi vaid 168 tundi. Küsimus on selles, mida me selle ajaga peale hakkame, kui efektiivselt oma aega planeerime.

Kas ajajuhtimise eesmärk on teha rohkem asju vähema ajaga?
Ajajuhtimise eesmärk ei ole lihtsalt teha rohkem asju. Pigem teha õigeid asju ja just neid, mida tahame teha. Üks põhilisi eesmärke on õppimise, töö ja isikliku elu vahelise tasakaalu saavutamine.

Vaata ka õpioskuste osa (Kuidas õpioskusi arendada?)

Väidetakse, et aeg on raha. Seda ei saa täielikult müüdiks pidada: kes hindab aega samapalju kui raha, on juba oluliselt paremas seisus kui see, kes aega ei väärtusta. Tegelikult on aga aeg väärt palju enamat kui raha. Kui raha saab otsa, on seda alati võimalik juurde teenida. Kui oleme raisanud ära ühe päeva, ei saa me seda kunagi tagasi.
Öeldakse, et parimad asjad elus on need, mida ei saa raha eest osta. Aga just nende asjade jaoks on tavaliselt vaja aega.

Nii et, asume tegutsema!

Kuidas sina oma aega kasutad? Kontrolli oma arvamust ka järgnevale küsimustikule vastates:

Tööleht: AJAKASUTAJA TÜÜP

Märkmik

Kasuta märkmikku selleks, et organiseerida oma igapäevaseid tegevusi (nt loengud, treeningud) ja märkida üles õpingutega seotud tähtajad. Märkmiku valimine: mõned ülikoolid koostavad oma tudengitele ise märkmiku, kus on kirjas kogu õppeaasta koos oluliste andmetega (nt õppenädalad, eksamiperioodid, vaheajad).

• Organiseeri oma töö valmimist lõpukuupäevadest ettepoole, pannes paika varasemad töö valmimisega seotud olulised sammud (nt kirjutan valmis töö mustandi  või lähen raamatukokku ja lõpetan essee)
• Kasuta oma märkmikku nii sagedasti, et saaksid planeerida iga oma päeva ning kogu nädalat. Püüa tekitada endale harjumus, et vaatad igal õhtul üle järgmise päeva tegevused ning nädalalõpul uue nädala plaanid. Kui kasutad terve nädala vaatega märkmikku, siis on sul lihtsam nädalaplaane jälgida.
• Nummerda oma märkmikus õppenädalad ära, sel moel on sul võimalus paremini jälgida pikemaid perioode (nt semester või õppeaasta).

Tööd-tegemised olulisuse järjekorda

Mõnikord võid sa avastada end olukorrast, kus sinu ees on korraga suur hulk ülesandeid. Sel juhul on lihtsam kirjutada kõik tegemist ootav iga päev üles, siis ei ole võimalust, et sa võid midagi ära unustada. Selgema pildi oma ülesannetest saad siis, kui paned oma tööd-tegemised olulisuse järjekorda. Selleks on hea kasutada järgmist tabelit:

Kui tegevused on reastatud, alusta ülesannetest, mis on kirjas 1. punkti all, siis 2. jne. Kõik tehtud tööd märgi nimekirjas ristikesega, nii on võimalik jälgida edasiminekut. Pooleli jäänud või tegemata ülesanded lisa järgmise päeva nimekirjale, kuid püüa eelmise päeva lõpetamata tööd teha ära enne uuel päeval kavandatut.

Selleks, et välja selgitada, millised tegevused ülaltoodud tabelisse peaks kirja panema, vaata järgmist jaotust:

Oluline on teadvustada, millisesse veerandisse meie hetke tegevus langeb. Vähendada tuleks 4. veerandi (mitteolulised ja vähekiired) tegevusi ja pühendada kõige enam aega 2. veerandi (olulised, ent pole kiireloomulised) tegevustele. Kõige raskem on leida aega just 2. veerandi tegevuste jaoks. Siin tulebki mängu aja planeerimise olulisus.

Rutiin ja tööharjumus

Paljud inimesed leiavad, et teatud kindlate tegevuste tegemine kindlatel nädalapäevadel aitab neil asju õigeks ajaks ära teha. Sa oled võibolla harjunud, et koristad oma tuba laupäeva hommikupoolikuti, pesed pühapäeviti pesu jne. Sa võid leida, et koolitööga seotud tegevusi on samuti hea siduda mõne kindla nädalapäevaga (nt sel semestril on mul loenguplaanis kolmapäeval „aken" või pealelõuna vaba ning sel ajal ma õpin raamatukogus).

Head tööharjumused aitavad meil oma aega paremini planeerida:

• Oluline on töötada kui oled kõige produktiivsem. Enamus meist oskab nimetada kellaaega, mil tal töö tegemine kõige paremini edeneb.

Kui ei, siis leiad ehk abi järgnevast testist.

TEST: Oled sa hommiku- või õhtuinimene

Rühmatöö testi: Oled sa hommiku-, õhtu- või pärastlõunainimene?põhjal Kuidas oleks kõige efektiivsem planeerida oma aega, kui oled - hommikuinimene? - pärastlõunainimene? - õhtuinimene?

Paljud inimesed on nõus väitega, et üks raskemaid osi aja planeerimise juures on ülesannete alustamine. Tegevuste edasi lükkamine, viivitamine võib olla seotud järgnevaga:

• veendakse ennast, et mõni vähemtähtis töö on olulisem või meeldivam
• liigutakse sageli ühelt ülesandelt teisele ja ei jõuta ühegagi neist eriti kaugele
• räägitakse oma tööst, aga tegudeni ei jõuta
• on raskusi kirjatöö alustamisega (nn kirjutamistõrge)
• liiga palju aega kulutatakse näitlikustava materjali peale (nt tiitelleht, diagrammid) ja töö sisuline poole tegemisel jäädakse ajahätta
• leitakse palju põnevaid teleprogramme või lastakse sõpradel ennast kodust välja meelitada.

10 soovitust akadeemilise ülesande alustamiseks ning õigeaegseks lõpetamiseks

1. Muuda oma töökeskkond sobivamaks - sinu fookus ja kontsentreerumine olenevad keskkonnast.

• Sea oma töökoht korda. Ehkki koristamine võib olla ka üks tegevuse edasilükkamise sümptomeid, on üldiselt kergem alustada õppimist tühja laua taga ja puhtas toas.
• Vähenda lärmi. Mõnele sobib taustaks kostev muusika, mõnele mitte - ent tavaliselt teiste poolt tekitatud heliline taust segab keskendumist. Lahenduseks võib olla näiteks raamatukoguvaikusesse õppima minek.
• Põgene. Miks mitte minna kusagile mujale, kus on minimaalselt segajaid? Su tähelepanu peaks olema suunatud vaid ülesandele, seepärast võta kaasa ainult vajalikud märkmed ning materjalid.

2. Väldi tähelepanu kõrvalejuhtijaid. Kui sõbrad ahvatlevad sind kergelt tööst eemale, siis sa pead õppima nende kutsetele viisakalt ära ütlema. Riputa üles silt „palun mitte segada" ja selgita oma sõpradele, miks sa sellise sildi välja panid; „hiili" kusagile vaiksesse kohta õppima, ilma kellelgi asukohta ütlemata; või lülita telefon, MSN, Skype, e-maili programm ning teler välja. Üks võimalus on öelda sõpradele: „ma ei saa hetkel tulla, aga ma teen poole tunni pärast väikese pausi, kas siis sobib?"

3. Tööta väikeste osade kaupa, kuna siis on kontsentratsioon kõige kõrgem. Peale töölõiku anna endale lühike paus, minnes näiteks jalutuskäigule ning tegutse siis jälle edasi.

4. Leia viis, kuidas alustada. Sisemiste barjääride murdmine on oluline. Kirjutamisel on väga tavaliseks probleemiks tajutud ootus, et kirjutatu peaks algama muljetavaldava, lööva lausega. See ei ole vajalik, lihtsa definitsiooniga, probleemi püstitava väite või probleemiga alustamine on täiesti aktsepteeritavad. Kui sul puudub motivatsioon töö alustamiseks, siis püüa lühidalt mõelda laiemalt: sinu eriala, kraad ja karjäär ning kuidas praegune ülesanne on väike, ent oluline samm eesmärgile jõudmisel.

5. Tähelepanu positiivsele. Sa võid tunda ärevust ülesande lõpptähtaja pärast ning seetõttu on raske tegutsema hakata. Näiteks paljud üliõpilased on eksamite tõttu närvis või mõte teiste ees esinemisest ei lase ülesandele keskenduda. Üks viis sellega toime tulla, on näiteks sõbrale „proovieksami" või ettekande tegemine. Pööra tähelepanu positiivsetele asjaoludele - asjadele, mida sa oskad, mitte neile, mida sa veel ei oska; või headele tulemustele, millest sa soovid teistele rääkida, mitte neile, mis ei andnud õigeid vastuseid.

6. Sa ei pea töötama lineaarses järjestuses. Mõne suure töö puhul võib olla näiteks hea alustada hoopis lõppkokkuvõtte, töö tutvustuse või sisukorra visandamisest, kuna see annab sulle töö jaoks ideid.

7. Suured ülesanded väiksemaks. Kui sa kipud mahukale ülesandele alla jääma ja see takistab sind tööga alustamast, siis jaota ülesanne väiksemateks, saavutatavateks ning kontrollitavateks osadeks. Seejärel püüa iga päev midagi ära teha.

8. Tööta koos teistega. Koos teistega tööd tehes, on teil võimalus üksteist ergutada toetuse, huumori ja pisikese joogi või tassi kohviga peale igat õpiperioodi.

9. Kasuta vabu hetki õppimiseks (nt. bussi oodates, rongiga sõites, arsti vastvõtule oodates jne)

10. Küsi abi. Sa võid tunda puudust mõnest kindlast oskusest, mis on ülesande lahendamiseks vajalik (nt. matemaatikast, võõrkeelest või mõnest arvutiprogrammist) ja see hoiab sind tegutsemast. Ära karda abi küsida: küsi kaastudengitelt, juhendajalt või lektorilt nõu või uuri veebist erinevaid võimalusi.

Ja eelkõige: ära ole liiga suur perfektsionist! Me tahame kõik tööd hästi teha, ent väga hästi tegemine võtab enam aega - vara, mida tuleb hoolikalt jagada, et seda jaguks kõigi ülesannete jaoks õiglaselt. Perfektsionism võib takistada või edasi lükata tööga alustamist, kui tunned, et su pingutuse tulemused peavad olema veatud. Samuti nõuab veatu töö järjest kasvavat pingutust, mida lähemale sa jõuad perfektsionismile, seda vähem saad sa vastu. See aeg, mida sa vajad kõrgeimate tulemuste poole püüdlemiseks, leiaks tõenäoliselt paremat kasutust järgmise ülesande juures.